Põlvamaa koolinoored kirjutasid oma inimestest

Valmis Põlvamaa koolinoorte omaloomingukogumik „Minu inimesed”, kuhu on kokkukogutud lood õpilasi innustanud ja neile eeskujuks olnud inimestest.

Kogumiku koostaja Merle Pintson ütleb trükise eessõnas: „Igapäevarutus ei märka ma alati, kui hoolivad, vastutulelikud ja südamlikud inimesed meie kõrval elavad. Igaüks neist vääriks vähemalt lehekülge raamatus. Iga inimene on meistriteos ning igaühes on peidus minigi eriline anne, kullatera. Neid kullaterasid noored otsisid ja leidsid, panid oma tunded-mõtted paberile ja kokku sai väike valik eredatest inimestest.”

Birgit Änilane Põlva Ühisgümnaasiumist kirjutab oma loos „Minu väikesed inimesed”  järgnevalt:

„Pole olemas inimest, kes oleks meist kellestki parem, kõigil meil on olemas oma halvad ja head küljed. Kuid on olemas inimene, kes on meile tähtis. Inimene, kellest peame rohkem lugu ja keda austame. Minul on kaks imekallist inglit, kelle pärast suudan ma hommikul voodist välja tulla ja naeratada. Minu elu on nad muutnud nii positiivselt kui negatiivselt, kuid õpetanud mulle rohkem kui mõni inimene õpib terve elu jooksul. Need kaks kullatüki on minu õde Ronja, kes on kolmeaastane, ja kaheaastane vend Hans Kristian.”

Reedel, 13. detsembril toimunud kogumiku esitlusele kogunesid nii autorid kui ka nende eeskujud. Maavanem Ulla Preeden tunnustas noori toredate kirjatükkide eest ning soovis kestvat kirjasulge edaspidiseks.

Kogumik „Minu inimesed” on kättesaadav kõigis maakonna raamatukogudes ja koolide raamatukogudeski.

Torma valla eakad pidustesid seriaali “Õnne 13” tegelastega

Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas. Foto: Pille Tutt
Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas.
Foto: Pille Tutt

Möödunud laupäeval arutasid näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa kultusseriaalis  “Õnne 13” Uuevariku talu perenaise Annemai Kattai ja “tegevdirektori ” Ülo Ümerana  lõunamaale puhkuse sõidu perspektiivikuse ülle. Pühapäeval olid artisid aga külas Torma valla eakate peol Sadala Külade Seltsi rahvamajas. Koosviibimist siustasid ka erinevas vanuses kohalikud etlejad. Traditsioonilise sündmuse korraldasid heategevuse edendaja Eckard Klug ja tema kaasa Luule Väin koos pereliikmetega.

Eakate pidu algas Sadala kooli esimese ja teise klassi õpilaste esitatud näitemänguga “Kuidas Päkapikud endale praeguse välimuse said ”  Enne laste lavale tulemist ütles lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas: “Sadalas on edukalt Käima lükatud Külade Teater. Peame aga mõtlema järjepidevusele ja nii loodigi koolis näitering “.  Reinasel oli näitemängu lavastamisel abiks Sadala kooli õpetaja Angela Saksing. “Mulle meeldis väga laste esinemine, ” avaldas arvamust nooruslik daam Endla Padrik Rääbise külast.” Vahva , et Sadala rahvamajas kogu valla eakate pidu peetakse ja siin paljud teisedki kultuuri-ja seltskondlikud sündmused toimuvad. Meil Rääbise kandis pole praegu kahjuks kohta, kus kohalikud elanikud saaksid koos käia, ” lasusus ta. Loe edasi: Torma valla eakad pidustesid seriaali “Õnne 13” tegelastega

Saatesari “Mahemaa” alustab pühapäevast

Foto: Elen Peetsmann
Foto: Elen Peetsmann

Pühapäeval, 22. detsembril alustab ETV-s kell 18.00 taas mahetalusid tutvustav saatesari “Mahemaa”.

Neljas saates käiakse külas kokku kaheksas Eesti mahetalus, kust jõuab meie toidulauale tervislik ökotoit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talude toodangut.

Saatesarja “Mahemaa” autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul olid 2012. aastal valminud saated televaatajate seas populaarsed. “Mahetalude arv kasvab ja huvi nende toodangu vastu ka. Need inimesed, kellest me seekord saateid tegime, on erakordselt sümpaatsed, ettevõtlikud ja nutikad. Aga Mahemaa uute osade tegemise võtsime ette ennekõike seetõttu, et eelmisel aastal eetris olnud sari osutus väga menukaks ja huvi selle teema vastu püsib.”

Esimeses saates, 22. detsembril tutvustatakse maheteravilja- ja seakasvatust Riido Ökotalu ja Mahetooted OÜ näitel. Saate lõpus grillitakse sealiha ja kodumaised maheköögivilju. Loe edasi: Saatesari “Mahemaa” alustab pühapäevast

Otepää saab laupäeval talvepealinnaks

21. detsembril kell 19.11 saab Otepääst taas Talvepealinn. 

Sellel aastal saabub talv kohale lumelaua ja freestyle suusavõistluste DUELL 2013 saatel. Võistluste tarbeks ehitatakse Otepää Keskväljakule spetsiaalne võistlusala.

Talvepealinna pidustused algavad aga juba 21.detsembril kell 11.00 traditsioonilise jõuluturuga Otepää Kesklinnas. Turul on võimalik osta ilusat käsitööd, jõulutoitu ning veel palju muudki, millest  jõuluõhtul rõõmu tunda. Platsil põleb ka lõke, mille paistel saab ennast soojendada, laadasuppi pakub Otepää Naisselts. Kohal on ponid, esineb Otepää tantsuklubi FeelingGood ning paljud teised kollektiivid, kavas on noorteprogramm võistlustega, näidatakse lumekino. Talveturu ajal liiguvad platsil ringi noorteportaali Tankla TV Otepää reporterid, kes filmivad ja küsitlevad inimesi. Talveturu korraldab Otepää Naisselts, noorteprogrammi juhib Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Merit Nigula.

Kell 16.00 on Raekoja saalis Pühajärve Puhkpilliorkestri kontsert „Talverõõm“.  Õhtul pakuvad Otepää Naiskodukaitsjad Keskväljakul talve saabumise puhul verivorsti ja kuuma glögi.

Kell 17.00 algab Keskväljakul lumelaua-ja freestyle suusavõistluste DUELL 2013 treening.

Kell 18.00 algab võistlus, kus võitja selgitavad välja võistlejad ise. Kõikide võistlejate vahel loositakse välja Munaka ja Kuutsemäe 2013/2014 aasta hooajapilet. Võistluse korraldab lumelauaklubi Bricole.  Kell 19.11 saabub talv ja siis annavad Tallinn ja Sügispealinn Narva Otepääle üle Talvepealinna tiitli.  Talve vastuvõttu saadab ilutulestik.

Talvepealinnas on võimalik terve talv läbi kaasa elada mitmetele spordi ja kultuuriüritustele. Talvepealinna tiitlit kannab Otepää kuni kevadise pööripäevani, mil asub valitsemisõigustesse Kevadpealinn Türi.

 

Vanemuine kutsub kontsertetendusele

Sellel laupäeval algusega kell 18.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartu Jaani kirikus traditsioonilise advendikontserdi.

Nimetatud kontserti on tänavu õigem nimetada kontsertetenduseks, sest ettekandele tuleb jõululugu “Neljas kuningas”, milles on palju ka sõnalist teksti.

Tegu on helilooja Mart Siimeri möödunud aastal valminud südamliku muusikalise looga, millele on teksti kirjutanud Signe Aus ja Meelis Holsting.

Jõululugu põhineb legendil sellest, et lisaks kolmele kuningale, kes viisid Jeesuslapsele kulda, viirukit ja mürri, asus teele ka neljas kuningas, Mazel, koos kallihinnalise kingitusega. Kuna neljandale kuningale sattusid teele abivajajad, ei jõudnudki ta õigeks ajaks Petlemma.

Vanemuise Sümfooniaorkestri ja ooperikoori, Tartu Noortekoori ning Tartu Miina Härma Gümnaasiumi neidudekoori ees dirigeerib Lauri Sirp, solistidena esinevad Simo Breede, Rasmus Kull ja Liisa Tämm.

Kontsertetenduse on lavastanud Jaan Willem Sibul.

Pileti hinna määrab iga külastaja ise, tehes annetuse Vanemuise Fondi. Vanemuise Fond loodi 30. detsembril 2006. aastal Tartu Kultuurkapitali juurde erakapitali ja Tartu linna toel. Fondi eesmärk on Vanemuise teatri töötajate erialase arengu ja koolituste toetamine.

Heateo Sihtasutus: jõulude ajal arvuta välja oma heategevustegur

Heateo Sihtasutus kutsub kõiki heategevuskalkulaatori abil välja arvutama, kui palju head saaks teha 1 euro või 1 tunni vaba aja annetamisega.

Annetuskeskkonna “Ma armastan aidata” heategevuskalkulaatori abil saab uurida, millised on heategevusvõimalused laste-ja loomade kaitse, tervise ning hariduse vallas üle Eesti. Kalkulaator koondab infot 23 hoolikalt väljavalitud heategevusühingu tegevuse kohta.

“Heategevuskalkulaator pakub välja võimalusi, kuidas luua väikese panusega head tunnet südamesse endale ja samas aidata kaasa ühiskonna probleemkohtade lahendamisele. „Juhime tähelepanu sellele, et ka 1 euro või 1 tunni annetamine kuus võib midagi muuta, kui see panustatakse läbimõeldult ja püsivalt,” sõnas Maris Ojamuru, Heateo Sihtasutuse tegevjuht. “Kalkulaatori teemadering on lai ning pakub kindlasti midagi erinevate huvidega heategijatele. Näiteks saab kalkulaatorist vaadata, kuidas saab kasvatada oma teadmistega organisatsioonide juhtimisvõimekust või kuidas aitab panustatud tund või euro loomade varjupaiku, vanemliku hoolitsuseta lapsi või oma lapselapsi ise kasvatavaid toimekaid pensionäre.”   Loe edasi: Heateo Sihtasutus: jõulude ajal arvuta välja oma heategevustegur

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium avab pidulikult hoone

Täna toimub Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi rekonstrueeritud hoone pidulik avamine.

Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi (VKG) koolihoone A-korpus on olnud suletud rekonstrueerimiseks ligi aasta ning peale jõuluvaheaega hakkab veidi üle 800 õpilase taas õppima oma koolihoones Kooli 7.

Õppetöö jätkumise eesmärgil kolis 2012. aasta jõulude eel koolipere nelja erinevasse hoonesse ning sel neljapäeval alustatakse tagasikolimist. Rekonstrueeritud koolimaja avamise raames viiakse läbi tagasikolimist sümboliseeriv ettevõtmine, kus VKG õpilased neljast erinevast paigast (B-korpus, Võru Kesklinna Kool, Jussikese lasteaed ja endise Wermo mööblivabriku kontorihoone) tulevad kolonnidena oma koolihoonesse, hoides käes õppevahendeid.

“Mul on rõõm tõdeda, et Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi A-korpus on rekonstrueeritud. See on väga paljude inimeste ühise pingutuse tulemus,” sõnas linnapea Anti Allas. “Rekonstureeritud Kreutzwaldi gümnaasiumi hoone on ilus jõulukingitus nii koolile, linnale kui ka kogu maakonnale.”

Projekt “Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi rekonstrueerimine” algas 2011. aasta septembris ja lõpeb 2014. juunis. Tänaseks on rekonstrueerimistööd teostatud ning hoone on osaliselt sisustatud. 2014. aasta jaanipäevaks paigaldatakse teine osa sisustusest. Rekonstrueerimise ja sisutuste kogumaksumuseks on ligi 3,17 miljonit eurot, millest EAS-i toetus on 2 556 465 eurot.

Projekt viiakse ellu kohalike avalike teenuste arendamise programmi raames, mida kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Orava kooli oppaja sai Käisi-preemiä

Kiviti Kadri. Säinasti Ene pilt, Uma Leht
Kiviti Kadri. Säinasti Ene pilt, Uma Leht
29. märdikuul anti kätte timahavadsõ Käisi Johannese seltsi preemiä. Käisi (Kääso) Johannes oll´ Põlva küle alt Rosmalt peri koolioppusõ vahtsõndaja.

Preemiä antas ütele Põlva maakunnast ja ütele muialt Eestist peri oppajalõ, kiä uman tüün Käisi perändit tähtsäs pidävä. Põlva maakunnah sai seokõrd preemiä Orava kooli luudusainidõ ja inemiseoppusõ oppaja Kiviti Kadri (50).

Kadri oll’ edimäne, kiä alost’ Orava koolih väläh opmisõ tunnõ. Tä om kõgõ haardnu oppamisõ mano kodokotussõ kultuuriluku.
Tä nakas’ latsiga üteh puutrih päästrehkendämist tegemä ja käü Põlva maakunna oppajidõga pranglimisõ võistlusõl.

«Olõ iks tahtnu tetä tunnih midägi põnõvat, et latsõ herevil olõssi ja näile vahtsõ as’a parõmbalõ miilde jäässi,» kõnõl’ Kiviti Kadri. «Tuud kutsutas nüüt avastustii meetodis, a vanastõ olli nuu Käisi Johannesõ põhitiidmise. Ma usu, et seo tunnustus sund minno viil rohkõmb Käisi mõttit tarvitama. Ma löüdse, et olõ Käisiga ütel pääväl sündünü – õnnõ 77 aastat ildamba.»

Koolih om Kadri klassioppajidõ ja tervüseedendüse iistvidäjä, oppas rahvatandsu, koolitas tõisi oppajit. Pääle tuu om tä Piusah turistõlõ giidis. Timahavanõ tõnõ Käisi-preemiä anti Talina Vindi latsiaia oppajalõ Minlibajeva Hedile.

Edimäst kõrda anti Käisi-preemiä vällä 1985. aastal, ku oll’ Käisi 100. sünnüaastapäiv. Preemiä lei Vilde nimeline kolhoos, no pand preemiä vällä Peri põllumajandusütistü. «Käis alost’ umma haritlasõtiid Rosma koolist, selle olõmi preemiäga köüdedü. Tahami traditsiooni iks edesi viiä, selle et Käisi mõttõ ja meetodi omma õigõ, noid saa pruuki ka täämbädsel pääväl,» selet’ ütistü juhatusõ liigõ Timmermanni Eero.

Säinasti Ene, Uma Leht

President Ilves ootab laste joonistusi teemal „Meie Eesti head asjad“

President Toomas Hendrik Ilves kutsub aasta lõpus koos lastega mõtlema sellele, mis on meie ümber head ning osalema joonistuskonkursil “Meie Eesti head asjad”.

„Mõelge koos lapsega, mis teeb Eestist elamiseks hea koha. Rõõmu võib tunda suurte ja väikeste asjade üle – ühtemoodi tähtsad on nii meie kultuur, traditsioonid, loodus kui ka pere, lähedased ning sõbrad,“ ütleb riigipea.

2011. aasta lõpus tegi president Ilves üleskutse „100 põhjust, miks on Eestis hea elada“. Üheskoos koguti vabariigi sünnipäevaks ligi 1500 Eesti eelist. Tänavu antakse lastele võimalus näidata, mis neile kodumaal meeldib. „10-15 aasta pärast hakkavad tänased lapsed kujundama meie riiki. Ootan huviga nende ettekujutust Eestist,“ lisas president Ilves.

President Ilvese videoüleskutset, mida lastega jagada, näeb siit: http://bit.ly/HeadAsjad

Valmis joonistused võib saata 1. veebruarini 2014 (k.a) e-postiga aadressil joonistus@vpk.ee või tavapostiga Vabariigi Presidendi Kantseleisse aadressil A. Weizenbergi 39, 15050, Tallinn. Uuest aastast tekib võimalus laadida pilt otse ka Toomas Hendrik Ilvese Facebooki lehele. Joonistusel palun märkige ära lapse nimi, vanus, elukoht ning soovitavalt ka e-posti aadress, kuhu president saab osavõtjatele tänutäheks saata kirja.

Saabunud joonistused pannakse üles virtuaalsele näitusele Facebooki keskkonda aadressil fb.com/thilves.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei