Päev: 24. jaanuar 2014

Viljandimaa 81 peret parandasid hajaasustuse programmi abil elutingimusi

Viljandimaal osalesid programmis kõik abikõlbulikud omavalitsused. Mitteabikõlbulikud on Viljandi, Võhma ja Mõisaküla linn. Hajaasustuse programmi toel luuakse maapiirkondades elavatele lastega peredele paremad elutingimused.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul saabki just selliste regionaalsete programmide abil toetada elu maal. “Maapiirkonnad vajavad ja väärivadki erikohtlemist. Nii on see kõikjal arenenud riikides mujalgi. Toetust sai taotleda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning juurdepääsuteede korrastamiseks. Tean omast kogemusest, et elu aluseks maapiirkonnas ongi korralik taristu: tee, vesi, elekter ja ühenduse võimalus muu maailmaga,” rääkis Kruuse.

“Kõige rohkem ehitati programmi abiga kanalisatsioonisüsteeme, sellele järgneb puhta vee süsteemide ja kaevude ehitus ning siis juurdepääsuteede valdkond. Autonoomsete elektrisüsteemide valdkonda ühtegi taotlust ei esitatud,” nentis Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste. “Hajaasustuse programmis läks Viljandimaa hajaasustuses elavatele peredele riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt 2013. aastal toetuseks kokku 262 467 eurot.”

Loe edasi: Viljandimaa 81 peret parandasid hajaasustuse programmi abil elutingimusi

Võrus saab Kandle aias uisutada

uisk2014 004Võru linna poolt nädala alguses Kandle aias avatud uisuväli on üllatanud suure täituvusega. Külmade ilmade saabudes Lõuna päästekeskuse pritsimeeste abiga rajatud liuväli avati esmaspäeval. Seal uisutamine on tasuta nagu ka uiskude laenutamine.

Uiske vahetada ja näpistava külma eest korraks leevendust saab uisuvälja kõrvale paigaldatud Ramirenti soojakus. Kandle poolt on tagatud väljaku hooldus, korra hoidmisega ja uiskude laenutamisega tegeleb kogenud spordimees Ats Virumäe.

Uiske laenutamiseks on praegu 16 paari, neist valdav osa väikesed numbrid. Sellega seoses kutsub linnapea Anti Allas inimesi üles uisuväljaku laenutuspunkti toetama: “Inimesed, kellel on korralikke uiske, mida nad parajasti ei kasuta, võiksid need tuua uisuväljaku soojakusse. Eriti on oodatud suuremad numbrid.” Hooaja lõpus võib uisud tagasi saada või ka lattu jätta: “Sel juhul jäävad nad avalikku kasutusse ka uuel hooajal,” täpsustas linnapea.

Uisuväli on ametlikult avatud esmaspäevast reedeni kella 15-20 ja puhkepäevadel kella 12-18.

Lastekaitse Liit: Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav

MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab pressiteates Justiitsministeeriumi algatust võlgnike maksedistsipliini parandamiseks.

logo

Samas rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit vajadust käsitleda ühiskonnas elatise teemat ennekõike lapse perspektiivist lähtuvalt, kuna vanemate põhiseaduslik ülalpidamiskohustus teenib eelkõige laste huve, tagades nende õiguse saada oma vanematelt hoolitsust. Ka ÜRO lapse õiguste konventsioon rõhutab vajadust tunnustada põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest.

Paraku näitab viimaste aastate statistika, et elatisraha nõuete hulk on kiires tõusutrendis. Võrreldes 2006. aastaga on vanemate võlg laste ees tõusnud ligikaudu 13 korda, ulatudes täna ca 11 miljoni euroni.

„MTÜ Lastekaitse Liit tõstatas elatise maksmise küsimuse juba 2003. aastal. Nii siis kui ka nüüd rõhutame, et lapse jaoks ei oma tähtsust, kas ta on jäetud elatiseta hoolimatuse, pahatahtlikkuse või rahanappuse tõttu. Laps peab saama elamiseks vajaliku, ning tal on selleks seaduslik õigus,“ toonitab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm. „Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav. Selleks, et paremini tagada laste huvide kaitse, ning vältida põlvkonnaüleste mustrite kordumist, on vaja võtta kasutusele võimalikult tõhusad meetmed ja täiendavalt analüüsida täitemenetluse kehtiva regulatsiooni puudujääke ning võimalusi süsteemi tõhustamiseks,“ lisab Tamm. 

Loe edasi: Lastekaitse Liit: Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav

Vanemuises on Tiina Ojaste õlimaalide näitus

Vanemuise suures majas on avatud kunstnik Tiina Ojaste õlimaalide näitus “Pääsemine imedemaale”.

Literaat Toomas Kuter on kirja pannud saatesõnad näitusele: “Pääsemine Imedemaale on iga inimese unistus. Me kõik hoiame käes võtit, mis meid sellele maale aitab, kuid ainult vähesed leiavad üles salaukse, mille võti avab. Tiina Ojaste on selle leidnud ning soovib oma äratundmis- ning avastamisrõõmu teiega jagada. Ning kus mujal, kui mitte teatris, sest teatri imelises maailmas on peitumas mõndagi, millest me elus puudust tunneme. Pääsemine Imedemaale algab teatrist.”

Tiina Ojaste sündis Pärnu linnas 1961.aastal. Kunstihariduse omandas ta Tartu Kunstikoolis. Praegu tegutseb Ojaste vabakutselise kunstnikuna. Tema maale on eksponeeritud lisaks Eestile ka USA-s, Inglismaal, Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis, Soomes ja Rootsis. Ojaste maale leidub nii Eesti kui ka mitmete välisriikide erakogudes.

Näitus “Pääsemine imedemaale” jääb Vanemuise suures majas avatuks kuni märtsikuu lõpuni.

Virumaa korteriühistud kogunevad foorumile arutama toasooja hinda ja kokkuhoiuvõimalusi

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvõttel kogunevad laupäeval, 25.jaanuaril kell 10 Rakveres peetavale foorumile Virumaa korteriühistud, et vaadata, mida toob korteriühistutele alanud aasta, kuulata õpetlikke renoveerimiskogemusi ning arutleda küttehinna üle. Ühistute foorum “Mida toob aasta 2014 Virumaa korteriühistule?” toimub 25. jaanuaril kell 10-16 Rakveres Targa Maja II korruse saalis (SEB pangamaja), Turu plats 2. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on toasooja hind ühistutele kahtlemata üks kõige olulisemaid teemasid. “Talvised suured küttearved teevad ühistutele Virumaal muret,” nentis ta.

Veel keskendutakse foorumil muutustele, mis ühistuid alanud aastal ees ootavad. “Mõistagi on oluline teada, mida toob korteriühistutele uus korteriomandi ja korteriühistuseadus, mis on tänaseks jõudnud riigikokku. Teeme kokkuvõtteid sellest, kuidas kasutasid ühistud toetusrahasid ja millal avanevad järgneva Euroopa Liidu rahastusperioodi summad kortermajade renoveerimiseks. Arutleme kohalike Rakvere linna ja ühistute koostöö võimaluste üle ja kuulame Virumaa ühistute õpetlikke renoveerimiskogemusi, ning anname teada, mida toob korteriühistutele ja ühistute raamatupidamisele kaasa 1. veebruarist SEPA ühtsete kontonumbritele üleminek,” rääkis Jaadla.

Loe edasi: Virumaa korteriühistud kogunevad foorumile arutama toasooja hinda ja kokkuhoiuvõimalusi

Tartu tantsuklubisse tuleb külla Põlva lõõtsakool

Eesti lõõtspillid 2010. aasta aprillis Uma peo logo esitlusel. Foto: Priidu Teppo
Lõõtspillid Uma peo logo esitlusel 2010. Foto: Priidu Teppo

29. jaanuaril kell 20.00-00.00 toimub Tartu tantsuklubis Tiigi tänav 11 teemaüritus, kus seekordseteks külalisteks on seekord Põlva lõõtsakooli õpetajad ja õpilased.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Pilet  on 2 eurot, ent osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Eesti lõõtspillidel musitseerivad Alar Vuks, Ester Must, Heino Annuk, Henrik Hinrikus, Ivar Pärnamets, Kristi Kool, Külli Valk, Marje Mäekalle, Raul Roosiväli, Sten Raudik, Ülle Kool ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist.

2007. aastal asutatud Põlva lõõtsakoolis on erinevate lõõtspillimängijate käe all pillimängu õppinud üle saja täiskasvanu ja nooruki kogu Eestist. Praeguseks on nii mitmedki Põlva lõõtsakooli endised õpilased saanud tuule tiibadesse ja kaasa suure innustuse pillimänguga jätkamiseks just sellest koolist ning neid on tunnustatud lõõtspillide võistumängimistel.

Põlva lõõtsakooli tegemistest läbi aastate: lootspilliselts.wordpress.com

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lääne maavanem tegi Rootsi suursaadikule ettepaneku kõnekeskuse loomiseks

(vasakult)suursaadiku sekretär Katrin Valdek, suursaadiku abikaasa Barbro Allardt Ljunggren, Lääne maavanem Innar Mäesalu ja Rootsi suursaadik Anders Ljunggren
Paremalt suursaadik Anders Ljunggren, maavanem Innar Mäesalu, suursaadiku abikaasa Barbro Allardt Ljunggren, ja sekretär Katrin Valdek.

Eile kohtus Lääne maavanem Innar Mäesalu maavalitsuses Rootsi suursaadiku Anders Ljunggreniga. Arutlusel olid nii praegune olukord Läänemaal kui Rootsi ja Läänemaa koostöö võimalused.” Eesti ja eriti just Läänemaa vastu on Rootsil suur huvi. Paljudel rootslastel on juured siin, lisaks on teie maakonnaga seotud ajalooline rannarootslaste temaatika, aga lisaks minevikule on veel tulevik,” alustas Ljunggren kohtumist.

Maakondlikul tasandil pidas suursaadik heaks ideeks maavanema mõtet tuua Läänemaale mõne Rootsi ettevõtte kõnekeskus. “See soosiks rootsi keele õppimist ja looks just selliseid tarku, hea palgaga töökohti, mida Läänemaa vajab,” tutvustas Mäesalu oma ideed. Suursaadik lubas väljakutse vastu võtta ja proovida leida partnereid, kes aitaksid seda teoks teha.

Tähtsaks pidas suursaadik veel Noarootsi Gümnaasiumi toetamist, eelkõige sealse rootsi keele õppimise võimaluste pärast. Samuti pakuksid tema sõnul rootsi turistidele huvi Rannarootsi muuseum ja Iloni Imedemaa, aga polevat kindel, kui paljud rootslased üldse nendest turismiatraktsioonidest teadlikud on.

Loe edasi: Lääne maavanem tegi Rootsi suursaadikule ettepaneku kõnekeskuse loomiseks