Tasuta juriidiline nõustamine lastega peredele jätkub ka järgmisel aastal

Eile allkirjastas justiitsminister Hanno Pevkur käskkirja, millega Justiitsministeerium toetab MTÜ Lastekaitse Liidu lastega peredele suunatud tasuta juriidilise nõustamise projekti „Hea nõu lastega peredele“ järgmisel kahel aastal.

Tasuta nõustamised on mõeldud eeskätt lastega peredele, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei ole suutelised tasu eest nõu ja abi otsima. „Igapäevane  praktika näitab, et ühiskonnas on väga suur vajadus tasuta õigusnõustamise järele, eriti venekeelse elanikkonna hulgas. Seega on väga tervitatav, et riik õigusteenuse kättesaadavuse parandamisele õla alla pani,“ rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm.

Aastal 2010 alguse saanud Eesti Advokatuuri ja Lastekaitse Liidu heategevusliku projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames on 2014 aasta alguseks advokaadid perekonnaõiguse vallas nõustanud üle 650 abivajaja (sh 2013 aastal 165 inimest). Projektiga seotud advokaadid on andnud nõusoleku jätkata tasuta nõustamistega ka 2014-2015 aastal, käesoleval aastal konkreetselt: Ene Ahas, Helen Hääl, Helina Luksepp, Katrin Orav, Senny Pello, Piret Simm, Eva Tibar-Šuvalov ja Helen-Lumelille Tomberg. ”Heategevuslikku projekti panustamine on ka advokaatidele oluline, kuivõrd see annab võimaluse ühiskonnas midagi positiivset ära teha. Aastate jooksul saadud tagasiside näitab, et perekonnaõiguse teemad on ühiskonnas väga aktuaalsed ja inimesed saavad tasuta nõustamistest abi,” tõdes Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esinaine Katrin Orav. Loe edasi: Tasuta juriidiline nõustamine lastega peredele jätkub ka järgmisel aastal

Kasepää rahvamajas esitendub näitemäng “Sõber”

Osatäitjad möödunud aasta jaanipäevaks valminud Kasepää harrastusteatri näidendis "Kallis, ma olen alati olemas Sinu jaoks".
Osatäitjad möödunud aasta jaanipäevaks valminud Kasepää harrastusteatri näidendis “Kallis, ma olen alati olemas Sinu jaoks”.

Laupäeva õhtul esietendub Kasepää rahvamajas kohaliku harrastusteatri esituses näitemäng “Sõber “, mille on kirjutanud ja lavastanud istegevusliku teatri edendaja Erlend Kollom.

Lugu  räägib kolme põlvkonna elust, armastusest, pettumuses, leppimisest.

Erlend Kollomi põhimõte on, et näitemängu tehakse sellepärast, et seda teha tahetaksee ja tegemisel peab olema rõõm. Näidendi teiseks lavastajaks on kultuuritöötaja Anni Luud.

Kasepää harrastusteatri lavastaja Erlend Kollom.
Kasepää harrastusteatri lavastaja Erlend Kollom.

Etenduses teeb kaasa kaksteist näitlejat.

 

Pärast esitendust Kasepääl mängitakse näidendit “Sõber” Mustvee kultuurikeskuses. Üles astutakse ka mais toimuval Tartu- ja Jõgevamaa harrastusteatrite festivalil ning augustis toimuval külateatrite  festivalil.

Jaan Lukas

Renee Rummi fotod

Haanja vallas tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva

*EV 96. aastapäevale pühendatud kontsert – aktus 21. veebruaril Haanja rahvamajas.

*Tervisekilomeetrite kogumine Haanja terviseradadel 22. veebruaril.

*Eesti Vabariigi iseseisvuspäevale pühendatud üritus Veclaicene rahvamajas 23. veebruaril.

*Mälestustseremoonia Suure Munamäe Vabadussõja mälestusmärgi juures 24. veebruaril.

Sirje Pärnapuu

Oodatakse ettepanekuid konkursile “Viru Toidu parimad 2013”

Mittetulundusühing Kohalik Toit kuulutab välja konkursi “Viru Toidu parimad 2013”, millega soovime tunnustada ja avalikkusele tutvustada Virumaa paremaid ettevõtteid ja algatusi, millel on oluline mõju kohaliku toidu arengule. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 6. märts 2014.
Konkursi “Viru Toidu parimad 2013” eesmärgiks on tunnustada Virumaal edukalt tegutsevaid ettevõtjaid, kes tegelevad toidu tootmise ja -töötlemisega ning toitlustamisega. Samuti atraktiivseid edukate tulemustega valdkondlikke projekte, et teadvustada inimestele kohaliku toidu ja toidukultuuri olulisust.
Tunnustamise kategooriad on:

1. Aasta 2013 Virumaa parim toidutootja

2. Aasta 2013 Virumaa parim toitlustaja

3. Aasta 2013 Viru Toidu parim tegu

Konkurssi võitjad kuulutatakse välja Viru Toidu tunnustuse üritusel, mis toimub Saka mõisa härrastemajas 28. märtsil. Võitjaid tunnustab MTÜ Kohalik Toit.
Kandidaate võivad konkursile esitada: eraisikud, ettevõtted, riigiasutused, organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, maavalitsused välja arvatud konkursi korraldaja. Esitada võib mitu kandidaati.
Kõik nominendid palume esitada elektrooniliselt e-posti aadressile info@virutoit.ee, MTÜ Kohalik Toit koduleheküljel www.virutoit.ee asuva esitamise vormi kaudu:
“Viru Toidu parimad 2013” või kirjalikult aadressil Keskväljak 1- 310, Jõhvi 41594, Ida-Virumaa märgusõnaga “Viru Toidu parimad 2013”.
Esitamise vorme oodatakse hiljemalt 6.märtsiks.Taotluse täitmisel lähtuda Viru Toidu parimate toidutootjate ja toitlustajate tunnustamise statuudi nõuetest: Viru Toidu parimate toidutootjate ja toitlustajate tunnustamise statuut.

Aigi Kullerkupp

Madisepäeva matk Vapramäel algab esmaspäeval kell 12

Esmaspäeval, 24. veebruaril koguneme kell 11.45 Vapramäe parklas.

Matkaga osaletakse 24. veebruaril matka km-te lugemisel “Teeme koos raja lugu».

See, kuidas matkame, selgub vastavalt ilmaoludele. Kui lumi maha sajab, matkame räätsadega, kui mitte, siis jalgsi.

Kui sa armastad loodust ja soovid avastada ja kogeda midagi uut ja kordumatut, siis see madisepäeva matk on just sulle! Pakume mõnusat seltskonda, kuuma teed talvise lõkke ääres, veidi seiklust ja mängulusti, killukese salapära, mõnusat ja rahulikku matkatempot, teadmisi madisepäevast, üllatust kõikidele Madistele.

Tule ise ja kutsu ka sõber kaasa ning haara kinni võimalusest teha koos raja lugu. Võta kaasa hea tuju ja riietu ilmale sobivalt! Matk on tasuta.

Vajalik kindlasti registreerimine. Osalemiseks palun saada meil gea@nvv.ee või sõnum tel. 5088359. Registreerimisel teata palun osalejate nimed ja üks kontakttelefon, laste puhul lapse vanus.

Eesti Vabariigi 96. aastapäeva sündmused Kanepis

21. veebruaril kell 9.00 Kanepi Gümnaasiumis Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus.
21. veebruaril kell 18.00 Kanepi Seltsimajas Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine. Kanepi valla Aukodaniku ja Aasta Tegija tunnustamine. Kontsert. Esinevad Juhani Jaeger ja Ott Kaasik (ans.Vinland). Tasuta.
21. veebruaril kell 21.00 Põlgaste kultuurimajas peoõhtu “Me armastame Eestit”. Tantsumuusika ansamblilt Ciizud. Esinevad Kagu Kabujalakõsõ. Eesti teemaline viktoriin võtjatele eestimaised auhinnad. Kohal puhvet. Pilet 5 eurot.
24. veebruaril kell 7.15 maakondlik riigilipu heiskamise tseremoonia Kanepis Vabadussõja ausamba juures. 24. veebruaril kella 7.30 – 14 Vabariigi aastapäeva puhul avatud Kanepi seltsimajas kohvik noorteprojekti “Uute liidrite kasvulava” raames.
24. veebruaril kell 11 aastapäeva matk. Matkajad oodatud Kanepis Vabadussõja ausamba juurde
Kristel Kuslap

Eesti Metsaseltsil valmis metsandusega seotud erialasid tutvustav multifilm

Eesti Metsaseltsil valmis metsanduslikke erialasid tutvustav multifilm (tootja ChironMedia) Oma kodu. Multifilm annab ülevaate sellest, milliste erialade inimesed on seotud ühe puidust maja ehitamisega.

„Vastvalminud multifilm sobib kasutamiseks koolides nii erialavalikuid tutvustades kui ka majanduse- ja bioloogiatundides,“ rääkis Eesti Metsaseltsi haridusprogrammide koordinaator Kristi Parro. Multifilmi keskmes on üks noor pere, kes soovib saada endale oma kodu. Selle eesmärgi saavutamiseks annavad oma panuse väga paljud metsandusega seotud erialade esindajad – alates metsakasvatajatest kuni puitmaja ehitajateni ja maastikukujundajateni välja. Parro lisas, et multifilmi vaataja saab ka teada, millistes õppeasutustes mingit eriala õpetatakse.

Multifilmi eesmärk on lihtsas keeles selgitada, et metsasektor pakub tööd väga erinevate huvidega inimestele. Vajalikud on looduses töötavad metsakasvatajad, metsamasinate operaatorid, puidu töötlemisega tegelevad inimesed, arhitektid, insenerid, logistikud, sisekujundajad jne. Metsasektor tervikuna annab tööd ligikaudu 35 tuhandele inimesele ja seda peamiselt maapiirkondades.

Uue filmiga jätkab Eesti Metsaselts metsanduse tutvustamist multifilmide kaudu. Varasemast on kättesaadav metsandust ning mets eluringi tutvustav MetsaRing. Kristi Parro sõnul täiendavad kaks filmi teineteist – MetsaRing näitab, kuidas tekib, areneb ja kasvab uus metsapõlvkond, Oma kodu keskendub aga puidu kasutamisele.

Multifilmi tutvustuses on öeldud: Noor rõõmus perekond soovib endale metsa head ja hubast kodu. Kuidas selline palkmaja tekib? Kõigepealt ei pruugi ju olla metsagi, rääkimata palkidest. Metsa kasvatamine võtab aga aega. Et meie unistused täna täituksid, tegutsesid vanavanemad juba aastakümneid tagasi. Kasvaval metsal tuleb silm peal hoida ja raietega hooldada. Hea tugev palk on parim palk südamega tehtud töö eest!

Eesti Metsaseltsi multifilm Oma kodu:

MetsaRing:

Multifilmid on vabaks kasutamiseks, kõigi õiguste omanik on MTÜ Eesti Metsaselts.

Multifilmi valmimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

NB! Kui soovite multifilmi Oma kodu alla laadida, võtke ühendust Eesti Metsaseltsiga aadressil toomas.kelt@metsaselts.ee

Viljandi maavanem kehtestas alates 18. veebruarist sõidukitega jääle mineku keelu

Viljandi maavanema korraldusega on alates 18. veebruarist maakonna kõikidel veekogudel sõidukitega jääleminek keelatud.
Maavanem kehtestas keelu ilmastikutingimusi, jääkatte seisukorda ning kaluritelt saadud infot arvesse võttes selleks, et tagada ohutus ja vältida õnnetusjuhtumeid.

Teiste veekogude seas on sõidukitega jääleminek keelatud Võrtsjärve Viljandi maakonna territooriumile jääval osal. Keeld ei laiene kutselistele kaluritele, et tagada võrkude väljatoomine.

«Palun siiski ka kõigil inimestel ohutuse huvides jääleminekut pigem vältida,» lausus maavanem Lembit Kruuse. «Ilmastikuolud muutuvad väga kiiresti ja jää võib kohati inimese raskuse all järele anda.» “Erilist tähelepanu palun kõikidel pöörata veekogude läheduses mängivatele lastele, sest laste ohutunne ja riskikäitumine on täiskasvanutega võrreldes veel välja kujunemata,” lisas ta.

Viljandi maavanema korralduse aluseks on veeseadus ja avaliku teabe seadus. Maavanema korraldus on antud välja ohutuse tagamiseks ja õnnetusjuhtumite vältimiseks veekogudel.

Loe edasi: Viljandi maavanem kehtestas alates 18. veebruarist sõidukitega jääle mineku keelu

Vabariigi aastapäeva maakondlik lipuheiskamise tseremoonia 24. veebruaril Kanepis

Vabariigi 96. aastapäeva varahommikul kell 7.15 on kõik inimesed oodatud Kanepisse, et koos päiksetõusuga heisata riigilipp.Pidupäeval tervitavad teid maavanem Ulla Preeden, Kaitseliidu Põlva Maleva pealik kapten Janel Säkk ning Kanepi valla volikogu aseesimees Vaike Meesak.

Vaprate esivanemate mälestuseks asetakse Vabadussambale pärjad ning rahvast õnnistab Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail.

Isamaaliste koorilauludega esinevad Kanepi segakoor ja mängib Pühajärve Puhkpilli orkester.

Kanepi Seltsimajas on avatud noortekohvik (kell 7.30-13.00) ning kell 11 algab Seltsimaja eest “Vabariigi matk”.

Eesti võitleb Brüsselis piimakvoodi ületamise tasu vastu

Piimatootjate karistamine soodsa turuolukorra toel tehtud pingutuste eest kvoodita olukorras konkurentsis püsimiseks pole mõistlik, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Brüsselis toimuval põllumajandus- ja kalandusnõukogul.

“Tootjate täiendav rahaline survestamine viimasel kvoodiaastal on probleem paljude riikide jaoks ja vajab lahendamist,” sõnas Seeder. “Riikide hulk, kes juba praegu kvooti ületavad või selleni potentsiaalselt jõuavad, on kiiresti kasvamas.”

Eesti ettepaneku kohaselt tuleks kasutada olemasolevaid pehmendamisvõimalusi ja korrigeerida rasvasisalduse koefitsienti. Referentsist väiksema rasvasisalduse puhul kasutatavat koefitsienti tuleks Eestis kvoodiületamise ärahoidmiseks suurendada ca 2,5 korda.

Kvoodiületamise probleem viimasel kvoodiaastal puudub Balti riike, Austriat, Iirimaad, Hollandit, Luksemburgi, Poolat, Belgiat, Taanit ja Saksamaad.

2015. aasta aprillist kaob ligi 30 aastat toiminud piima tootmiskvootide süsteem. Piimatootmise praeguste arengute jätkudes jõuab Eesti tänavusel kvoodiaastal (aprill 2013 – märts 2014) kvoodi piiri lähedale ja ületab seda viimasel kvoodiaastal (aprill 2014 – märts 2015) ligi 5% võrra. See tähendab, et kvooti ületavail Eesti tootjail tuleb viimasel kvoodiaastal maksta 11 miljoni euroni ulatuv kvoodiületamise tasu.

Tallinnas tuleb keeleõppe arendamise teemaline konverents

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub huvilisi 5. märtsil Tallinna Tehnikaülikoli Tudengimajja eesti keele õppe arendamise teemalisele tasuta konverentsile.


Konverents keskendub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toimunud tegevuste kokkuvõtete tutvustamisele. Ühtlasi jagatakse infot käesoleval aastal korraldavate tegevuste kohta. Lisaks tutvustab Haridus- ja Teadusministeerium järgneva programmiperioodi tegevusi ja eesmärke.

“2014. aastal on ESFi-i toel tulemas mitmeid kutseharidussüsteemile suunatud tegevusi nagu näiteks kutseõppurite täiendav eesti keele õpe, kus õppevorm ja viis valitakse õppeasutuste endi ettepanekuid silmas pidades ning kus individuaalne lähenemine õppijale on võimalikult suur,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

Tondi sõnul on tänavu tulemas veel ka kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitused, stažeerimine ja nõustamissüsteemi arendamine ning populaarse erialakeele portaali kutsekeel.ee arendamine.

Oma kogemusi eesti keele õppimise kohta jagavad programmi erinevates tegevustes osalenud inimesed.

Tasuta konveretsil osalemiseks on vaja end eelnevalt registreerida hiljemalt 27. veebruaril SIIN! Samalt veebiaadressilt saab lisainfot ka transpordi korralduse ning programmi kohta. Konverentsi korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toel.

Võrus avatakse homme Lõuna-Eesti inimesi ja kogukondi käsitlev fotonäitus

Teisipäeval, 18. veebruaril avatakse Võru kultuurimajas Kannel fotograaf Ingmar Muusikuse näitus “Lõuna-Eesti – elu kahe maailma piiril. Kogukonnad”, mis vaatleb tundliku pilguga Lõuna-Eesti inimeste ja kogukondade olemust, traditsioone ning eluviisi. Fotonäitus, mis valmis Leader tegevusgruppide ja National Geographic Eesti koostöös, läheb pärast kuuajalist eksponeerimist Võrus rändama mööda Eestit.

Rändava fotonäituse pidulik avamine toimub teisipäeval algusega kell 13 Võru kultuurimajas Kannel (Liiva 13, Võru). Näituse avamisel tutvustatakse projekti “Elu kahe maailma piiril”, räägitakse Võrumaa avastamist väärt paikadest ning kuulutatakse välja projekti “Elu kahe maailma piiril” meenekonkurss.
Rohkem infot projekti “Elu kahe maailma piiril” kohta www.visitsouthestonia.com.

Põlvamaa Omavalitsuste Liit tähistas 20. juubelit

Foto peoõhtust. Autor: Riho Semm

Möödunud laupäeval, 15. veebruaril tähistas Põlvamaa Omavalitsuste Liit (POL) Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses toimunud balliga oma 20. tegevusaasta täitumist.

Peoõhtu avas POLi vastne esimees Kaido Kõiv: “Mul on väga hea meel, et saame kõik koos tähistada POLi 20. tegevusaasta täitumist. Tahan tänada kõiki neid, kes on rohkem või vähem selle 20 aasta jooksul Põlvamaa Omavalitsuste liidu tegevustesse panustanud. Kõigil teil on täna võimalus hetkeks peatuda ja mõelda tagasi muredele, tulistele vaidlustele, äpardustele, rõõmustavatele üllatustele ning edukatele koostöö momentidele.”

20 aasta tööst tegi kokkuvõtte Liidu endine tegevdirektor Hele Oidermaa, kes pani omavalitsusjuhtidele südamele, et väga oluline on jätkuvalt teha koostööd ja vaadata maakonda tervikuna. Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ajaloost rääkides tõi Oidermaa välja mitmeid erinevusi võrreldes teiste omavalitsusliitudega: Põlvamaa oli viimane maakond, kus liit loodi, selle juhatusse kuuluvad kõigi Põlvamaa valdade omavalitsusjuhid ja Liidu juhatuses pole toimunud suuri vahetusi, kuna omavalitsuste eesotsas on pikka aega ametis olnud juhid.

Sõna said ka kõik varasemad esimehed, nende seas kolm Liidu asutajaliiget: Sirje Tobreluts, Lennart Liba ja Peeter Sibul. Lisaks neile on esimehe ametis olnud Aivar Luts (Kanepi endine vallavanem), Andrus Seeme (Kõlleste vallavanem) ja Raul Kudre (Värska vallavanem). Igaühel neist oli võimalus meenutada oma juhtimisaega – kirjeldada toonast olukorda ja tuua välja, mida head sai maakonnas ära tehtud.

Loe edasi: Põlvamaa Omavalitsuste Liit tähistas 20. juubelit

Viljandimaa vapimärgi saab maavanemalt tänavu
Viktor Brin

Viktor Brin. Foto: pluss.sakala.ajaleht.ee
Viktor Brin. Foto: pluss.sakala.ajaleht.ee

Viljandi maavanemale saabus kaksteist ettepanekut väärikate inimeste kohta, keda võiks autasustada 2014. aastal Viljandimaa vapimärgiga. Viljandimaa vapimärgi nõukogu liikmetele saadeti esitatud taotlused tutvumiseks ja oma arvamuse kujundamiseks. Komisjon arutas läbi kõikide esitatute kandidatuurid ning otsustas autasustada 2014. aastal Viljandimaa vapimärgiga maakonna inimeste seas lugupeetud arsti Viktor Brini.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles, et nõukogu tunnustab ja hindab vapimärgiga tööd, mida Viktor Brin on nelja aastakümne vältel Viljandimaa inimeste heaks töötades teinud.

Viktor Brin on alates 1970. aastast arst-neuroloogina töötanud Viljandi haiglas ning nende aastate vältel pälvinud maakonna inimeste ja kolleegide tunnustuse. Praegu on ta Viljandi sisehaiguste osakonna vanemarst. Dr. Brin on oma tegevusega keerukas neuroloogia valdkonnas kaasa aidanud suure hulga Viljandimaa inimeste ravimisele ja tervenemisele. Viljandimaa inimeste seas on ta tunnustatud ja usaldusväärne arst. Valdkonna spetsialisti ja ühiskondlikult aktiivse inimesena on ta aidanud nii Viljandi haigla kui ka kogu maakonna tervishoiu arengule ning teeb seda jätkuvalt.

Viktor Brin lõpetas Tartu riikliku ülikooli arstiteaduskonna 1970. aaastal ning on sellest ajast peale üle 40 aasta töötanud Viljandi haigas arst-neuroloogina. TRÜ-s arstikutse omandamisel ja kliinilise ordinatuuri läbimisel TRÜ kliinikumi närvikliinikus dr. E. Raudami juhendamisel on Brin täiendanud end Tartus, Tallinnas, Moskvas, Norras Trondheimis ja Saksamaal Mindenis. Lisaks igapäevatööle on dr. Brin avaldanud rea artikleid erialaajakirjas “Eesti Arst”. Ta osaleb Viljandi arstide liidu töös. Viktor Brini on tunnustatud IV järgu Punase Risti teenetemärgiga. Aastal 2009 pälvis ta Viljandi linna elutööpreemia pikaajalise ja südamega tehtud töö eest viljandlaste tervise eest hoolitsemisel.

Maavanema sõnul on kõik esitatud kandidaadid tublid inimesed, kes on oma ameti või ühiskondliku aktiivsusega kaasa aidanud kogukonna ja Viljandimaa arengule.

“Tänavuaastane otsus tuli langetada väga tihedas konkurentsis nelja väärika kandidaadi: Viktor Brini, Rein Grünbachi, Feliks Keele ja Helmut Mõtsniku vahel. Viimaseks otsustavaks kaalukeeleks sai tunnustatus ja usaldusväärus Viljandi maakonna elanike seas,” rõhutas Kruuse.

Viljandimaa vapimärk antakse kätte Viljandi maavanema, Viljandimaa omavalitsuste liidu esimehe ja kaitseliidu Sakala maleva pealiku pidulikul vastuvõtul 21. veebruaril.

Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on vapimärgiga autasustatuid kümme. Esimene vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle maakonna majanduselu arendaja Andres Veide.

Vapimärk on kuuest kuldsest viljapeast koosnev täht, mille peal on Viljandimaa vapp. Vapimärk on valmistatud juveelihõbedast prooviga 925° (kõik detailid). Viljapead on reljeefsed, kaetud puhta (999°) kullaga. Vapikilp ja kotkas on hõbedast, viimistletud läbipaistva kuumemaili ning kuldamisega.

Noori bände hakkavad koolitama kogemustega muusikud

Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu poolt läbiviidav mentorprogramm Bändilabor alustab esimeste ansamblite juhendamisega 15. veebruaril Pärnus, kus keskendutakse nädal hiljem toimuval Bändomaanial osalevate ansamblite konkursiks ettevalmistamisele.

“Eriti pannaksegi rõhku bändi lavalisele olekule, dünaamikale ja kõlale ning antakse nõuandeid, mida bänd saaks teha, et soundcheckid oleksid kiired ja produktiivsed,” sõnab Bändilabori projektijuht Kristjan Kaasik. Pärnumaa koolitust viivad läbi Bändilabori mentorid ning tegevmuusikud Viljar Norman, Marek Talts, Heiko Leesment ning Kristjan Kaasik. Lisaks mentoritele annavad nõu ka Bändomaania peakorraldaja Risto Tamm ja helimeeskond.

Pärnu linna ja maakonna bändikonkurss Bändomaania toimub 23. veebruaril ööklubis Sugar. Üles astuvad OL*, John Doe, Tori Hobune, At One Thirty, Prime Animals, Voice Of Voices, Los Libedos Vineros ning Yellow Strong Mustards. Külalisesinejaks on Noortebänd 2013 võitja Ziggy Wild.

Aasta esimeses pooles toimuvad konkursid veel Viljandi-, Lääne,- Tartu-, Harju- ja Saaremaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Piirkondlike konkursside auhinnafondides on lisaks teistele preemiatele edasipääs Noortebänd 2014 konkursile ning osalemine Bändilabori mentorprogrammis.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lõpeb haugipüük

 

Foto: bio.edu.ee

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatatakse alates 18. veebruarist kaluri kalapüügiloa alusel toimuv haugipüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest lubatud poolaasta saak on ammendunud. Piirang kehtib kuni 30. juunini 2014.

Tänase, 14. veebruari seisuga oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel püütud vähemalt 54 tonni haugi. Sellega on piirkonnale lubatud poolaasta saak (60 tonni) ammendunud vähemalt 90% ulatuses ning kalapüügiseaduse (§ 19 lg 6) kohaselt tuleb püük peatada.

Lisaks peatatakse kalapüük nakke- või raamvõrkudega Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmi- ning Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 meetrit, kuna nende püügivahenditega püütakse esimesel poolaastal enamus haugist ja neist püügivahenditest ei ole haugi võimalik elusalt vabastada.

Vastavalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppele kehtestab valitsus neil järvedel Eestile eraldatud lubatud aastase saagi kalaliikide kaupa. Lubatud saagi võib valitsus kehtestada ka poolaastate kaupa, mida 2014. aastaks on tehtud ahvena, haugi, koha ja latika puhul. Et tagada piisav kalakogus püügi jätkamiseks ka teisel poolaastal, kehtestas valitsus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarusid uurivate teadlaste ettepanekul esmakordselt poolaasta lubatud saagi haugipüügiks. Ettepanek kooskõlastati kaluritega eelmise aasta 7. novembril toimunud koosolekul.

Ministri käskkiri haugipüügi peatamise kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel avaldatakse esmaspäeval, 17. veebruaril Ametlikes Teadaannetes ning see jõustub 18. veebruarist.

Viljandis avatakse Heldur Lassi joonistuste näitus

Esmaspäeval, 17. veebruaril avatakse Viljandi Linnagaleriis Heldur Lassi värviliste joonistuste näitus „Teetähised“. Näituse kuraator on Aate-Heli Õun.

60. juubelit tähistav kunstnik Heldur Lassi ütleb, et tema loomingu peamiseks liikumapanevaks jõuks on igapäevased tunded ja kogemused. Loomingust saab tema jaoks elu läbitunnetamise ja hingerahu leidmise vahend, omamoodi isikliku vabaduse akt. Kunstitöödest saavad teetähised endasse uskumise teel.

Näitusel eksponeeritavatel pliiatsijoontega tihedalt läbitöötatud piltidel on läbi põimunud abstraktne ja kujutav, suur ja väike, vorm ja värv. Peentest joontest moodustuvad üksteisest läbikumavad hõrgud maailmad.

Näitus jääb Viljandi Linnagaleriis (raamatukogu III korrus) avatuks 8.märtsini.

Rõuge saab peagi uue laste ja noorte mänguväljaku

MTÜ Rõuge Kool tellimusel ja eestvedamisel on valminud Rõuge laste ja noorte mänguväljaku ehitusprojekt.

Kõigile ohutusnõuetele vastava, visuaalset nauditava ja Rõuge kaunisse keskkonda sobiva mänguväljaku projekti on heaks kiitnud Rõuge vallavalitsus. Ehitusprojekti valmimist toetas rahaliselt kohaliku omaalgatuse programm.

Rõuge laste ja noorte mänguväljaku projekteerimine on mänguväljaku ehitamise esimene etapp. Mänguväljak rajatakse Rõuge kooli juurde MTÜ Rõuge Kool, Rõuge põhikooli hoolekogu, Rõuge vallavalitsuse, kohalike ettevõtjate ja kogukonna koostöös. Mänguväljaku ehitamise eesmärgiks on parandada kohalikku elukeskkonda.

 

Pilkuse järvel toimub talvine kalapüük

Foto: Monika Otrokova
Foto: Monika Otrokova

22. veebruaril korraldab Pilkuse küla Otepääl Pilkuse lahtised karikavõistlused talvises kalapüügis, kuhu on oodatud nii suured kui ka väikesed kalastajad.

Üks korraldajatest, Pilkuse küla elanik Marika Ein ütles, et võistelda saavad mehed, naised, noored (13- 16 aastased), lapsed (kuni 12 eluaastani) ning võistkonnad (kolm võistlejat).

Individuaalse võistlusklassi võitjat autasustatakse karikaga ja kolme paremat medaliga. Kavas on ka üllatusauhinnad. Kõigil võistlejatel peab olema harrastuspüügiõigus, võistlejad ning pealtvaatajad on jääl omal vastutusel.

“Tegemist on kogupereüritusega, mis annab võimaluse kõigil pereliikmetele kalapüügiga kätt proovida,” ütles Marika Ein.

Võistluste reeglitega saab tutvuda Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee

SA Lõuna-Eesti Turism allkirjastab koostöölepingu Pihkvaga

Täna Tallinnas toimuval rahvusvahelisel turismimessil Tourest sõlmitakse koostööleping Lõuna-Eesti Turismi ja Pihkva Oblastivalitsuse vahel.

Koostööleping allkirjastatakse Lõuna-Eesti ja National Geographicu koostööprojekti tutvustamisel ning Lõuna-Eesti kultuuri- ja ajaloomarsruudi avamisel.

Koostöölepingu eesmärgiks on tõhustada turismialast koostööd ja infovahetust Lõuna-Eesti regiooni ja Pihkva oblasti vahel. Koostöölepingule kirjutavad alla SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu liige Kajar Lember ja Pihkva Oblastivalitsuse Turismiinfokeskuse direktor Jana Nassar.

Tourest messil kasutavad Lõuna-Eesti erinevad piirkonnad kujunduskontseptsioonis National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid. Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugusid põnevatest paikadest ja inimestest Lõuna-Eestis ning toob messipinnale kokku avastamist väärt paigad ja turismiteenuste pakkujad kogu Lõuna-Eestist. Külastajad saavad end messil pildistada läbi kollaste akende.

Rohkem infot Lõuna-Eesti koostööprojekti kohta leiab: www.visitsouthestonia.com

AHHAA sukeldub sõbrapäeval südamesse

Sel nädalal rõõmustab teaduskeskus AHHAA oma külalisi enneolematu sõbraprogrammiga, mis kulmineerub sõbrapäeval, kui avatakse mobiilifotode näitus ning külastajatel on võimalus piiluda ehtsasse südamesse.

Töötoas „Sukeldume südamesse“ saavad julgemad AHHAA külastajad uurida koos giidiga päris seasüdant. Töötoas otsitakse vastuseid küsimustele, kas ka tegelikkuses on meie kõige tähtsam organ südamekujuline ning kuidas see täpselt töötab.

Reedel avatakse Pihkva fotograafide mobiilifotograafia näitus, mis on inspireeritud sõprusest ja armastusest. Näituse toob Eestisse Pihkva fotograaf ja huviringi juht Dmitri Tolkachjov.

Kõigil külastajatel on võimalik sõbrapäeval ka ise teha endast ja sõpradest meeldejääv foto koos lõhkeva õhupalliga. Igale AHHAA külastajale on see sõbrapäeval tasuta (üks pilt inimese kohta).

Lisaks saavad külastajad kuni nädala lõpuni valmistada valguse abiga kaarte, meisterdada südamekujulisi seepe, küünlaid, imemaitsvat šokolaadi, suussulavaid karamelle ning lindude maiust. AHHAA teadusteater näitab igal päeval sõbrateemalisi teadusetendusi.

Kõigi sõbranädala külastajate vahel läheb loosi hulgaliselt AHHAA auhindu ja pileteid ning AHHAA Facebooki lehel saab osa võtta AHHAA-teemalisest arvamismängust.

Sõbranädala täpse kava leiab veebist.

MISA andis eesti keele õppimiseks välja uusi õppematerjale

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valmis pedagoogilis-psühholoogiline õppematerjal ja tehnikaalane eesti keele kursus.

“Pedagoogilis-psühholoogiliste ainete õppematerjal koos eesti-vene sõnastikuga” (koostajad Svetlana Gordijenko ja Nelly Randver) on mõeldud õpetajakoolituse erialade eesti keelest erineva emakeelega üliõpilastele iseseisvalt lugemiseks ja õppimiseks. Õppematerjal koosneb pedagoogilis-psühholoogilistes ainetes kasutatavatest erialastest mõistetest, terminitest ja definitsioonidest ning iga peatüki lõpus on erinevad ülesanded koos vastustega.

“Õppematerjal on mõeldud eelkõige Tartu Ülikooli Narva Kolledži õpetajakoolituse erialade esimese kursuse üliõpilastele. Täpsemalt tulevastele klassiõpetajatele, kes hakkavad õpetama mitmekeelses koolis või lasteasutuses ja ka humanitaataineid andvatele tulevastele pedagoogidele, kelle klassis on eesti keelest erineva emakeelega õpilasi,” selgitas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein. Materjali saab tasuta alla laadida MISA veebiraamatukogust ning portaalist kutsekeel.ee.

Lisaks valmis Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži tootmise automatiseerimise, kütuste tehnoloogia ja rakendusinfotehnoloogia erialade üliõpilastele Moodle keskkonnas loodud tehnikaalane eesti keele veebikursus. Kursuse
“Tehnikaalane eesti keel” peamised teemad on matemaatika ja füüsika terminoloogia ning leiutised ja innovatsioon. Veebikursus sisaldab lugemis-, kuulamis- ja videoülesandeid ning teste, mille abil saavad üliõpilased arendada eestikeelsete tekstide mõistmise ja akadeemilises stiilis kirjutamise oskust ning suudavad paremini osaleda tehnikateemalistes vestlustes. Tehnikaalane eesti keele kursus on huvilistele kättesaadav õpikeskkonna Moodle veebilehelt.

Õppematerjal ja veebikursus valmisid Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toel tegevuse “Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe” raames. Programmi tegevuse vältel valmis kõrgharidust omandavatele üliõpilastele seitse e-õppekursust ning kolm õppematerjali. Eesti keele täiendava kursuse läbisid kolme aasta vältel kokku 525 kõrgkoolide õppurit.

Selgunud on Võrumaa vapimärgi ja teenetemärgi kavalerid

Võru maakonna kõrgeima autasu Võrumaa Vapimärgi pälvis tänavu Viktor Puolakainen ja teenetemärgi Aare Hõrn. 

Viktor Puolakainen töötab Võrumaa kutsehariduskeskuses üldainete õpetajana. Ta on töötanud ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana Fr. R. Kreutzwaldi nimelises Võru 1. keskkoolis ja Vastseliina gümnaasiumis. Õpilased hindavad tema erudeeritust, laia silmaringi, inimlikkust, heatahtlikku suhtumist ja õpilaste probleemidest arusaamist. Kooli direktorina on Viktor Puolakainen töötanud Nursi 8-kl koolis, Võru kaugõppekeskkoolis, Parksepa 9-kl koolis, Võru 2. keskkoolis ja Vastseliina sanatoorses internaatkoolis.

Parksepa 9-kl kooli direktorina valmis koolile koostöös lastevanemate, õpetajate, rajooni juhtkonna ning Võru EPT ja Väimela näidissovhoostehnikumiga  1991. aastal uhke juurdeehitus ning 1992. aastal täismõõtmetega võimla. Tänu nendele ehitustele võis Parksepa kool hakata kandma Parksepa keskkooli nime.

1994-1999 oli Viktor Puolakainen Võru linnavalitsuse abilinnapea haridus- ja sotsiaalvaldkonna alal. Sellesse perioodi jääb tema eestvõtmisel Võru Järve kooli rajamine ja sõprussidemete loomine Iisalmi linnaga Soomes. Viktor Puolakainen on olnud Võru džuudoklubi Rei asutamise juures, tema antud nime kannab tantsutrupp Katariina. Loe edasi: Selgunud on Võrumaa vapimärgi ja teenetemärgi kavalerid

Loodusõhtu Alam-Pedjast Otepää looduskeskuses

Neljapäeval, 27. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää) loodusõhtu “Alam-Pedja lugu ja lumm” – Arne Ader.

Veebruarikuus saab suurim kaitseala 20-aastaseks. Loodusemehe Arne Aderi vahendusel kogetakse mälupilte, slaide ja digipilte Alam-Pedjalt aastatest 1983-2013.

Arne Ader: „Armusin Alam-Pedjasse kümmekond aastat enne kaitseala sündi. Siis kutsuti seda paika Laeva sooks. Üliõpilaspõlves sai võimalust mööda põgenetud sohu – mõnikord isegi nädalateks. Elasime väikese sõpruskonnaga Rehessaare metsavahitalus keset Laeva sood. Tol perioodil tehtud loodusvaatlused olid muuhulgas olulised kaitseala sünniloos. Ja veelgi olulisem oli, et meie sõpruskonna ühest liikmest – Einarist – sai Alam-Pedja kaitseala ülesehitaja ja esimene valitseja.”

Sissejuhatus loodusõhtusse toimub Otepää Muusikakooli õpilaste poolt.

Loodusõhtu on tasuta. Korraldajaks Keskkonnaamet koostöös Otepää Muusikakooli ja Otepää Kultuurikeskusega, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee