Päev: 11. veebruar 2014

Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid

Reedel, 14. veebruaril toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses kolmas RMK teadusseminar, kus antakse ülevaade värskeimatest teadusuuringutest looduskaitse ja säästva metsanduse vallas.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on fookus RMK poolt rahastatavate teadustööde praktilisel kasutusel. “Näiteks on lõppemas kolm aastat kestnud uurimisprojekt turberaiete kohta, mis peaks metsaomanikele andma paremaid teadmisi metsade loodussõbralikuks majandamiseks kohtades, kus lageraie erinevatel põhjustel pole soositud, näiteks kaitsealade piiranguvööndi metsades,” sõnas ta.

Eelmisel aastal rahastas RMK kolme olulist teadustööd, neist mahukaim tegeleb metsise elupaigakasutust piiravate ja soodustavate teguritega metsamaastikus. Eesti teadlased uurivad ka kuivendatud metsade rolli kliimamuutustes ja töötavad välja metoodikat lageraiete mõju hindamiseks ja võimalike konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil.

Lisaks tutvustatakse seminaril kuusekändude juurimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning kuusekändude potentsiaali toormeallikana energiatootmises. Oma teadustöödest annavad ülevaate ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli maateaduste ja ökoloogia doktorikooli doktorandid.  Loe edasi: Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid

Maailmaturu nõudlus tõstis taas Eesti põllumajandustoodete eksporti

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport kasvas aastaga 5%, kinnitades Eesti toidukaupade jätkuvat kõrget taset. Eestile olulisematest põllumajandustoodetest kasvas tänu kõrgele maailmaturu nõudlusele enim piima ja piimatoodete eksport.

Statistikaameti andmete kohaselt oli Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi rahaline väärtus möödunud aastal 1,244 miljardit eurot, moodustades sellega Eesti koguekspordi rahalisest väärtusest 10%.

Eesti eksportis 2013. a põllumajandussaadusi ja toidukaupu rohkem kui sajasse erinevasse riiki. Suurimateks eksportturgudeks on endiselt meie naaberriigid Läti, Soome ja Venemaa, neile järgnevad Leedu, Saksamaa ja Holland.

Maailmaturu suur nõudlus kajastus nii Eesti piimatööstuste kasvanud ekspordis kui ka jätkuvas toorpiima ekspordis Leetu. Kokku kasvas piima ja piimatoodete eksport aastaga 23%, ulatudes 209 miljoni euroni. Loomakasvatussaadustest kasvas ka liha ja lihatoodete eksport (10%), ulatudes möödunud aastal 61 miljoni euroni.  Loe edasi: Maailmaturu nõudlus tõstis taas Eesti põllumajandustoodete eksporti

Euroopa filmikohvik II – “Võõras”

võõrasEurope Directi Võru teabekeskuse ning kultuurimaja Kannel koostöös korraldatud “Euroopa filmikohvikute” sarja teise filmina linastub 26. veebruaril kell 19:00 Kandles 2010. aastal Saksamaal vändatud film “Võõras”, mis lahkab paralleelselt kultuurikonfliktide ja isikliku vabaduse küsimusi. Film püüab lepitada tõsiuskliku perekonna traditsioone ning kaasaegse ühiskonna vabameelseid kombeid.

Umay on noor kena naine, kes on sündinud Saksamaal, kuid elab taas oma päritolumaal Türgis koos väikese armsa poja ja abikaasaga. Tema abielu ei ole õnnelik. Vastupidi, ta mõistab, kui patriarhaalselt rõhuv võib olla tema tulevik, kui ta peaks veel koduriiki jääma ja milliseks võib kasvada tema poeg, kes näeb kui igapäevaselt “normaalne” ja tavaline on naise mõnitamine ja löömine. Naine pakib asjad ja läheb Istanbulist tagasi Berliini oma vanemate juurde. Armastus ja rõõm tütre jällenägemisest on suur, kuni pere saab teada tütre külaskäigu tegeliku põhjuse ning seda, et ta ei soovigi enam Türki naasta. Umay ei anna järele ja otsustab oma poja nimel jääda Saksamaale.

Film valiti 2010. aasta parimaks Saksa filmiks ning esitati Saksamaa poolt parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. Samuti pärjati film 2010. aastal Euroopa Parlamendi auhinnaga PRIX LUX.

Filmikohvikute toimumise järel on külastajatel võimalik nautida tasuta teed ja kohvi ning vestlusringis arutleda filmis kajastatud teemadel.

Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta!

Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastust toetab Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.

Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat

Eesti Muusika Päevad korraldavad tänavu 28. ja 29. märtsil Tallinn Music Weeki raames kaks esitluskontserti, mis tutvustavad praeguste eesti heliloojate muusikat siinsele publikule ja loovad ka uusi rahvusvahelisi kontakte. Esimest korda toimub koostöökontsert Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds, mille eesmärk on lähendada nüüdismuusikat teiste muusikstiilidega.

Mustpeade majas toimuval Eesti Muusika Päevade esitluskontserdil saab reedel, 28. märtsil kell 19 kuulda René Eespere, Mirjam Tally, Märt-Matis Lille, Arash Yazdani, Marianna Liigi, Mariliis Valkoneni ja Weekend Guitar Trio muusikat. Mustpeade majas toimuva esitluskontserdi kunstilised juhid on helilooja Erkki-Sven Tüür, Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder ja Eesti Muusika Infokeskuse juht Evi Arujärv. Nende valik võimaldab igal aastal saada ülevaate eri põlvkondades eesti heliloojate loomingust, kes parasjagu aktuaalsed, sealjuures väga heade eesti muusikute esitustes.

Lisaks juba traditsiooniks kujunenud heliloojate autorikavadele keskenduvale esitluskontserdile korraldab Heliloojate Liit laupäeval, 29. märtsil kell 20 Rotermanni kvartali Uues jahulaos koostöös Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds (GAS) esitluskontserdi, kus nüüdismuusika saab kokku improvisatsiooni ja jazzmuusikaga. Kontserdi kuraator on GAS Festivali kunstiline juht, rootsi helilooja ja helikunstnik Staffan Mossenmark, kes on oma paljude eksperimentaalsete teoste hulgas loonud näiteks Kontserdi 24-le jäätiseautole ning Kontserdi 100-le Harley Davidsoni mootorrattale.  Loe edasi: Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat

Tihemetsal saab õppida nahaõmblemist

28. veebruarist 1. märtsini toimub Tihemetsal nahaõmblemise koolitus, mille eesmärgiks on tundma õppida levinumaid Eesti etnograafiliste nahkrõivaste traditsioonilisi käsitsivalmistamise võtteid.

Korraldajad eeldavad kursusel osalejatelt, et neil on olemas varasem tekstiili õmblemise kogemus.

Nahatöötlemise kursuse teoreetilises osas tutvustakse: Eesti etnograafilisi nahast esemeid, traditsioonilise nahaõmblemise mõisteid, töövahendeid ja materjale ja etnograafiliste nahkrõivaste lõikeid ja nahakasutust.

Kahel päeval valmistatakse traditsiooniliste nahaõmblusvõtetega kaks erinevat tööproovi koos nahast kinnitusdetailidega. Tööproovidel kasutatud õmblus- ja kaunistusvõtted pärinevad erinevate etnograafiliste nahkrõivaste detailidelt.  Loe edasi: Tihemetsal saab õppida nahaõmblemist

Põllumajandussektori toodangu väärtus ületab 880 miljonit eurot

Kahe rekordilise aasta järel hoidis põllumajandussektor ka 2013. aastal kõrget taset – toodangu väärtuseks kujunes 880,3 miljonit eurot, selgub põllumajandusministeeriumi hinnangust möödunud aastale. Eelneva aastaga võrreldes vähenes toodangu väärtus 2%, kuid jäi kõrgemaks 2011. aasta tasemest.

Loomakasvatustoodangu väärtus (428,6 mln EUR) suurenes aastaga 12%, peamiseks mõjutajaks piima kokkuostuhinna tõus kõrgeimale tasemele alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal. Viimased suuremad piimahinna tõusud olid aastatel 2004/2003 (33%) ja 2010/2009 (32%). Kui 2012. aastal pidid piimatootjad leppima hinnalangusega, siis eelmine aasta tõi nii rekordilise piimatoodangu (762 347 tonni), keskmise väljalüpsi lehma kohta aastas (7824 kg) kui ka kokkuostuhinna 338,1 EUR/t. Piimatoodangu väärtus (241,6 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest 27%, mis on ühe protsendi võrra kõrgem viimase 15 aasta keskmisest.

Taimekasvatustoodangu väärtus (366,5 mln EUR) vähenes aastaga 14%, peamiseks mõjutajaks teravilja tootjahindade 30%-line langus. Teraviljatoodangu väärtus (143,5 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest eelmisel aastal 16% (2012. aastal 23%). Hea aasta oli kartulitootjatele – väiksemal pinnal toodeti rekordiline hektarisaak 18 875 kg/ha ja seda realiseeriti kolm neljandikku kallima hinnaga kui 2012. aastal.

Tootjate kulutused suurenesid jätkuvalt (6%), peamiselt elektrihinnatõusu tõttu.Tootmistegurite (maa, tööjõud, kapital) kasutamise efektiivsus vähenes kokkuvõttes 13%, kuigi tootmistoetuste maht suurenes 3%.

Põllumajandussektori majandustulemuste täiendatud prognoos 2013. aasta kohta valmis Põllumajandusministeeriumi ja Statistikaameti koostöös.