Soome plaanib 2020. aastaks mahepõllumajandusmaa rohkem kui kahekordistada

Tänavu kinnitati Soome mahepõllumajanduse arengukava aastaks 2020, mille eesmärk on mitmekesistada ja suurendada mahetootmist, et rahuldada nõudlust ning edendada mahetoiduahelat tervikuna. Arengukava järgi peaks aastal 2020 mahepõllumajandusmaa pindala moodustama 20% kogu põllumajandusmaast, mahetoit avaliku sektori toitlustuses 20% ning maheturg olema kasvanud võrreldes praegusega 3 korda.

“Soomes on mõistetud mahetootmise positiivset mõju elukeskkonnale ning pandud see ka kirja arengukavasse. Soome on seadnud väga ambitsioonikad eesmärgid, millest tasuks Eestis kindlasti eeskuju võtta,” lausus Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutuse juhataja Airi Vetemaa. “Erilist tunnustus väärib Helsingi linn, sest nad peavad mahetoitu lasteasutustes väga oluliseks ning selle osakaal laste menüüs kasvab pidevalt.”

2012. aastal oli Soome mahemaa pindala ligi 198 000 hektarit, mis on 9% kogu põllumajandusmaast. Soomes tegutseb veidi alla 600 mahetoidu töötleja, nende arv on viimastel aastatel kasvanud 10%.

Mahetoidu müük on viimastel aastatel Soomes jõudsalt kasvanud, kuigi mahetoidu osa toiduturul jääb veel alla 2%. Pro Luomu (Soome mahetööstuse katusorganisatsioon) andmetel oli 2012. aastal maheturu maht 202 miljonit eurot ning kasv 24%. 2011. aastal oli kasv võrreldes 2010. aastaga koguni 46%.

Praegu on Soome jaemüügis 40% mahetoodetest imporditud. Tarbijad soovivad seevastu rohkem kodumaist. Tähtsaim mahetoode on piim, kasvab nõudlus maheliha järele. Teatavate tooterühmade, näiteks munade turuosa on ligi 10%. Vaata!

Suurt tähelepanu pööratakse mahetoidu osa suurendamisele toitlustuses. Praegu on mahetooraine osakaal toitlustuses ca 5%, kõige rohkem kasutatakse mahetoorainet lasteaedades, kus see moodustab 10%. Siin nähakse võimalust just avalikesse hangetesse mahetoidu nõude sissekirjutamises. Samuti otsitakse võimalusi, kuidas seada hanketingimusi selliselt, et hangetes saaksid osaleda ka kohalikud väikeettevõtted, kellel on praegu raske konkureerida. Keskkonnaministeerium käivitas 2012. aastal pilootprojekti, mille raames koostatakse jätkusuutlikkuse kriteeriumide arvestamise juhendid toiduhangetes ning pakutakse ka vastavat nõustamisteenust.

Lasteasutuste mahetoitlustuse osas on veelgi ambitsioonikamad eesmärgid Helsingil. 2012. aastal oli koolieelsete lasteasutuste mahetooraine osakaal 14%. Linna toidukultuuri strateegia eesmärgiks on, et aastaks 2015 on 50% Helsingi lasteaedades pakutavast toidust mahe, samuti peab pidevalt suurenema mahetoidu kasutamine koolides ja muudes haridusasutustes.

Soome mahepõllumajanduse arengukava eesmärke aastaks 2020:

  1. 20% põllumajandusmaast on mahe. Selle saavutamiseks peab mahepõllumajandusmaa pindala kasvama vähemalt 10% aastas. Eelkõige oodatakse rohkem loomakasvatus- ja aiandussaadusi.
  2. Mahetoodete mitmekesisus on suurenenud. Mahetoodete turg Soomes on kolmekordistunud.
  3. Mahetoodete kättesaadavus on paranenud. Avaliku sektori toitlustusasutustes peab mahetoit aastaks 2015 moodustama 10% ja 2020. aastaks 20%.

Ingliskeelne arengukava!

 

Otepää valla Aukodaniku nimetusele kandidaatide esitamine

Otepää vald ootab taotlusi valla Aukodaniku nimetusele. Taotluste esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2014.

Aukodaniku nimetus on Otepää valla kõrgeim autasu, mis antakse füüsilisele isikule auavaldusena Otepää vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Tiitliga käib koos Otepää Aumedal, mis on valmistatud hõbedast. Otepää Aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga, mille summa ühtib väljaandmise aja aastaarvuga. Aukodaniku nimetuse ja Otepää Aumedali andmise otsustab vallavolikogu. Aukodaniku nimetusega kaasnev Otepää Aumedal antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel.

Avaldused Aukodaniku põhjenduste ja elulooliste andmetega tuleb esitada 10. jaanuariks 2014 Otepää vallavalitsusele postiaadressil: Lipuväljak 13, 67405, Otepää, või e-posti teel vald@otepaa.ee.

Täiendav info ja avalduste vorm Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee rubriigis Otepää vald – Otepää tunnustab.

Lisainfo!

 

Migulapäeva tähistamine Meremäel

Migulapäev ehk nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Kagu-Eesti äärealadel nii talvel kui ka kevadel. Talvine Migulapäeva 19. detsembril peetakse ka talve alguseks. Helbi, Jermakova, Seretsova, Tailova ja teistes setu külades peetakse siis pühi, käiakse kirikus ja surnuaias lähedaste kalmudel.

Meremäel peeti pidulikult migulapäeva vallamaja saalis kontserdiga, kus esinesid noored muusikud Vastseliina Muusikakoolist ning mudilaskoor ja neidude ansambel Meremäe Koolist. Saalitäis rahvast nautis maitsvaid kooke, näitust, muusikat ja koosolemist.
Alates migulapäevast algab talvetee üle vete, sest Mikul needib veed kinni.

P.Malkov

Lastefond kogub niihea.ee abiga annetusi haruldase nahahaigusega Laura toetuseks

Alates eilsest, 20. detsembrist on kõigil headel inimestel võimalus toetada üliharuldase nahahaigusega 3-aastast Laurat soetades sooduspakkumiste ostukeskkonnast niihea.ee heategevusliku vautšeri.

Juba viiendat korda läbiviidava kampaania raames saab pisikest Laurat aidata ostes kuni 31. detsembrini portaali vahendusel vastavalt oma soovile kas 2-, 5-, või 10-eurose vautšeri, mille müügitulu suunatakse täies ulatuses pisitüdruku toetuseks. Heategevuslikke vautšereid saab osta siit.

Niihea.ee juht Martin Ritsoni sõnul on koostöö Lastefondiga muutunud juba omamoodi traditsiooniks ning toetuskampaania on ettevõtte jaoks kahtlemata aasta parim kampaania nii tulemuse kui ka olemuse poolest. “Lastefondi oleme valinud enda partneriks fondi pika ajaloo ja professionaalsuse tõttu. Tegemist on ju Eesti suurima lapsi toetava organisatsiooniga, kes on väga pühendunud ja tänu kellele on paljud lapsed abi saanud,” ütles ta. “Laste toetamine aga on meilegi väga hingelähedane teema, kuna mitmetel niihea.ee-ga seotud isikutel on samuti väiksed lapsed kodudes kasvamas.”

Varasemate niihea.ee ja Lastefondi ühiskampaaniatega on samuti kogutud annetusi Laura, aga ka üliharuldase eluohtliku ainevahetushaigusega Albiina toetuseks. Viimastel kordadel on heade inimeste abiga sellisel viisil kogunenud 3000-4000 eurot.

Laura põeb üliharuldast (üks laps miljonist maailmas) bulloosset epidermolüüsi, mille tõttu avalduvad tema nahal ja limaskestadel villid, mille purunemisel tekkivad erosioonid on valulikud ning paranevad väga aeglaselt. Selle tõttu vajab lapse nahk pidevat erihoolitsust. Lastefond toetab tüdruku raviks vajalike vahendite soetamist kuni 350 euroga kuus ning lapsehoidja teenust kuni 398 euroga kuus.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

 

Neljandal advendil saab Jõgeval sõita hobuvankriga

Meeleolu Jõgeva kesklinnas kolmanda advendiküünla süütamise ajal 15. detsembril. Foto: Johannes Haav

Pühapäeval, mil Jõgeva kultuurikeskuse ees süütavad maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgeva Baptistikoguduse pastor Margus Kask neljanda advendiküünla ning lastel on võimalik nautida sõitu hobuvankriga, mida veab hobune Tabivere vallas asuvast Tamme talust.

Tabivere vallas Uhmardu külas asuva Tamme talu perenaine Elvi ütles, et tuleb Jõgevale vankrisõitu tegema Eesti raskeveo tõugu hobuse Vesperiga. “Pühade meeleolus kaunistaud vankrisse, milles sõidab kaasa Jõuluvana, mahub neli või viis inimest. Oodatud on nii lapsed kui ka täiskasvanud.  Ruun Vesper on selliste seltskondadega hästi harjunud, sest teenindab turiste ka Vudila mängumaal,” ütles  ta. “Hobuvankril saab Jõgeval sõita kella 15-16 ja hingekosutavat ja nostalgilist elamust pakutakse tasuta,” lausus Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Sõit hobusega viib usutavasti mõtted ka järgmisesse aastasse, mis Hiina horoskoobi järgi on hobuse aasta, ” lisas ta.

Viktor Svjatõšev ja Jõgeva Baptistikoguduse pastor Margus Kask süütavad neljanda advendiküünla ning maavanem jagab jõulurahutuld. Pärast pidulikku tseremooniat kostitakse rosinasupiga ning laulab Maarja-Magdaleena segakoor Liia Koortsi dirigeerimisel.

Jaan Lukas 

Nädalavahetusel teeb poni Joonas Vudila Jõulumaal vankrisõitu

Nädalavahetusel on Kaiaveres turismiettevõttes OÜ Vudila viimaseid päevi avatud jõulumaa  Jõulumaa, kus elatakse kaasa jõuluetendusele, meisterdakse jõulumeeneid ja uudistakse koduloomi. Soojade talveilmade tõttu sõidutakse aga külastajaid saani asemel vankriga.

Jõulumaa projektijuhi Anžela Lemberi sõnul teeb nädalavahetusel lastele vankrisõitu Vudila poni Joonas. “Jõulumaal saab tutvust teha meie loomaperega, kelle moodustavad hobused, ponid, kitsed, lambad ja küülikud.  Nad on kõik  väga sõbralikud ja inimestega harjunud.  Neile saab teha pai ja Päkapikkude juhendamisel maiustusi pakkuda. Veel kohtutakse Jõulumaal Vudila mängumaal elava kolme vutiga.”

Lember märkis, et Tartu Teatri näitlejad on Vudilas lavale toonud jõuluetenduse “Vuta ja Muta jõulud”, mille on kirjutanud Mehis Pihla ja lavastanud Tess Pauskar.  “Meie jõuluetendused on pakkunud alati toredaid emotsioone nii väikestele kui suurtele, ” ütles ta.

“Päkapikkudega meisterdakse  töötubades  jõulumeeneid, mille lapsed saavad koju kaasa viia. Meisterda  saab erinevaid asju, alustades jõuluvärvilistest käepaeltest lõpetades kaartide, kuuseehete ja küünlalaternatega. Nädalavahetusel saavad täiskasvanud end proovile panna korvi punumises. Igal aastal on kõik lapsed saanud endale mälestusmeeneks meisterdada ka puidust medali Vudila logoga. Tänavu  saab Vudilas endale teha ka vahva meenemündi, ” rääkis Anžela Lember.

Alates avapäevast, 9. detsembrist on Vudila jõulumaal käinud üle  1300 külastaja. Jõulumaa ettevõtmiste korraldamisel on OÜ Vudila koostööpartneriks  Tartu Teater, Tartu Kutsehariduskeskus ja Viljandi Kultuuriakadeemia.

Jaan Lukas