Riigikogu võttis täna vastu perekonnaseisutoimingute seaduse, mis muudab välismaal alaliselt elaval Eesti kodanikul Eestis abiellumise lihtsamaks.
“Perekonnaseisutoimingute seadus jõustus 2010. aastal ning antud seadusemuudatuste näol on valdavalt tegu praktikas selgunud ebatäpsuste likvideerimisega,” ütles regionaalminister Siim Kiisler. Olulisema muudatusena võimaldab tuleva aasta 1. jaanuaril jõustuv seadus alaliselt välismaal elaval Eesti kodanikul, kes ei saa elukohariigist abieluvõimet tõendavat tõendit, perekonnaseisuametis omakäeliselt kinnitada, et takistused abielu sõlmimiseks puuduvad.
Kiisleri sõnul on abieluvõime tõendamine vajalik eelkõige selle jaoks, et teha kindlaks, ega inimene ei ole välismaal juba abiellunud ja, et teises riigis sõlmitud abielu tunnustataks ka abielluja päritoluriigi poolt.
Praegu kehtiva seaduse järgi peab välismaal elav inimene juhul, kui elukohariik abieluvõime tõendit ei väljasta, abiellumisõigust taotlema kohtult.
Samas lihtsustatakse ka välisriigi kodaniku jaoks abieluvõimetõendi esitamist – tõendi esitamise kohustus on vaid isikul, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed ei kajastu rahvastikuregistris.
“Abieluvõime tõendamine on vajalik kuna tuleb ette olukordi, kus välismaal elanud inimene on seal abiellunud ja jätnud Eesti riiki sellest teavitamata, ilma sellise tõenduseta saaks ta Eestis võimaluse sõlmida topeltabielu,” märkis Kiisler.
Seaduse teiste muudatustega pikendatakse perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse kehtivuse aega, luuakse selged õiguslikud alused tõendite ning arhivaalil olevate perekonnaseisuandmete väljastamiseks ja vähendatakse paberdokumentide hulka abielu sõlmimisel.