Põlvamaa koolinoored kirjutasid oma inimestest

Valmis Põlvamaa koolinoorte omaloomingukogumik „Minu inimesed”, kuhu on kokkukogutud lood õpilasi innustanud ja neile eeskujuks olnud inimestest.

Kogumiku koostaja Merle Pintson ütleb trükise eessõnas: „Igapäevarutus ei märka ma alati, kui hoolivad, vastutulelikud ja südamlikud inimesed meie kõrval elavad. Igaüks neist vääriks vähemalt lehekülge raamatus. Iga inimene on meistriteos ning igaühes on peidus minigi eriline anne, kullatera. Neid kullaterasid noored otsisid ja leidsid, panid oma tunded-mõtted paberile ja kokku sai väike valik eredatest inimestest.”

Birgit Änilane Põlva Ühisgümnaasiumist kirjutab oma loos „Minu väikesed inimesed”  järgnevalt:

„Pole olemas inimest, kes oleks meist kellestki parem, kõigil meil on olemas oma halvad ja head küljed. Kuid on olemas inimene, kes on meile tähtis. Inimene, kellest peame rohkem lugu ja keda austame. Minul on kaks imekallist inglit, kelle pärast suudan ma hommikul voodist välja tulla ja naeratada. Minu elu on nad muutnud nii positiivselt kui negatiivselt, kuid õpetanud mulle rohkem kui mõni inimene õpib terve elu jooksul. Need kaks kullatüki on minu õde Ronja, kes on kolmeaastane, ja kaheaastane vend Hans Kristian.”

Reedel, 13. detsembril toimunud kogumiku esitlusele kogunesid nii autorid kui ka nende eeskujud. Maavanem Ulla Preeden tunnustas noori toredate kirjatükkide eest ning soovis kestvat kirjasulge edaspidiseks.

Kogumik „Minu inimesed” on kättesaadav kõigis maakonna raamatukogudes ja koolide raamatukogudeski.

Torma valla eakad pidustesid seriaali “Õnne 13” tegelastega

Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas. Foto: Pille Tutt
Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas.
Foto: Pille Tutt

Möödunud laupäeval arutasid näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa kultusseriaalis  “Õnne 13” Uuevariku talu perenaise Annemai Kattai ja “tegevdirektori ” Ülo Ümerana  lõunamaale puhkuse sõidu perspektiivikuse ülle. Pühapäeval olid artisid aga külas Torma valla eakate peol Sadala Külade Seltsi rahvamajas. Koosviibimist siustasid ka erinevas vanuses kohalikud etlejad. Traditsioonilise sündmuse korraldasid heategevuse edendaja Eckard Klug ja tema kaasa Luule Väin koos pereliikmetega.

Eakate pidu algas Sadala kooli esimese ja teise klassi õpilaste esitatud näitemänguga “Kuidas Päkapikud endale praeguse välimuse said ”  Enne laste lavale tulemist ütles lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas: “Sadalas on edukalt Käima lükatud Külade Teater. Peame aga mõtlema järjepidevusele ja nii loodigi koolis näitering “.  Reinasel oli näitemängu lavastamisel abiks Sadala kooli õpetaja Angela Saksing. “Mulle meeldis väga laste esinemine, ” avaldas arvamust nooruslik daam Endla Padrik Rääbise külast.” Vahva , et Sadala rahvamajas kogu valla eakate pidu peetakse ja siin paljud teisedki kultuuri-ja seltskondlikud sündmused toimuvad. Meil Rääbise kandis pole praegu kahjuks kohta, kus kohalikud elanikud saaksid koos käia, ” lasusus ta. Loe edasi: Torma valla eakad pidustesid seriaali “Õnne 13” tegelastega

Saatesari “Mahemaa” alustab pühapäevast

Foto: Elen Peetsmann
Foto: Elen Peetsmann

Pühapäeval, 22. detsembril alustab ETV-s kell 18.00 taas mahetalusid tutvustav saatesari “Mahemaa”.

Neljas saates käiakse külas kokku kaheksas Eesti mahetalus, kust jõuab meie toidulauale tervislik ökotoit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talude toodangut.

Saatesarja “Mahemaa” autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul olid 2012. aastal valminud saated televaatajate seas populaarsed. “Mahetalude arv kasvab ja huvi nende toodangu vastu ka. Need inimesed, kellest me seekord saateid tegime, on erakordselt sümpaatsed, ettevõtlikud ja nutikad. Aga Mahemaa uute osade tegemise võtsime ette ennekõike seetõttu, et eelmisel aastal eetris olnud sari osutus väga menukaks ja huvi selle teema vastu püsib.”

Esimeses saates, 22. detsembril tutvustatakse maheteravilja- ja seakasvatust Riido Ökotalu ja Mahetooted OÜ näitel. Saate lõpus grillitakse sealiha ja kodumaised maheköögivilju. Loe edasi: Saatesari “Mahemaa” alustab pühapäevast

Otepää saab laupäeval talvepealinnaks

21. detsembril kell 19.11 saab Otepääst taas Talvepealinn. 

Sellel aastal saabub talv kohale lumelaua ja freestyle suusavõistluste DUELL 2013 saatel. Võistluste tarbeks ehitatakse Otepää Keskväljakule spetsiaalne võistlusala.

Talvepealinna pidustused algavad aga juba 21.detsembril kell 11.00 traditsioonilise jõuluturuga Otepää Kesklinnas. Turul on võimalik osta ilusat käsitööd, jõulutoitu ning veel palju muudki, millest  jõuluõhtul rõõmu tunda. Platsil põleb ka lõke, mille paistel saab ennast soojendada, laadasuppi pakub Otepää Naisselts. Kohal on ponid, esineb Otepää tantsuklubi FeelingGood ning paljud teised kollektiivid, kavas on noorteprogramm võistlustega, näidatakse lumekino. Talveturu ajal liiguvad platsil ringi noorteportaali Tankla TV Otepää reporterid, kes filmivad ja küsitlevad inimesi. Talveturu korraldab Otepää Naisselts, noorteprogrammi juhib Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Merit Nigula.

Kell 16.00 on Raekoja saalis Pühajärve Puhkpilliorkestri kontsert „Talverõõm“.  Õhtul pakuvad Otepää Naiskodukaitsjad Keskväljakul talve saabumise puhul verivorsti ja kuuma glögi.

Kell 17.00 algab Keskväljakul lumelaua-ja freestyle suusavõistluste DUELL 2013 treening.

Kell 18.00 algab võistlus, kus võitja selgitavad välja võistlejad ise. Kõikide võistlejate vahel loositakse välja Munaka ja Kuutsemäe 2013/2014 aasta hooajapilet. Võistluse korraldab lumelauaklubi Bricole.  Kell 19.11 saabub talv ja siis annavad Tallinn ja Sügispealinn Narva Otepääle üle Talvepealinna tiitli.  Talve vastuvõttu saadab ilutulestik.

Talvepealinnas on võimalik terve talv läbi kaasa elada mitmetele spordi ja kultuuriüritustele. Talvepealinna tiitlit kannab Otepää kuni kevadise pööripäevani, mil asub valitsemisõigustesse Kevadpealinn Türi.

 

Vanemuine kutsub kontsertetendusele

Sellel laupäeval algusega kell 18.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartu Jaani kirikus traditsioonilise advendikontserdi.

Nimetatud kontserti on tänavu õigem nimetada kontsertetenduseks, sest ettekandele tuleb jõululugu “Neljas kuningas”, milles on palju ka sõnalist teksti.

Tegu on helilooja Mart Siimeri möödunud aastal valminud südamliku muusikalise looga, millele on teksti kirjutanud Signe Aus ja Meelis Holsting.

Jõululugu põhineb legendil sellest, et lisaks kolmele kuningale, kes viisid Jeesuslapsele kulda, viirukit ja mürri, asus teele ka neljas kuningas, Mazel, koos kallihinnalise kingitusega. Kuna neljandale kuningale sattusid teele abivajajad, ei jõudnudki ta õigeks ajaks Petlemma.

Vanemuise Sümfooniaorkestri ja ooperikoori, Tartu Noortekoori ning Tartu Miina Härma Gümnaasiumi neidudekoori ees dirigeerib Lauri Sirp, solistidena esinevad Simo Breede, Rasmus Kull ja Liisa Tämm.

Kontsertetenduse on lavastanud Jaan Willem Sibul.

Pileti hinna määrab iga külastaja ise, tehes annetuse Vanemuise Fondi. Vanemuise Fond loodi 30. detsembril 2006. aastal Tartu Kultuurkapitali juurde erakapitali ja Tartu linna toel. Fondi eesmärk on Vanemuise teatri töötajate erialase arengu ja koolituste toetamine.

Heateo Sihtasutus: jõulude ajal arvuta välja oma heategevustegur

Heateo Sihtasutus kutsub kõiki heategevuskalkulaatori abil välja arvutama, kui palju head saaks teha 1 euro või 1 tunni vaba aja annetamisega.

Annetuskeskkonna “Ma armastan aidata” heategevuskalkulaatori abil saab uurida, millised on heategevusvõimalused laste-ja loomade kaitse, tervise ning hariduse vallas üle Eesti. Kalkulaator koondab infot 23 hoolikalt väljavalitud heategevusühingu tegevuse kohta.

“Heategevuskalkulaator pakub välja võimalusi, kuidas luua väikese panusega head tunnet südamesse endale ja samas aidata kaasa ühiskonna probleemkohtade lahendamisele. „Juhime tähelepanu sellele, et ka 1 euro või 1 tunni annetamine kuus võib midagi muuta, kui see panustatakse läbimõeldult ja püsivalt,” sõnas Maris Ojamuru, Heateo Sihtasutuse tegevjuht. “Kalkulaatori teemadering on lai ning pakub kindlasti midagi erinevate huvidega heategijatele. Näiteks saab kalkulaatorist vaadata, kuidas saab kasvatada oma teadmistega organisatsioonide juhtimisvõimekust või kuidas aitab panustatud tund või euro loomade varjupaiku, vanemliku hoolitsuseta lapsi või oma lapselapsi ise kasvatavaid toimekaid pensionäre.”   Loe edasi: Heateo Sihtasutus: jõulude ajal arvuta välja oma heategevustegur

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium avab pidulikult hoone

Täna toimub Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi rekonstrueeritud hoone pidulik avamine.

Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi (VKG) koolihoone A-korpus on olnud suletud rekonstrueerimiseks ligi aasta ning peale jõuluvaheaega hakkab veidi üle 800 õpilase taas õppima oma koolihoones Kooli 7.

Õppetöö jätkumise eesmärgil kolis 2012. aasta jõulude eel koolipere nelja erinevasse hoonesse ning sel neljapäeval alustatakse tagasikolimist. Rekonstrueeritud koolimaja avamise raames viiakse läbi tagasikolimist sümboliseeriv ettevõtmine, kus VKG õpilased neljast erinevast paigast (B-korpus, Võru Kesklinna Kool, Jussikese lasteaed ja endise Wermo mööblivabriku kontorihoone) tulevad kolonnidena oma koolihoonesse, hoides käes õppevahendeid.

“Mul on rõõm tõdeda, et Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi A-korpus on rekonstrueeritud. See on väga paljude inimeste ühise pingutuse tulemus,” sõnas linnapea Anti Allas. “Rekonstureeritud Kreutzwaldi gümnaasiumi hoone on ilus jõulukingitus nii koolile, linnale kui ka kogu maakonnale.”

Projekt “Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi rekonstrueerimine” algas 2011. aasta septembris ja lõpeb 2014. juunis. Tänaseks on rekonstrueerimistööd teostatud ning hoone on osaliselt sisustatud. 2014. aasta jaanipäevaks paigaldatakse teine osa sisustusest. Rekonstrueerimise ja sisutuste kogumaksumuseks on ligi 3,17 miljonit eurot, millest EAS-i toetus on 2 556 465 eurot.

Projekt viiakse ellu kohalike avalike teenuste arendamise programmi raames, mida kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Orava kooli oppaja sai Käisi-preemiä

Kiviti Kadri. Säinasti Ene pilt, Uma Leht
Kiviti Kadri. Säinasti Ene pilt, Uma Leht
29. märdikuul anti kätte timahavadsõ Käisi Johannese seltsi preemiä. Käisi (Kääso) Johannes oll´ Põlva küle alt Rosmalt peri koolioppusõ vahtsõndaja.

Preemiä antas ütele Põlva maakunnast ja ütele muialt Eestist peri oppajalõ, kiä uman tüün Käisi perändit tähtsäs pidävä. Põlva maakunnah sai seokõrd preemiä Orava kooli luudusainidõ ja inemiseoppusõ oppaja Kiviti Kadri (50).

Kadri oll’ edimäne, kiä alost’ Orava koolih väläh opmisõ tunnõ. Tä om kõgõ haardnu oppamisõ mano kodokotussõ kultuuriluku.
Tä nakas’ latsiga üteh puutrih päästrehkendämist tegemä ja käü Põlva maakunna oppajidõga pranglimisõ võistlusõl.

«Olõ iks tahtnu tetä tunnih midägi põnõvat, et latsõ herevil olõssi ja näile vahtsõ as’a parõmbalõ miilde jäässi,» kõnõl’ Kiviti Kadri. «Tuud kutsutas nüüt avastustii meetodis, a vanastõ olli nuu Käisi Johannesõ põhitiidmise. Ma usu, et seo tunnustus sund minno viil rohkõmb Käisi mõttit tarvitama. Ma löüdse, et olõ Käisiga ütel pääväl sündünü – õnnõ 77 aastat ildamba.»

Koolih om Kadri klassioppajidõ ja tervüseedendüse iistvidäjä, oppas rahvatandsu, koolitas tõisi oppajit. Pääle tuu om tä Piusah turistõlõ giidis. Timahavanõ tõnõ Käisi-preemiä anti Talina Vindi latsiaia oppajalõ Minlibajeva Hedile.

Edimäst kõrda anti Käisi-preemiä vällä 1985. aastal, ku oll’ Käisi 100. sünnüaastapäiv. Preemiä lei Vilde nimeline kolhoos, no pand preemiä vällä Peri põllumajandusütistü. «Käis alost’ umma haritlasõtiid Rosma koolist, selle olõmi preemiäga köüdedü. Tahami traditsiooni iks edesi viiä, selle et Käisi mõttõ ja meetodi omma õigõ, noid saa pruuki ka täämbädsel pääväl,» selet’ ütistü juhatusõ liigõ Timmermanni Eero.

Säinasti Ene, Uma Leht

President Ilves ootab laste joonistusi teemal „Meie Eesti head asjad“

President Toomas Hendrik Ilves kutsub aasta lõpus koos lastega mõtlema sellele, mis on meie ümber head ning osalema joonistuskonkursil “Meie Eesti head asjad”.

„Mõelge koos lapsega, mis teeb Eestist elamiseks hea koha. Rõõmu võib tunda suurte ja väikeste asjade üle – ühtemoodi tähtsad on nii meie kultuur, traditsioonid, loodus kui ka pere, lähedased ning sõbrad,“ ütleb riigipea.

2011. aasta lõpus tegi president Ilves üleskutse „100 põhjust, miks on Eestis hea elada“. Üheskoos koguti vabariigi sünnipäevaks ligi 1500 Eesti eelist. Tänavu antakse lastele võimalus näidata, mis neile kodumaal meeldib. „10-15 aasta pärast hakkavad tänased lapsed kujundama meie riiki. Ootan huviga nende ettekujutust Eestist,“ lisas president Ilves.

President Ilvese videoüleskutset, mida lastega jagada, näeb siit: http://bit.ly/HeadAsjad

Valmis joonistused võib saata 1. veebruarini 2014 (k.a) e-postiga aadressil joonistus@vpk.ee või tavapostiga Vabariigi Presidendi Kantseleisse aadressil A. Weizenbergi 39, 15050, Tallinn. Uuest aastast tekib võimalus laadida pilt otse ka Toomas Hendrik Ilvese Facebooki lehele. Joonistusel palun märkige ära lapse nimi, vanus, elukoht ning soovitavalt ka e-posti aadress, kuhu president saab osavõtjatele tänutäheks saata kirja.

Saabunud joonistused pannakse üles virtuaalsele näitusele Facebooki keskkonda aadressil fb.com/thilves.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

Foto: www.terveilm.ee
Foto: www.terveilm.ee
GLEN Eesti programm saadab 2014. aastal kolmeks kuuks laia maailma kümme vabatahtlikku, kes osalevad arengukoostöö projektides Indias, Birmas ning Aafrika ja Kesk-Aasia riikides.

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Piret Hirve sõnul on projektil kaks eesmärki. “Esiteks osaleb noor kohalikus projektis, toob kasu sealsele kogukonnale ja saab ise hindamatu kogemuse. Teiseks aitavad kodumaale tagasi tulnud noored tõsta Eesti inimeste teadlikkust arenguprobleemide keerukusest.“

2014. aasta on eriline, kuna Eestist läheb arengumaadesse kõige suurem arv GLEN vabtatahtlikke. Kandideerida saab kümnesse projekti:
1. Aserbaidžaan – poliitikate arengu uurimine
2. Tadžikistan – turismi arendamine
3. Kõrgõzstan – noorsootöö maapiirkondades
4. Birma/Myanmar – kogukondlik haridus noortele
5. Malawi – naisettevõtluse arendamine
6. Kamerun – keskkonnaklubid Buea lastekodudes
7. Etioopia – naisettevõtluse arendamine
8. Kamerun – kohalike algatuste sidumine
9. India – noorte tööhõive edendamine
10. Keenia – HIV/AIDS ennetustöö Loe edasi: GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

Joulu-aig Vanal Võromaal

Vanal Võromaal om tulõman hulga joulu-tegemiisi latsilõ ja suurõmbilõ. Eesti suurõtiimuusõum Varbusõl kuts uman jouluprogrammin «Valgusõ tii» üten lüümä nikani ku 20. joulukuu pääväni.

Programmin saa nätä ka esierälist joululatõrnat, mille meisterd’ ummi kässiga valmis muusõumi vanno asjo kõrdategijä Jaanusõ Einari. Latõrn om tettü Eesti rahva muusõumi latõrna perrä, miä om inämb ku sada aastakka vana.

Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin omma vanaperädse joulu-tegemise (kooni 20.12.) eräle suurõmbilõ ja vähämbile.

Innekõkkõ suurilõ om võro kultuuri õdak «Tsiatapminõ ja piigavägi» Võromaa kultuurikuan (Võromaa muusõumin) 18.12. kell 19. Tsiatapmisõst kõnõlõs Pulga Jaan, Võromaa laulõ laulva Kalkuna Mari, Hintsi Anna, Karu Kadri ja Platsi Liiso.

Uma Leht

Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

Foto: pollitalu.wordpress.com
Foto: pollitalu.wordpress.com
Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Kokku ligi 45 000 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil.

10 punkti suure maheküsitluse tulemustest:

1. Peamine põhjus mahetoidu ostmiseks on mure keskkonna pärast ja soov vältida toidus GMO-d ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke.
2. Regulaarsed mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse talunikult. Juhusliku tarbimise puhul eelistatakse osta mahetoitu supermarketist. Internetist ostab mahetoitu kõigest 8% regulaarsetest ja 4% juhuslikest tarbijatest.
3. 78% vastanutest on valmis mahetoidu eest kõrgemat hinda maksma. Üle poole vastanutest (53%) peab aktsepteeritavaks 10-25% kõrgemat hinda kui tavatoidul.
4. Küsitlusele vastanute seas on mahetooted võrdväärselt (66%) äratuntavad nii EL mahepõllumajanduse logo kui siseriiklike logode järgi. Mitmete liikmesriikide nagu Taani, Prantsusmaa või Austria tarbijad tunnevad mahetooteid enam siseriikliku kui EL logo järgi.
5. Tarbijad üldiselt usaldavad mahetooteid (71%) ja peavad kontrolli nende üle piisavalt efektiivseks, kontrollide vähendamisega ei olnud nõus 57% vastajatest. Üle poolte vastanutest pooldab mahepõllumajanduse kontrollisüsteemi edasist tugevdamist vaatamata sellele, et see võib tuua kaasa hindade tõusu.
6. Pooled vastanutest soovivad, et kõik EL maheettevõtjad oleksid kantud EL ühisesse andmebaasi.
7. 61% vastajatest leiab, et kõiki mahetooteid tuleb uurida pestitsiidijääkide suhtes.
8. Mahepõllumajanduses kasutamiseks lubatud toodete (lubatud taimekaitsevahendid, väetised jms) heakskiitmiseks soovib enamik vastanutest rangemaid nõudeid.
9. 94% küsitlusele vastanutest soovib saada rohkem informatsiooni mahepõllumajandusest.
10. Toodi välja neli valdkonda, kus oleks vaja teadusuuringuid: „Mahepõllumajanduse sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid“, „Seeme ja taimne paljundusmaterjal“, „Proteiinirikaste kultuuride kohalik tootmine“ ja „Jäätmemajandus“.
Loe edasi: Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

Veel paar nädalat saab kroone vahetada üle Eesti

Foto: Eesti Pank
Foto: Eesti Pank
Swedbanki ja SEB panga sularahakontorites üle Eesti saab kroone eurodeks vahetada 2013. aasta lõpuni. 2014. aastast jääb kroone keskkursiga 15,6466 ja teenustasuta eurodeks vahetama Eesti Pank.

Eesti Pank tuletab meelde, et väljaspool Tallinna elavad inimesed, kes tahavad kodukoha lähedal kroone eurodeks vahetada, saavad seda teha veel detsembri lõpuni. Jaanuarist alates saab kroone eurodeks vahetada keskkursiga, teenustasuta ja piiramatus koguses Eesti Panga muuseumis Tallinnas. Eesti Panga muuseum on avatud teisipäevast reedeni kell 12–17 ja laupäeviti kell 11–16.

Jaanuaris ja veebruaris pakub Eesti Pank ka võimalust vahetada muuseumis Läti lati pangatähti eurodeks keskkursiga ja teenustasuta. Latimünte Eesti Pank ei vaheta. Päevalimiit inimese ja tehingu kohta on 1000 eurot.

Novembri alguse seisuga on Eesti kroone tagastamata veel kokku 49 miljoni euro väärtuses (pangatähti 42 ja münte 7 miljoni euro väärtuses). Novembri jooksul tagastati kroone Eesti Panka umbes 125 000 euro väärtuses. 2011. aastal tagastati Eesti Panka kroone 318 miljoni, 2012. aastal 3,5 miljoni ja 2013. aasta 11 kuuga 1,8 miljoni euro väärtuses.

Allikas: Eesti Pank

Setomaa kultuuriprogrammi maht suureneb

Foto: MTÜ Setomaa Turism
Foto: MTÜ Setomaa Turism
Kultuuriminister Urve Tiidus kinnitas Setomaa kultuuriprogrammi. Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018 on jätkuks Kultuuriministeeriumi rahastatud 2010-2013 programmile, mille eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Järgmise aasta programmi maht on 208 800 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 10%.

Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetatakse sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, raadiosaateid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Oluline on just noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamine, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamine väljaspool Setomaad.

30. septembril 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee poolt inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Setode teadlikkus oma vaimse pärandi omapärast ja olulisusest, soov seda endas kanda ja edasi anda, aga ka tutvustada, näitab valmisolekut ja oskust oma elukeskkonna ja kultuuri püsimise eest hea seista.

Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast. Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus. Setomaa programmist toetuse saamiseks avaneb taotlusvoor 2014. aasta 2. jaanuaril. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Täpsem informatsioon taotluste kohta on kättesaadav Rahvakultuuri keskuse kodulehelt alates 2014 www.rahvakultuur.ee .

Allikas: Kultuuriministeerium

Tartu naistekliinik saab digitaalsed vererõhuaparaadid

Novembri kahel viimasel nädalal aset leidnud SA TÜK Lastefondi ja raadiojaama Ring FM heategevuskampaaniat saatis edu: tänu headele inimestele saab SA TÜ Kliinikumi naistekliinikule soetada vöhemalt neli digitaalset vererõhuaparaati.

Oma panuse naistekliinikusse aparaatide soetamiseks ning seeläbi tulevastele emadele südamerahu kinkmiseks said kõik soovijad anda helistades ajavahemikul 18.-30. novembrini annetusnumbritele. Kokku koguti kahenädalase annetuskampaania käigus 475 eurot.

Ring FMi kvaliteedi-projektijuhi Brit Mesipuu sõnul on raadiojaam varasemaltki erinevaid heategevusprojekte korraldanud, kuid sedalaadi ühiskampaania Lastefondiga oli esmakordne. „Soovisime Lastefondiga koostööd teha, sest projekte, mida fondi kaudu toetada saab, on palju ning nii on meil võimalus ka väikse panusega oma abikäsi ulatada. Loodame, et toimunud kampaania oli algus meie pikale partnerlusele,“ ütles ta.

Naistekliiniku ämmaemand Aira Aleksejeva selgitab, et vererõhu mõõtmine on rasedusaegsete ämmaemanda/arsti vastuvõttude käigus väga oluline, sest vererõhu tõus võib põhjustada enneaegset sünnitust ning eeskätt just normist kõrgema vererõhuga rasedad peavad olema teravdatud tähelepanu all. „Annetuste toel soetatavad digitaalsed vererõhuaparaadid hõlbustavad vererõhu jälgimist ja on patsiendile mugavamad. Lisaks vererõhule mõõdab aparaat ka patsiendil pulssi,“ toob ta välja. „Nii on TÜK naistekliiniku meditsiinipersonalil võimalik veelgi täpsemalt ning tõhusamalt lapseootel naiste vererõhku jälgida.“
Loe edasi: Tartu naistekliinik saab digitaalsed vererõhuaparaadid

Jõulukaupu ostes ei tasu pead kaotada

Foto: jolants.wordpress.com
Foto: jolants.wordpress.com

Tarbijakaitseamet tuletab tarbijatele meelde mõningaid põhitõdesid, mida jõulukaupu ostes silmas pidada, et mitte pühade-eelses pakkumiste virvarris pead kaotada. Enne ostu tegemist tuleks kontrollida kaupleja tausta. Eriti kehtib see veebipoest ostmisel, sest e-keskkonnast ostmine ei ole päris sama, mis tavapoest ostmine.

Enne e-poest kauba tellimist peaks endale selgeks tegema, kas pood kuulub juriidilisele või füüsilisele isikule, vaadates, kelle pangakontole tuleb raha kanda. Kui tegemist on ettevõtte või füüsilisest isikust ettevõtjaga, siis tuleks kontrollida registreeringu olemasolu äriregistris. Kui müüja on aga eraisik, siis tasub teada, et sel juhul ei laiene ostjale üldised tarbijaõigused ning tarbija ei saa probleemide korral pöörduda abi saamiseks tarbijakaitseameti poole.

Kindlasti tasub otsingumootorite abil vaadata lisainfot müüja varasema tegevuse ja ostjatega käitumise kohta. Samuti tuleks üle vaadata tarbijakaitseameti kodulehel olev must nimekiri e-kauplejatest.

Kui neist allikatest leitud info tekitab pisutki kahtlusi, on tark otsida usaldusväärsem müüja.

Kui ost on tehtud ja kaubal ilmneb hiljem puudus, siis on tarbijal nii tava- kui e-poest ostetud kauba puhul õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest. Pretensioon tuleb esitada hiljemalt kahe kuu jooksul puuduse ilmnemisest.

Kaebuse esitamiseks on tähtis, et tarbijal oleks alles kauba ostutšekk, leping või mõni muu ostu tõendav dokument. Loe edasi: Jõulukaupu ostes ei tasu pead kaotada

Räpinäl võetas kokko Vana Võromaa arõnguideesid

Võro Instituut ja Uma regionaalprogrammi ettevalmistav nõvvukogo kutsva huvilisi kullõma ja üten kõnõlõma tsõõriklavva ümbre. Jututeemas om, kuimuudu saa Vana Võromaa rikkusi pruuki, et inemistele paigapääl tüükotussid manu tulnu ja määnest tukõ võinu majanduselo härgütämises anda Vana Võromaa regionaalprogramm.

Tsõõriklavva ümbre saijas kokko 19. joulukuul 2013 Räpinä liinan, loomemajan (Pargi 31) alostusega kell 12. Jutuajamise tõmmatas kokko ildamba kell 16.

Kavan om lühkü ülekaehus Vana Võromaa umaperä pruukva ettevõtluse uurmise tulemuisist, pikembält arotadas idee-tsõõrist tulnu plaane. Kae päävä kavva: http://www.wi.ee/index.php/vana-voromaa-aronguprogramm/tsooriklaud-2013

Tsõõriklavva ümbre omma oodetu kõik, kiä seo asjaga köüdüst tundva vai kinkalõ asi huvvi pakk.

Vana Võromaa arõnguprogrammi vällämärkmist alostiva Vana Võromaa umavalitsuse, maavalitsuse ja Võro Instituut. Ütenkuun regionaalministri bürooga kõrraldedi ettevõtluse uurmine ja idee-tsõõr, toimus ütine tsõõriklaud. Ettevõtmiisi jaos om raha andnu regionaalministri valitsemisala.

Kae mano Uma programmi ettevalmistuisi kotsilõ: http://www.wi.ee/index.php/vana-voromaa-aronguprogramm

Allikas: Võro Instituut

Võru Maavalitsus osaleb projektis „Digital Baltic“

Võru Maavalitsus koostöös Rootsi sõprusmaakonna Värmlandi regioonivalitsusega, Leedu Kaunase arenguagentuuriga ning Norra Hedmarki linnavalitsusega osalevad Rootsi Instituudi Läänemere koostööprogrammi projektis „Digital Baltic“, mille eesmärgiks on avaliku sektori infosüsteemide digitaalsete uuenduste arendamine.

Projektis osalemine võimaldab algatada innovaatilisi tegevusi digitaalse arengu valdkonnas ning rakendada neid järgmisel programmperioodil Läänemereregioonis, samuti aitab osalemine kaasa partnerlussuhete tugevdamisele ja kogemuste vahetamisele IT-valdkonnas üldiselt.

Lisaks põhipartneritele osalevad projektis kaheksa kaaspartnerit kuuest erinevast Läänemereregiooni riigist (Rootsist, Eestist, Leedust, Poolast, Norrast ja Taanist). Võru maavalitsuse kohalik koostööpartner projektis on Võrumaa Kutshariduskeskus.

Projekti käigus toimub igas peapartnerriigis avalik arutelu, kus erinevatel sidusgruppidel on võimalik kaasa rääkida nende igapäevaelu mõjutavate digitaalsete toodete ja teenuste arendamisel. Arutelude käigus on kavas koguda vähemalt 20 digitaalvaldkonna uuenduslikku ideed, mille kohta valmib uurimus Läänemereregioonis ühtsete digitaalsete arenduste kasutamiseks. Koosolekute tulemused on avalikustatakse septembris Krakovis (Poolas) toimuval konverentsil.

Allikas: Võru Maavalitsus

Mahetooted on leidnud eestlaste toidulaual kindla koha

Foto: www.uganditk.ee
Foto: www.uganditk.ee
Hiljuti avati Norde Rimis juba neljas kodumaiste mahetoodete kauplus Talu Toidab. Vähem kui kahe aastase tegevusaja jooksul on talupoodides esindatud kohalike tootjate hulk kahekordistunud.

Talu Toidab kaupluste eestvedaja ning hiljuti Eesti parima mahetootja tiitliga pärjatud Margus Lille sõnul on talupoodides praegu müügil 85 kodumaise tooja mahetoodang. „Seda on kaks korda enam kui esimese poe avamisel. Talupoodide käive on sel aastal võrreldes 2012. aastaga kasvanud enam kui poole võrra. See näitab, et eestlaste toidulaual on kodumaised mahetooted leidnud kindla koha.“

Kõige populaarsemad tooted talupoodides Talu Toidab on mahe- ja vutimunad, mahetoorpiim ja -taimeteed. Puu- ja köögiviljadest on lemmikud Ojametsa talu porgandid, õunad ja mahesibul. Lille sõnul on inimestel suur huvi ka sealiha ning maheveise- ja mahetalleliha vastu. „Väga hästi läheb ka hiljuti lettidele lisandunud erinevatel maiustustel,“ täiendas Lille.

Saabuvate pühadega seoses soovitab Lille sõpradele ja perele kingituste soetamiseks sammud talupoodi seada. „Lisaks tavapärasele mahedalt kasvatatud toidukaubale leiab talupoodidest ka erilisi maiustusi ja lisandeid, mis sobivad jõuluvana hästi kingikotti – Allew Magusameistrite ökošokolaadid ja kommid, Loodusväe mahetatraküpsised ja glögi, erinevad mahemeetooted, Mustjala Mustard sinepid ning Kodusahvri mahemurakamoos,“ sõnas ta.

Talu Toidab talupoed asuvad Haabersti, Mustakivi ning Ülemiste Rimides. Hiljuti avati talupood ka Norde Rimis.

Allikas: Margus Lille

Reedel esitletakse Tartus uut Linnumängu

Linnumangu_kaasReedel, 20. detsembril kell 16 esitleb Eesti Ornitoloogiaühing Tartu loodusmajas (Lille 10) uut Linnumängu. Räägitakse lindudest ja nende tundmaõppimisest ning tutvustatakse Linnumängu ja selle võimalusi.

Loodud kaardimäng pakub võimalust mängulise tegevuse käigus tundma õppida 20 Eesti linnuliiki. Mängida saab vähemalt 10 erinevat mängu alates lihtsamast memoriinist kuni teatevõistluseni. See on hea õppevahend lasteaedadele ja kooli esimesele vanuseastmele, kuid sobib mõnusaks seltskondlikuks olenguks ka vanematele.

Mängu on loonud Elo Hermann ja kujundanud kunstnik Marge Nelk firmast ÕÄ. Mäng on alates laupäevast müügil nii raamatukauplustes kui Eesti Ornitoloogiaühingus. Esitlusel on mängu võimalik osta soodushinnaga.
Riho Kinks

Ettevaatust! Rõuge valla teed on täna täis nooremallohvitsere

Täna toimub Rõuge vallas Lõuna kaitseringkonna Kuperjanovi jalaväepataljoni nooremallohvitseride lõpurännaku harjutus. Sellest võtab osa ligi 170 kaitseväelast, kes liiguvad avalikel teedel 9-12 sõdurist koosnevate meeskondadena kella 8-22.

Sõidukitena on kasutuses maksimaalselt üks veok ja neli maasturit (sõidukid paiknevad kontrollpunktides). Isikkoosseis liigub maastikul mööda üldkasutatavaid teid. Õppusel ei kasutata imitatsioonivahendeid.

Kuperjanovi jalaväepataljon palub liiklejatel ohutuse tagamiseks olla tähelepanelikud õppuse alasse jäävatel teedel, kus liiguvad sõdurid ja kaitseväe masinad.

Õppuse edukaks kordaminekuks loodab pataljon kodanike mõistvale suhtumisele ja vastutulelikkusele. Küsimuste tekkimisel palutakse helistada telefonil 5640 327 või saata e-kiri aadressil kup@mil.ee.

Vanemuise draamatrupiga liitub uuel hooajal seitse noort näitlejat

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli tuleval kevadel lõpetavast XXVI lennust on otsustanud Vanemuise teatrisse tööle tulla neli nais- ja kolm meesnäitlejat.

Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Jaanika Arum, Linda Kolde, Markus Dvinjaninov, Reimo Sagor ja Veiko Porkanen omandavad akadeemilise näitlejahariduse kursuse juhendaja Tiit Ojasoo käe all.

“Vanemuine on läbi aegade olnud ansambliteater, mis koondab erinevaid koolkondi ja põlvkondi,” ütles Vanemuise draamajuht Tiit Palu. “Viimase 10 aastaga on draamatrupp vähenenud 10 näitleja võrra. Teatrikoolist Vanemuisesse tulev grupp andekaid noori näitlejaid võimaldab planeerida julgemat repertuaari ja laiendada teatritegemise võimalusi. Seitsmele kursusekaaslasele annab kokkujäämine kindluse, et nende ideed ja energia ei lähe kaotsi. Vanemuise sõnateatri kuvand on viie aasta pärast suuresti nende noorte näitlejate nägu ja tegu.”

Esimese lavastuse vastselt teatrikooli lõpetanud näitlejatega teeb Gruusia lavastaja Avtandil Varsimashvili, kes on Tbilisi Gribojedovi nimelise teatri kunstiline juht ning Gruusia teatri- ja filmiülikooli professor ja režiikateedri juhataja. Boris Vahtini jutustuse põhjal kirjutatud näidendi “Ma armastan sind” tegevus toimub Gruusia mägikülas järjekordse Gruusia-Venemaa sõja ajal ja järel. Vanemuise 145. teatrihooaja esimene uuslavastus “Ma armastan sind” esietendub 2014. aasta augusti lõpus Sadamateatris.

Krista Leipsig

ETV jõulujumalateenistuse otseülekanne toimub
väikesest Risti kirikust

Risti kirik lõuna suunast vaadatuna. Foto: erakogu
Risti kirik lõuna suunast vaadatuna. Foto: erakogu

Tänavu saab televaataja esimesel jõulupühal, 25. detsembril kell 13 ETV vahendusel heita pilgu Risti kirikusse, mis on oma rohkete kunstiajalooliste leidudega korduvalt ka avalikkuse tähelepanu äratanud.

Eesti kirikute nõukogu otsustas, et selle aasta jõulupüha jumalateenistuse otseülekanne tehakse 700 aasta vanusest väikesest Harjumaa lääneservas Harju-Ristil asuvast kirikust, mis paistab silma oma noorusliku liikmeskonna ja kasvava koguduse poolest.

Ühe maakoguduse jaoks on televisiooni otseülekandeks valmistumine suur töö. Sekundi täpsusega tuleb paika panna ülekande stsenaarium. ETV võttegrupp on juba Harju-Ristil kohal käinud ning kindlaks teinud vajalike kaamerate arvu ja paiknemise. Ene Kõster, ETV produtsent, kes on juba 16 aastat jõuluteenistuste ülekannete eest vastutanud, ütleb: ”Jälle midagi uut! Sellist pühendumist, mõistvat suhtumist, professionaalsust ja loomingulisust kohtab harva!”

Jõulujumalateenistus toimub kogudusele tuttavas vormis, kuid kaasatud on tavapärasest enam muusikuid: laulab Padise kammerkoor Liina Annuse juhendamisel, orelil mängib Pille Metsson, viiulil Eve Erik. Erilise aktsendi annab jumalateenistusele koguduseliikme Mait Maltise ja tema poegade kaasateenimine. Jutluse peab Risti koguduse õpetaja Annika Laats.

Jumalateenistuse juhatab sisse väike ülevaade kiriku ajaloost ja koguduse elust. Kaamerasilma ette jääb ka Risti kirikaias olev Vabadussõjas langenute mälestussammas, mis on üks kolmest puutumatuna nõukogude okupatsiooni üle elanud Vabadussõja mälestusmärgist Eestis.

Annika Laats

2014. aasta on Peterburis Võrumaa aasta

Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten, esti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas ja Võru maavanem Andres Kõiv allkirjastasid möödunud reedel Peterburis koostööleppe Võrumaa aasta 2014 korraldamiseks Peterburis. Foto: erakogu
Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten, esti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas ja Võru maavanem Andres Kõiv allkirjastasid möödunud reedel Peterburis koostööleppe Võrumaa aasta 2014 korraldamiseks Peterburis. Foto: erakogu

Eesti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas, Võru maavanem Andres Kõiv ja Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten allkirjastasid möödunud reedel Peterburis koostööleppe Võrumaa aasta 2014 korraldamiseks Peterburis.

Järgmisel aastal tutvustab Võrumaa Peterburis maakonna ettevõtlusvõimalusi, seda nii turismisihtpunktina kui ka investeerimispiirkonnana. Peale selle on aasta jooksul kavas kultuurikoostöö, mille kaudu Võrumaa osaleb Peterburi Jaani kiriku hooaja programmis. Veel on kavas näiteks Võrumaa kultuuriseminar ja näitus, mis toimuvad mõlemad veebruaris vabariigi aastapäeva tähistamisel Peterburis. Samuti teised võru umakultuuri tutvustavad ettevõtmised.

Võru maavanem Andres Kõiv peab küll Võrumaa aasta kõige nähtavamaks osaks Peterburis toimuvaid kultuuriüritusi, kuid tema hinnangul on vähemalt sama oluline majanduskoostöö, et tuua Võrumaale Venemaa ettevõtjaid ja turiste.

“Pean väga oluliseks kasutada ära Peterburi ja Võru geograafilist lähedust, mis annab mõlemale poolele head võimalused koostööks väga laial võimaluste skaalal,” lausus Kõiv.

Kõivu hinnangul on Võrumaal pakutav Peterburi jaoks uudne, kuid hästi mõistetav, mistõttu ootab ta kultuuriaastale sooja vastuvõttu.

Britt Vahter