14. jaanuaril 2014. aastal algusega kell 12 toimub Tartus, Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus.
Tähistame Tartu vabastamist Eesti vägede poolt 14. jaanuaril 1919. aastal. Mälestame Vabadusõjas langenuid ja Tartu Krediitkassa keldris toimunud massimõrva ohvreid.
Avaliku ürituse korraldajaks on MTÜ Tartu Memento.
Tereq, hää inemine!
Kas saq mõistat võro kiilt kõnõldaq ja sullõ miildüs latsiga toimõndaq? Pakumi sullõ kõrd nädälihn tüüd Haani rahvamajahn keelepesähn. Anna hindäst teedäq ildampa 16. jaanuaris 2014.
Haani keelepesäliseq
Linnavalitsus otsustas täna toimunud erakorralisel istungil korraldada 9. jaanuaril kella 8-10 Võru linnas turuhoone ees (Jüri tn 74/76) asuvas parklas avaliku ürituse “Kohtumine linnakodanikega”, kus linnajuhid eesotsas linnapeaga ootavad ettepanekuid linnaelu edendamiseks ja vastavad elanike küsimustele.
Tartu tantsuklubi: Tuustar
15. jaanuaril 2014 kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)
Järgmises Tartu tantsuklubis on taaskord Tiigi seltsimaja (Tiigi 11) lava noorte rahvamuusikute päralt. Tuustar on ansambel, kuhu kuuluvad noored rahvamuusikahuvilised, kes on pärit Jõgevalt ja Jõgevamaalt. Tegutsetakse Jõgeva Muusikakoolis ning koos musitseeritakse juba kuuendat aastat. Rõõmsameelsetele tuustaritele meeldib, kui kohalolijad kuulavad nende pillimängu tantsides, kuna repertuaargi on valdavalt tantsuline ja kaasakiskuv. Mängitakse nii Eesti rahvatantse, aga ka naaberrahvaste tantsupärle. Ansambel on käinud erinevatel festivalidel, esinenud paljudel kontsertidel ja korduvalt tantsuks mänginud Tartu tantsuklubis.
Tuustarid (ansamblis musitseerivad): Artur Aunap (kontrabass), Eha Niglas (ansambli juhendaja, akordion), Hanna Grete Allev (klarnet), Kerlyn Roosipõld (flööt), Ketlin Kallo (klarnet), Laura Mikk (viiul) ja Stina Heinola (ukulele).
Tuustari esinemine kontserdil, mis toimus Riias 5. oktoobril 2013 tantsufestivalil “Baltijas danču naktis”, videoklipis 15:03-23:23.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Põlva maavanem koos Kaitseliidu Põlva malevaga kuulutab välja noorte Isamaalise omaloomingu konkursi. Noorte töid oodatakse 21. veebruariks.
“Konkursil osalejatel palume mõtestada ja väljendada oma arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki kui nende oma riiki, mille kodanikud ja elanikud nad on, samuti omariikluse ja vabaduse tähtsusest laiemalt,” selgitas Kaitseliidu Põlva malevapealik Janel Säkk.
Võisteldakse neljas erinevas kategoorias:
I – õpilased klassides 1-4 (algkool). Ülesanne: joonistada PILT
II – õpilased klassides 5-9 (põhikool). Ülesanne: kirjutada LUULETUS
III – õpilased klassides 10-12 (keskkool/gümnaasium). Ülesanne: kirjutada ESSEE (maksimaalselt 2 A4 lehekülge)
IV – üliõpilased. Ülesanne: kirjutada ESSEE (maksimaalselt 2 A4 lehekülge)
Tingimuseks on, et osalejad peavad õppima ja elama Põlvamaal.
Valminud võistlustööd palume toimetada hiljemalt 21. veebruariks 2014 Kaitseliidu Põlva maleva staapi (Võru tn 3, Põlva). Tööd tuleb märgistada vastavalt: ees- ja perekonnanimi, kooli nimi ja klass.
I, II ja III kategooria esimesed kolm kohta on auhinnalised kohad. IV kategooria puhul läheb välja eriauhind. Koolid, kes osalevad kõigis kategooriates, võistlevad rändauhinna eest – “PÕLVAMAA AASTA ISAMAALISUSE KANDJA”.
Lisaks avaldatakse iga kategooria võidutööd kohalikus ajalehes ja raadios.
Auhinnad õpilastele ja koolide rändauhind antakse kätte 14. märtsil Orava põhikoolis maavanema ja Kaitseliidu esindajate poolt.
Ugala teater tähistas 6. jaanuaril oma 94. sünnipäeva.
Nagu tavaliselt, jagati ka sel aastal kolleegipreemiaid ning lisaks tutvustas endine ugalalane 1923. aastal sündinud Votele Kuusik oma nukuteatri ajaloost Viljandis rääkivat raamatut “Nukkudele ulatatud käed”.
Ugala 2013. aasta kolleegipreemiad:
Palju õnne!
Rõuge Vallavalitsus ootab 21. jaanuariks 2014 põhjendatud ettepanekuid järgmistele aunimetustele:
Rõuge valla tunnustamise avaldamise kord ja kriteeriumid on kättesaadavad valla kodulehel.
Eelnevatel aastatel tunnustatud kodanike nimekirja leiab siit aadressilt.
Põhjendatud kirjalikud ettepanekud palume esitada 21. jaanuariks valla kantseleisse aadressil Rõuge Vallavalitsus, Ööbikuoru 4, Rõuge alevik 66201 Rõuge vald või elektroonselt vald@rauge.ee.
Aunimetuste saajaid tunnustatakse veebruaris Rõuge rahvamajas toimuval pidulikul Vabariigi aastapäeva üritusel.
Viljandi maavanem ootab taas kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 6. veebruar 2014.
Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgi pälvinud üksteist inimest. Esimene Vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle maakonna majandusarengus olulist rolli mängiv arendaja Andres Veide.
Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.
Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi Maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 6. veebruariks 2014 või e-maili aadressil info@viljandi.maavalitsus.ee.
Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, omavalitsuste liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval pidulikul vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 96. sünnipäeva.
Vapimärk on kuuest kuldsest viljapeast koosnev täht, mille peal on Viljandimaa vapp. Vapimärk on valmistatud juveelihõbedast prooviga 925° (kõikide detailide osas). Viljapead on reljeefsed, kaetud puhta (999°) kullaga. Vapikilp ja kotkas on hõbedast, viimistletud läbipaistva kuumemaili ning kuldamisega.
Viljandimaa Vapimärgi statuut on leitav maavalitsuse veebilehelt!
Möödunud aastal toetas regionaalministri valitsemisalasse kuuluv Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) vabakonda enam kui 2,5 miljoni euroga, mida on pea kaks korda rohkem kui aasta varem. Riigipoolse toe sai kokku üle 1000 vabaühenduse poolt esitatud projekti ja algatuse.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul panustati 2013. aastal kõvasti ühenduste tulemuslikumasse toetamisse. “Vabaühendused on täna valmis kandma ühiskonnas suuremat rolli ja selleks tuleb neile ka võimalus anda,” ütles Kiisler. Tema sõnul tuleb sel aastal jätkata vabaühenduste finantssuutlikkuse ja tegutsemisvõimekuse arendamist, toetada kodanikuühiskonna organiseerumist ja partnerlust ning vabatahtliku tegevuse laienemist.
Toetuste maht kasvas võrreldes tunamullusega pea kaks korda, kuna 2013. aastal anti KÜSKi hallata ka seni EASi vahendatud kohaliku omaalgatuse programmi toetused. Toetatud projektidest oli enamik kohalikku arengut edendavad algatused, lisaks oli ka 126 suuremahulist projekti ning 34 Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti.
Möödunud aastal töötati regionaalministri valitsemisala eestvedamisel välja ka kodanikuühenduste rahastamise juhend. “See on aluseks ühenduste ja avaliku sektori omavaheliste suhete korrastamisel. Ka kõik KÜSKi programmid lähtuvad sellest juhendist,” selgitas Kiisler.
KÜSK toetab kodanikuühiskonna arengut nelja programmi – mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programm, uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm, kodanikuühiskonna arengu ja eestkoste tugiprogramm ning kohaliku omaalgatuse programm. Erinevatest projektidest väärib esiletõstmist näiteks Eesti esimese sotsiaalse ettevõtluse inkubaatori käivitamine, “Tule maale!” algatus ning vabaühingute ühisnädal, mille tulemusel hoogustus ühingute koostöö ning avalik arutelu vabakonna rolli üle ühiskonnas. Eraldi väärib märkimist Ida-Virumaa linnade vabaühingutele korraldatud taotlusvoor, mille tulemused kinnitavad, et sealsed ühingud suudavad tegutseda võrdväärselt Eesti teiste piirkondade ühingutega.
KÜSK asutati regionaalministri valitsemisalas 2008. aasta jaanuaris eesmärgiga suurendada vabaühenduste tegevusvõimekust ning luua kodanikuaktiivsust soodustav keskkond. Lisaks rahastamisele tegeleb KÜSK infopäevade ja koolituste korraldamisega ning kodanikuühenduste nõustamisega. KÜSKi tegemistega saab lähemalt tutvuda nende kodulehel www.kysk.ee.
