Noortebändi viimase finalisti saatuse otsustab publikuhääletus

27. novembrini kestab Noortebändi kodulehel www.noorteband.ee publikuhäletus, mille tulemusel selgub Noortebänd 2013 viimane finalist, kes astub 29. novembril Club Hollywoodis üles koos žürii lemmikutega: Ziggy Wild’i, Ouu, Her Memorial Discourse’i ja The Boondocks’ iga. Kõige rohkem tõid poolfinaalides saali publikut The Boondocks ja Ouu. Noortebändi kontserdi peakorraldaja Greta Roosaare sõnul on noortel muusikutel oluline mõista, et Noortebändi konkurss pakub erinevaid võimalusi ja see, kui palju nad konkursist kasu saavad, on täiesti nende enda teha. “Tahaksin eriti tunnustada The Boondocks’i, kes on läbi konkursi tegelenud enda nähtavaks tegemise ning publiku kaasamisega,” sõnab Roosalu ning lisab, et üks asi on tulla lavale ning esineda, hoopis teine aga kogu oma konkursil osalemine läbi mõelda ning kõik konkursis peituv enda jaoks tööle panna. “Minu soovitus finalistidele on: tooge kohale oma publik ja tehke finaalist enda kontsert!” Loe edasi: Noortebändi viimase finalisti saatuse otsustab publikuhääletus

Homme on Riigikogu taas noorte päralt

Homme, 22. novembril toimub Riigikogus MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu iga-aastane “101 last Toompeale” noortefoorum. 22. korda toimuv üritus toob kokku noored üle Eesti, kes käesoleval aastal keskenduvad teemale laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisel. Samuti valitakse noortefoorumil ka 2013.aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ning organisatsioon.

Noortefoorumi teema selgitamiseks viidi läbi küsitlus, mille raames valiti teemaks laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisel. Noorte poolt valitud teema annab selge märgi sellest, et noored ei taju enda arvamusega arvestamist kohaliku piirkonna tasandil. Just sel põhjusel kogunevadki homme 101 noort üle Eesti arutama selle üle, kuidas tagada laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisel. Samuti on antud teema oluline ka vast valitud kohalikele omavalitsustele, andes märku, et noored on valmis koos töötama ja koos lahendusi leidma.

Lahendusi otsiti juba kaheksal eelfoorumil, mis toimusid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Paides, Kuressaares, Viljandis ja esmakordselt ka Tõrvas. Eelfoorumite põhjal koguti kokku noorte ideed ja ettepanekud ning koostati lõppdokument, mis homme ka arutluse alla läheb. Ürituse avab Riigikogu juhatuse II aseesimees härra Jüri Ratas, delegaate on tervitamas ka Eesti Vabariigi lasteombudsman härra Indrek Teder ning eelmisel aastal lapsesõbraliku ühiskonnategelase tiitli pälvinud Darja Saar.

“101 last Toompeale” alustab 22.novembril kell 10.00 ning kestab kuni kella 15.30. Täpsem ajakava on lisatud manusesse.

Noortefoorumiga “101 last Toompeale” tähistatakse ÜRO Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 1989. aastal 20. novembril. Ürituse eesmärgiks on kaasata noori neid puudutavatesse küsimustesse ning toetada noorte osalust riiklikes otsustusprotsessides.

Käesolev projekt on ellu viidud Euroopa Ühenduse programmi Euroopa Noored toetuse abil. Selle projekti sisu ei pruugi tingimata kajastada Euroopa Ühenduse või Euroopa Noored Eesti büroo seisukohti ega hõlma nendepoolset vastutust.

Ülenurmel on huviorbiidis Eesti soost mõisnikud

Eesti põllumajandusmuuseum korraldab täna, 21. novembril kell 11 Ülenurmel mõisakonverentsi “Eesti soost mõisnikud”.

Konverentsi peakorraldaja Ell Vahtramäe sõnul käsitletakse konverentsil kolme teemaderühma: mõisate omandisuhted sealhulgas eesti mõisnikkonna teke pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigile seisustele 19. saj keskel ja mõisate riigistamine 1919. Samuti antakse ülevaated eestlastest mõisnike majandustegevusest ning ajalooliste mõisate tänapäevasest seisust ja majandamisvõimalustest.

Talupojast mõisnikuks saamise võimalustest, eesti mõisnikkonna tekkest ja arengust räägivad Tiit Rosenberg ja Märt Uustalu. Mõisa(südame)te saatust pärast 1919. aasta maareformi käsitleb Kaarel Vissel ning tänapäevasest seisust Valdo Praust. Üksikutest, kuid tüüpilisematest eestlastest mõisaomanike tegevusest, majandamismudelitest ja sotsiaalsest staatusest annavad ülevaate Kersti Lust, Elvi Nassar ja Kersti Taal. Eesti põllumajandusmuuseumi kogudes leiduvat teemakohast materjali tutvustab Lembit Karu.

Eesti põllumajandusmuuseum paikneb ajaloolises Ülenurme mõisas, mille kaks viimast omanikku olid eestlased Georg Riik ja Peeter Muna. Pärast mõisa riigistamist 1920. aastal läks territoorium jagamisele Peeter Muna ja tema väimehe polkovnik Viktor Puskari vahel. Konverents toimub kultuuripärandi aasta raames ning on pühendatud Eesti põllumajandusmuuseumi 45. aastapäevale.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppurid käisid keelepraktikal Järvamaal

IVKHK Paides2Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse laohoidja eriala teise kursuse 18 õpilast osalesid kahenädalasel keelepraktikal-õppereisil Järvamaa Kutsehariduskeskuses Paides.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed rahastatava keeleõppe programmi eesmärgiks oli parandada eesti keelest erinevaemakeelega õpilaste eesti keele oskust, avardada nende teadmisi Eesti kultuurist ja traditsioonidest, parandamaks nende läbilöögivõimet tööturul.

„Järvamaa Kutsehariduskeskusega on meie koolil sõprus- ja tööalased suhted juba mitu aastat. Meie kooli õpilased on käinud eelnevalt Paides eesmärgiga läbida tõstukijuhi koolitus,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse majandusõppe valdkonna juht Marika Arman. „Järvamaa Kutsehariduskeskusel on kaasaegne logistika õppesuuna praktikabaas ja see saigi otsustavaks projektipartneri valikul,” lisas Arman.

Kahenädalane periood valiti parema keeleoskuse omandamiseks. Nii mõnigi õpilastest oli esimest korda nii kaua kodust eemal. Kaks nädalat olid täis tihedat õppetööd. Programmi raames õpiti erialast eesti keelt 20 tundi, kaubaõpetust 20 tundi ning praktilise õppena tõstukite ehitust, hooldust ja juhtimist 40 tundi. Kogu õppetöö toimus eesti keeles.  Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppurid käisid keelepraktikal Järvamaal