Maanteemuuseum ootab kunstiprojekte suviseks festivaliks

Maanteemuuseum kutsub kunstnikke osalema sel suvel toimuvale maanteekunsti festivalile. Väljavalitud kunstiprojektid teostatakse festivali jooksul muuseumis ja selle lähiümbruses. Osalemiseks on vaja saata ideekirjeldus, mis on ajendatud festivali teemast “ÜKS TÜKK TEED”.

15.-20. juulil toimuva maanteekunsti festivali näol on tegemist kohaspetsiifilise kunsti festivaliga, mille eesmärk on kõnekate, diskussiooni tekitavate, kindlast teemast lähtuvate kohaspetsiifiliste kunstiprojektide loomine väljaspool traditsioonilisi galerii-, teatri jms. saale. Kunsti loomise ja vaatamise kohaks festivalil on tükk vana Tartu-Võru postiteed koos Eesti Maanteemuuseumiga.

Festival loob võimaluse ja territooriumi teedega lähemaks kohtumiseks ning nende põhjalikumaks ja teistsuguseks kogemiseks, uurimiseks ning mõistmiseks. “Maanteemuuseumi jaoks on oluline käsitleda teede temaatikat laiemalt ja avada erinevaid vaatenurki, kui on lihtsalt igapäevane tee, mida mööda me liigume,” rääkis ürituse ideest muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Oma kunstiprojekti ideedega on oodatud kandideerima erinevate alade kunstnikud: tänava-, maastiku- ja graffitikunstnikud, teatri-, tantsu- japerformancekunstnikud, heli- ja videokunstnikud, fotograafid, skulptorid, kirjanikud, maali- ja tekstiilikunstnikud, muusikud jne.

Kandideerimiseks ootab muuseum kunstnike elulookirjeldusi ja projektide tutvustusi hiljemalt 28. veebruariks. Saadetud projekti-ideedest valitakse välja kümmekond tööd, mis valmivad kohapeal festivalinädala jooksul. Festivali viimastel päevadel leiab aset valminud tööde esitlus, mille formaadi saab iga kunstnik ise valida.

Näitus “Metsavennad” tuleb Viljandisse

metsavennad-FB-KK-131Reedel, 24. jaanuaril kell 18.00 avatakse Sakala Keskuses metsavendlust kajastav näitus.

Väljapaneku koostaja Martin Andrelleri sõnul annab näitus ülevaate Eesti territooriumil toimunud relvastatud vastupanust Nõukogude võimu vastu alates 1944. aasta sügisest.

Kuna usuti, et Lääneriikide abiga õnnestub pärast sõja lõppu taastada Eesti Vabariigi iseseisvus, oli vabaduse nimel valmis võitlusesse asuma rohkem kui 15 000 metsavenda. Alaline mure toidu pärast, pidev varjamine jälitajate eest, igatsus ja mure perekonnaliikmete pärast saatis neid mehi iga päev. Metsavendade vastupanu suruti maha 1950. aastatel, kuigi lahinguid nõukogude julgeolekuga toimus ka hiljem.

Täismahus näitust sai külastada Okupatsioonide Muuseumis eelmise aasta märtsist oktoobrini.

Viljandi publikul on võimalus tutvuda olulise killukesega meie ajaloost Sakala Keskuse jalutussaalis 24. veebruarini.

Maarja Kool sai Lastefondi abiga endale hädavajaliku tooltõstuki

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetas 2500 euroga Tartu Maarja Kooli lasteaiale tooltõstuki soetamist liikumispuudega laste teisele korruseletransportimiseks .

AnnabelTartu Maarja Kooli direktor Jaanus Rooba sõnul ei olnud nende lasteaia raske liikumispuudega lastel võimalik liikuda õppehoone teisele korrusele, kus viiakse läbi liikumistunde ja füsioteraapiat ning asuvad vajalike tingimustega logopeedi ja eripedagoogi kabinetid. Lasteaia õpetajad viisid lapsi süles teisele korrusele raviteraapiatesse, mis aga on raske liikumispuudega laste spastilisuse tõttu ohtlik nii lastele kui õpetajatele.

Väljapääs keerulisest olukorrast oli spetsiaalne tooltõstuk, mille abil saab turvaliselt lapsi teisele korrusele vajalikesse tundidesse viia. Ligi 10 000 eurot maksva aparaadi soetamiseks palus kool abi ka SA TÜK Lastefondilt, kes otsustas seda ostu finantseerida 2500 euroga. Ülejäänud summa taotleti Tartu Linnavalitsuselt.

“Tartu Maarja Kooli lasteaia töötajate nimel tänan väga SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondis töötavaid häid inimesi toetuse eest! Tooltõstuk on väga vajalik riistapuu, mis võimaldab lastel turvaliselt ja rõõmsalt ning lasteaia töötajatel oma tervist säästvalt lapsed kenasti teisele korrusele teraapia tundidesse toimetada,” ütles ta.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1,5 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

 

Tartumaa osaluskogud tihendavad koostööd

31. jaanuaril ja 1. veebruaril toimub Tartumaa Tervisespordikeskuses Tartumaa noorte osaluskogude ja noorsootöötajate koostöövõrgustiku arendamise seminar “Koos on moos”.

Tartumaa Noortekogu kutsub taas kokku kõik Tartumaa osaluskogude aktivistid. Sel korral on lisaks juba tegutsevatele osaluskogunoortele oodatud ka noorsootöötajad ning noorte aktiivgrupid, kes mõlgutavad mõtteid, loomaks oma vallas või linnas noortevolikogu.

Teemad päevakorras:

• Noortevolikogu suhtlusest omavalitsusega ehk kuidas olla semu otsustajatega
• Osaluskogude koostöövõimalustest ehk miks teha üksi, kui saab koos
• Projektide rahastusest ehk kust leida veidi nutsu
• Avalikust esinemisest ja kohtumistest ehk kuidas särada ja meelde jääda

Seminar on kõigile tasuta (k.a majutus ja toitlustus), abi saab ka transpordiprobleemide korral. Registeerumine veebis.

Ligi kakskümmend kilomeetrit ootab kõndijaid

Järvamaa infoportaal annab teada, et 16. veebruaril on taas võimalus kõndida admiral Johan Pitka mälestuseks. Matkale registreerumine kestab 12. veebruari hommikul kella kaheksani.

16. veebruaril kell 10.00 antakse Jalgsemalt start ligi kahekümne kilomeetrisele rahvamatkale, mis kulgeb admirali mälestuskivi juurest läbi Järva-Jaani Peetrisse. Kellel jaoks tundub trass pikk, saab liituda matkajatega Järva-Jaani kultuurimaja juurest kell 11:30.

Järva-Jaani ja Kareda valla piiril ootab matkalisi kosutav kuum tee ja pirukad. Lõpp-punktis Peetris ootab matkalisi keha kinnituseks soe supp.

Osalejad, kellel matkal jõud raugeb, võivad loota matkaliste sabas liikuvale väikebussile, kus jalgu puhata ja vajadusel esmaabi saada. Loe edasi: Ligi kakskümmend kilomeetrit ootab kõndijaid

Avanes Virumaa pärimuskultuuri riiklik toetusprogramm

Alates eilsest saab esitada toetuse taotlusi Virumaa pärimuskultuuri programmi.

Programmi rahaline maht on suurenenud 10 % võrra ning sel aastal jagatakse Virumaa pärimusliku kultuuri toetusteks 38 115 eurot. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 14. veebruar.

Riikliku toetusprgrammi üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Virumaa eri piirkondadele omast pärimuskultuuri ja pärimuslikku elulaadi, mis taastab nende identiteedi ja elanikele järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust.

“Virumaa pärimuskultuuri programmi 2011-2014” koostas Kultuuriministeerium, et säilitada Virumaa eri piirkondade kultuuripärandit. Programm hõlmab Lääne- ja Ida-Virumaa territooriumil asuvaid omavalitsusi.

Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palutakse esitada digitaalselt allkirjastatuna: programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn

Virumaa pärimuskultuuri programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda siin.

Euroopa Saunamaratoni peaauhinnaks on kümblustünn

 

IMGP29572.veebruaril 2014 korraldatakse Otepääl juba viiendat korda Euroopa Saunamaratoni. Saunamaratoni peaauhinnaks on Stylewood OÜ kümblustünn. Saunamaratonile tulijatele pakuvad mitmed piirkonna majutusettevõtted soodustingimustel majutust. Registreerimine lõpeb 26.jaanuaril .

Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest kell 12.00. Start on avatud kuni kella 13.00ni. Muutunud on finiši koht – finiš Kääriku Spordikeskuses on avatud kella 17.30ni. Samas toimub ka kell 18.00 kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.

Stylewood OÜ poolt on peaauhinnaks välja pandud täiskomplektis siseahjuga kümblustünn, mis on 1,6m läbimõõdga ning sobib korraga kasutamiseks kuni 5le inimesele. Auhinna reaalne väärtus on 575 eurot. Lisaks peaauhinnale – kümblustünnile, saab II koha võitja Bernhard hotell majutuse koos SPA- ga, III koha võitja Andu Puhkekeskuse saunaõhtu. Eriauhinnad panevad välja SA Tehvandi Spordikeskuse Kääriku baas, Cantervilla loss, Metsatu Valge Elevandi Maja, Kunstimäe, Argo Kredemann, Karupesa hotell, Pühajärve Spa, Sangaste Rukkimaja, Nuustaku pubi, Nuustaku rantšo.  Loe edasi: Euroopa Saunamaratoni peaauhinnaks on kümblustünn