24. jaanuaril toimus Põlva Maavalitsuse saalis maakondlike arendus-, maine- ja hariduskomisjonide ühiskoosolek. Arutelu kujunes piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme ja selle rakendamise maakondliku kavandamise ümber.
Nimetatud meetme prioriteetne suund on tööhõive suurendamise ja ettevõtlusaktiivsuse tõstmise kaudu konkurentsivõime tugevdamine Eesti maakondades. Meetme lõplik väljatöötamine veel toimub, kuid üht-teist on juba selgunud, mis võimaldab ka maakondades tööd alustada. Maavanem Ulla Preedeni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu (POL) tegevdirektor Veiko Maastiku eestvedamisel kokku kutsutud komisjonide ühiskoosolek oli alles pika protsessi algus.
“Sel poolaastal toimuvad kohtumised veel mitmete erinevate huvigruppidega (nt omavalitsused, ettevõtjad). Kindlasti on vaja selle meetme raames üle vaadata ka maakonna arengukava, kuna hetkel on seal prioriteedid sõnastatud üsna üldsõnaliselt. Dokument, mis vastu võetakse on antud meetmest lähtuv piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava, mis peab olema kooskõlas kehtiva arengukavaga. Lisaks, on tõenäoline, et pehmete tegevuste jaoks saab olema eraldi meede, mille raames koostatakse piirkonna tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kava,” tutvustas eesseisvaid tegevusi maavanem.
Ühelt poolt nimetati kohtumisel konkreetseid olemasolevaid objekte, millele võiks investeeringut taotleda, näiteks Koidula piiripunkt, Räpina Aianduskool, Värska Sanatoorium. Teisalt läheneti ka valdkondade põhiselt ning arutleti peamiselt kahel suunal: ökoehitus ja turism. POLi koordinaator Kertu Anni tegi ettepaneku küsida toetust energeetika valdkonna arendamiseks, eelkõige loodussõbraliku ehituse võtmes, kuna teatud alged selles valdkonnas (nt passiiv- ja savimajad) on Põlva maakonnas juba olemas ning see sobiks üldisesse Põlvamaa konteksti.
Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo leidis, et turismi valdkonnas võiks jätkata olemasolevate objektide arendamist. Seda toetas ka Põlva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Arne Tilk: “Turismi valdkonna arendamisel saame väljapoole pakutavast ka ise igapäevaselt osa. Üks olulisemaid võtmeharusid seejuures võiks olla loodusturismi arendamine, konkreetsematest arenduspiirkondadest pakuksin Taevaskoja-Himmaste vahelist ala.”
Edaspidi tegeletakse käesoleva aasta esimeses pooles sisendi kogumisega erinevatelt huvigruppidelt, vaadatakse üle arengudokumente ja varem läbiviidud uuringuid/analüüse, koostatakse vajadusel uusi ning pannakse kokku esialgset ideekava. Eesmärgiks on käesoleva aasta sügiseks saada kokkulepped investeeringutele pretendeerivate objektide ja projektide nimistu osas.