30 detsember 2013 Archives

Mahepõllumajandusmaa suurenes 153 000 hektarini

2013. aasta oli Eesti mahepõllumajandusele edukas, aastaga kasvasid toodangu maht ja mahetootjate arv ning turule tuli uusi mahetöötlejaid. Eestis tegutseb praegu 1553 mahetootjat, mis on mullusega võrreldes 5 protsenti enam, juurde on tulnud eelkõige loomakasvatajaid.

Kuigi jätkuvalt on probleemiks töödeldud mahetoodangu väikesed mahud, näitas 2013. aasta kasvu ka selles vallas. 2013. aastal tuli juurde 21 mahetöötlejat, millest 6 on mahetalud, mis töötlemise kaudu oma toodangut väärindavad. Ka tootevalik on laienenud. Müügil on teraviljatooted, pagaritooted, aedviljahoidised, maiustused, lihatooted, jäätis jm.

2012. aasta lõpus turule tulnud ökojäätisi valmistava La Muu tegevjuhi Rasmus Raski sõnul julgustas neid ökojäätist tootma tõsiasi, et mahetoodete turg kasvab kiiremini kui toiduainetetööstus keskmiselt. „Näeme oma klientide juures, et ökojäätist söövad ka need, kes varem jäätist üldse ei söönud, mistõttu võib öelda, et me ei konkureeri tavatööstusega, vaid toome kliente juurde,” sõnas Rasmus Rask.

Selle aasta üks olulisemaid sündmusi oli mahetootjate ühistu Wiru Vili maheteraviljaterminali avamine. TÜ Wiru Vili juhatuse liikme Mai Toominga sõnul oli terminali avamine strateegilises plaanis väga tähtis, sest mahevilja kuivatamise ja ladustamise võimsuse nappuse tõttu müüdi varem osa mahevilja tavaviljana. „Terminali esimese etapi avamine annab Eesti maheviljakasvatajatele võimaluse suurendada maheteravilja kasvatusmahtusid, parandada kuivatus- ja säilitustingimusi ning vilja seeläbi eriti just eksporditurgudele paremini müüa,” lisas Mai Tooming.

Järjest paremini läheb mahetoodangul ka kodumaisel turul. Tiitliga „Parim mahetootja 2013“ tunnustatud köögiviljakasvataja Margus Lille sõnul on nõudlus mahetoodete järele kiiresti suurenenud. „Viimase paari aasta jooksul on meie müügimahud kahekordistunud ja kui varem müüsime köögivilja peamiselt kauplustele, siis nüüd on klientide seas ka valmistoite valmistavaid suurkööke ja lasteasutusi“, rääkis Margus Lille.

Rimi kauplusketi neljas kaupluses kodumaist mahe- ja talutoitu müüvate Talu toidab müügialade juhataja Jaanika Pajumaa sõnul on viimase aasta arengu üle põhjust rõõmustada. „Mahetoodete valik on tänavu tublisti laienenud ning tarbijate huvi kasvab. Oleme saanud ostjatelt palju positiivset tagasisidet. Kindlasti on siin ka arenguruumi, turule oodatakse näiteks mahedaid lihatooteid, lastetoite ja suuremat valikut hoidiseid,“ rääkis Jaanika Pajumaa.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Uued rongid toovad liinile lisabussid

Seoses uute rongiaegade lisamisega Elroni poolt alates 1. jaanuarist 2014 tulevad juurde linnaliinibussid nr 8, mis viivad ja toovad reisijaid raudteejaamast linna.

Muutunud aegade info jõuab bussipeatustesse uue aasta esimeste päevade jooksul ning homsest alates leiab selle portaalis www.peatus.ee

Uus plaan loodi selliselt, et juba välja kujunenud busside põhiliikumisaegades olulisi muudatusi ei tuleks. “Uusi aegu olemasolevasse logistikasse integreerida oli paras pähkel. Poole aasta pärast muudetakse ju rongiaegu uuesti ning selleks ajaks näeme, kas praegu loodud süsteem kesklinn-raudteejaam ennast sellisel kujul õigustab,” sõnas Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase. Ta selgitas lisaks, et üks muutus toob endaga alati kaasa kogu ahela muutuse.

Harjumuspärasest erinev on see, et viiest raudteejaama suunduvast bussist neli alustavad oma teed Centrumi vastas olevast “Saabuvate busside” peatusest ja üks Uku keskuse bussipeatusest. Erand on tingitud sellest, et buss saabub Haigla juurest. Teekond bussijaamast raudteejaama kulgeb turu juurest, Lääne tn ja Paala tee kaudu. Raudteejaamast linna suunduvad bussid aga lõpetavad kõik Turu bussipeatuses ja vastavalt kavale kahel kellaajal suundub sealt buss otse edasi Viiratsi suunas. Elektrooniliselt on kogu info kättesaadav peatuste kaupa portaalis peatus.ee, püüame koostöös linnaga avaldada linna- ja lähiliinide bussiajad jaanuaris ka trükipildis Viljandi linnalehe kaudu,” sõnas Kase. “Igal juhul tuleks kõikidel reisijatel kindluse mõttes aasta alguses oma liikumisplaanid üle vaadata ja veenduda nende õigsuses, sest pisemaid muutusi on teisigi.”

Muudatuste kohta saab lisainfot Kaupo Kaselt telefonil 5152723.

Kuremaa lossi auks peetakse juubeliballi

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

4. jaanuaril tähistakse balliga Eestimaa ühe kaunima ehitise Jõgeva vallas paikneva Kuremaa lossi 170. juubelit.

Kuremaa loss on tugevasti seotud ajaloo- ja kultuurilooga, olnud õppimiskohaks põllumeestele ning saanud tänapäeval ennekõike turismiobjektiks ja erinevate sündmuste kooskäimis- ning huvialaringide tegutsemispaigaks.

Koduloolase ja kunagise Kuremaa tehnikumi õppedirektori Paul Orava sõnul toimus Kuremaa lossi sisseõnnistamine 5. jaanuaril 1844. aastal samaaegselt mõisaomanike Helena ja Aleksander von Oettingenide hõbepulmadega. Loss Oettiingenide perele uueks elukohaks. “Kuremaa loss ehitati aastail 1837-1843, hoone projekteeris Tartu õpperingkonna koolide arhitekti asetäitja E.J.T Strauss. Ehitustöödele palgati 19 müürseppa, kuus puuseppa, neli abitöölist koos naistega ja veel neli saarlast. Esialgselt koosnes hoone kolmest galeriidega ühendatud osast. 1935. aastal ehitati lossi galeriidele peale teine korrus ja hoone välimus muutus selliseks nagu ta tänapäeval on, ” ütles Orav. Loe edasi: Kuremaa lossi auks peetakse juubeliballi

Mahepõllumajandusel hea aasta

Käesolev aasta oli Eesti mahepõllumajandusele edukas, aastaga kasvasid toodangu maht ja mahetootjate arv ning turule tuli uusi mahetöötlejaid.

Eestis tegutseb praegu 1553 mahetootjat, mis on mullusega võrreldes 5 protsenti enam, juurde on tulnud eelkõige loomakasvatajaid.

Kuigi jätkuvalt on probleemiks töödeldud mahetoodangu väikesed mahud, näitas 2013. aasta kasvu ka selles vallas. 2013. aastal tuli juurde 21 mahetöötlejat, millest 6 on mahetalud, mis töötlemise kaudu oma toodangut väärindavad. Ka tootevalik on laienenud – müügil on teraviljatooted, pagaritooted, aedviljahoidised, maiustused, lihatooted, jäätis jm.

2012. aasta lõpus turule tulnud ökojäätisi valmistava La Muu tegevjuhi Rasmus Raski sõnul julgustas neid ökojäätist tootma tõsiasi, et mahetoodete turg kasvab kiiremini kui toiduainetetööstus keskmiselt. “Näeme oma klientide juures, et ökojäätist söövad ka need, kes varem jäätist üldse ei söönud, mistõttu võib öelda, et me ei konkureeri tavatööstusega, vaid toome kliente juurde,” sõnas Rasmus Rask. Loe edasi: Mahepõllumajandusel hea aasta

Külamuusikud lähevad August Pulsti auks ringreisile

14. jaanuaril täitub vanavara kogujal ja entusiastlikul muuseumitegelasel August Pulstil 125 aastat sünnist. Tema rajatud muuseumil, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil täitub 2014. aasta märtsis 90. tegevusaasta.

Kahte väärikat sündmust tähistatakse üle-eestilise külamuusikute ringreisi ning August Pulsti mälestusteraamatu ilmumisega. Pulsti mälestusteraamatu autoriks on Krista Sildoja ning raamat kannab pealkirja “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi”. Raamatut esitletakse ring reisi käigus. Lisaks saavad külastajad imetleda ETMM-i poolt koostatud rändnäitust, mis jutustab August Pulsti elust ning tema tähtsamatest tegemistest.

Ringreisi jooksul toimuvad päevased kontserdid koolides ning õhtused peod seltsimajades. Rahvamuusikute põhikoosseisu kuuluvad Õie ja Maarja Sarv, Ants Taul, Harri Lindmets, Lauri Õunapuu, Krista ja Raivo Sildoja. Kohtadel liituvad trupiga kohalikud rahvamuusikud. Ringreisi kontserdid toimuvad:

15. jaanuaril Märjamaa Rahvamajas
16. jaanuaril Tori Rahvamajas
17. jaanuaril Karksi Kultuurikeskuses
22. jaanuaril Värska Kultuurikeskuses
23. jaanuaril Mooste Viinavabrikus
24. jaanuaril Haanja Rahvamajas
29. jaanuaril Kadrina Rahvamajas
30. jaanuaril Aruküla Rahvamajas
31. jaanuaril Tallinnas, Salme Keskuses

Kogu suurprojekti korraldaja on Risto Lehiste ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Lisaks Eesti Pärimusmuusika Keskus ja August Pulsti Õpistu, Mooste Rahvamuusikakool ja Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.
Ringreisi toetajad on Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hotell Susi, Mooste Viinavabrik
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Muusikanõukogu trükisteprogramm ja Eesti Pärimusmuusika Keskus.

Ringreisi kodulehekülg: http://www.tmm.ee/ringreis/index.html

Eesti Korteriühistute liit: ärge laske naabri rõdule rakette!

Ilutulestik on ilus, ent ohtlik. Foto: erakogu

Kuigi linnades üle Eesti korraldatakse aastavahetusel suurejoonelisi ilutulestikke, leidub jätkuvalt inimesi, kes kortermaja rõdul
ilutulestikurakettidega katsetavad, seades ohtu nii enda kui ka teiste elu ja tervise.

“Näiteks Tallinna linnajagudes käib ilutulestiku paugutamine juba ammu enne aastavahetust täie hooga – majade vahel ja rõdudelt lendavad igas ilmakaares odavad ja sugugi mitte alati ohutud pürotehnilised vidinad,” on Eesti Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi nördinud.

Tema sõnul peaksid inimesed ükskord aru saama, et kortermaja rõdu või kitsuke hoov pole ilutulestiku tegemise koht. “Kahjuks tuleb aga enam-vähem igal aastal ette juhtumeid, kus inimesed pürotehnikat uude aastasse lennutada üritavad, süüdates valesti suunatud raketiga elamu rõdu või koguni vigastades kedagi tõsiselt,” rääkis ta.

Ilutulestikuvahendeid ei tohi kasutada kohas, kus see võib tekitada ohtliku olukorra – ohutu raadius oleks tema sõnul 30 meetrit ning enne ilutulestiku kasutamist tuleb täielikus ohutuses veenduda. “On selge, et kortermaja pisikesel rõdul on igasugune pürotehnika kasutamine äärmiselt mõtlematu ja ohtlik tegu – liiati kui enamasti kiputakse seda tegema suuremas seltskonnas ja alkoholijoobes,” rõhutas Mardi.

Ettevaatlikult tuleks tema sõnul ümber käia ka lahtise tulega: küünlad, kaminatuli ning teised lahtise tule allikad kodunt lahkudes või magama minnes kustutada ning kontrollida, et pühade ajal täistuuridel töötavad elektriseadmed ei tekitaks vooluvõrgus ülekoormust. Ühistutele valmistavad pühade ajal peavalu ka lõhutud pudelite killud kortermajade ümbruses. “Pidutseda võib, aga ikka mõistlikult, et kõigil naabritel oleks ka pärast pidu kodus hea olla,” manitses ta.