Võrdõigusvoliniku kantselei on alustanud esimest korda inimeste nõustamist ka maakondades. Kui seni on volinik võtnud inimesi nõustamiseks vastu vaid Tallinnas, siis sellest aastast saavad ka teiste maakondade elanikud parema võimaluse spetsialistiga silmast silma oma murest rääkida. Homme on võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper Jõgeval.
HELVE LAASIK
Kas tarkvara uuendamisele kulutatud raha on alati õigustatud? Miks ei ole riigiasutustel ja omavalitsustel ühtset tarkvara, küsib Vormsi vallavalitsuse liige Valvi Sarapuu.
Seda lugu ajendas mind kirjutama raamatukogude tarkvara vahetus, millest on Lääne Elu paar korda kirjutanud. Enamik Läänemaa külaraamatukogusid ei olnud rahul tarkvara uuendatud variandiga ja valis hoopis teiste firmade tarkvara. Ma ei kirjuta mitte sellepärast, et mul oleks ühe või teise tarkvara eelistus. Ma isegi ei ole kumbagi programmi näinud ega tea nende tööpõhimõttest midagi.
Ma tahan kirjutada raamatukogude, valdade ja riigiasutuste toimimise üldpõhimõttest üleüldse.
Tarkvara (pidev) vahetamine ei vii lõppude lõpuks ju mitte kuhugi. Eesti riigi eesmärk on e–riigi toimimine. Tähtis on, et kui mul on vaja mingit raamatut, saaksin seda otsida maaraamatukogust, maakonna keskraamatukogust, teadusraamatukogudest, rahvusraamatukogust ja ka kogu Euroopa raamatukogudest. Elektrooniliselt. See peaks ju olema eesmärk.
Tarkvara vahetades siia–sinna tõmmeldes aga ei saa alati parimat tulemust. Need raamatukogud, kes praegu läksid üle RIKSi tarkvarale, ei näe, mis raamatut on võimalik tellida mujalt. Tundub, et aeg läks neil sammukese tagasi. Nii palju raamatukogudest.
Mind ajendas kirjutama hoopis raha. Kui suured summad on omavalitsused ja riigiasutused ära raisanud igasuguste tarkvaraprogrammide vahetamisele, kodulehtede kujundajatele ja muule sellisele. Loe edasi: Mitte ainult raamatukogude tarkvarast
Rakvere Teater etendab novembris viimast korda lastelavastust „Muumitroll ja sabatäht”, ulmeteemalist monotükki „Lilled Algernonile”, luulepõimikut „kevad ja suvi ja” ning ajaloolist detektiivilugu „Uurimise all”.
Enim mängukordi, 47, kogub muumitrollide lugu, mille viimane etendus toimub Haapsalus. “Mängukordade arv oleneb eelkõige publiku huvist,” selgitas kunstiline juht Üllar Saaremäe. “Kui huvi hakkab vähenema ja lavastusel pole lööki ka väljaspool kodulava, tulebki see välja arvata. Vahel on ka ette teada, et mõni lavastus etendub kindel arv kordi. Rahva maitse tabamine on keeruline, samas tahab teater pakkuda midagi kõikidele vaatajagruppidele, et mängukavas leiaks lastelavastusi, eesti algupärandeid, komöödiaid, klassikat ja uusdramaturgiat.”
50 mängukorda, milleni jõudis äsja „Armastus tööpostil”, hindab Saaremäe „väga kõvaks”, lavastusel „Meie, mehed” täitunud 75 korda on aga „ülihea”.
Et lage otseselt ees ei ole, näitavad alates sajandivahetusest fenomenaalset publikumenu nautinud lavastused „Täismäng” ja „Pipi Pikksukk”, mis jõudsid mõlemad 200 mängukorrani.
Võrreldes 90ndatega on keskmine lavastuse mängukordade arv tõusnud, mis näitab lisaks nutikale repertuaarivalikule ka teatrisõprade materiaalsete võimaluste paranemist.
Tõnu Lilleorg
15. november – 3. detsember 2013 korraldab Tartumaa Arendusselts seoses piirkonna arengustrateegia uuendamisega ümarlauad.
Reedel, 15. novembril kell 15:00 – 17:00 Võnnu kultuurimajas (Luunja, Mäksa, Meeksi ja Võnnu piirkond)
Teisipäeval, 19. novembril kell 15:00 – 17:00 Lääne-Tartumaa Arenduskeskuse kontoris (Puhja, Nõo, Konguta ja Elva piirkond)
Esmaspäeval, 25. novembril kell 15:00 – 17:00 Laeva kultuurimajas (Alatskivi, Vara, Peipsiääre, Laeva, Tähtvere, Tartu ja Kallaste piirkond)
Teisipäeval, 3. detsembril kell 15:00 – 17:00 Kambja kooli saalis (Haaslava, Ülenurme ja Kambja piirkond)
Ootame aktiivset osavõttu! Täpsem info www.tas.ee Registreerimine: kadri@tas.ee
Paarisajaleheküljelise raamatu „Punamütsike kakssada aastat hiljem” kirjastab kirjastus Argo. „Kuna mu koostöö on selle kirjastuse ja kirjastuse eestvedaja Lea Adamsoniga kõige meeldivamalt sujunud,“ selgitas Kiiri Saar. „Romaan ilmub detsembris, on kõvas köites, mahult 220 lehekülge.“ Loe edasi: Kiiri Saarel ilmub tänavu juba kolmas raamat
Keskkonnaministeerium kutsub üles esitama ettepanekuid Aasta Keskkonnateo valimisel. 2013. aasta Keskkonnateoks sobib tegu, millega on oluliselt panustatud Eesti elukeskkonna paremaks muutmisesse. Sel korral selgitatakse Eesti loodust või looduse mõistmist kõige positiivsemalt mõjutanud tegu välja internetis toimuval avalikul hääletusel.
Konkursil saab osaleda kahes kategoorias:
– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused ja kampaaniad;
– Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted kolmes alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote ja/või teenuse pakkumise ning keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise.
Kokku on auhinnafond ligi 40 000 eurot.
Kandideerimiseks tuleb saata ankeet ja kirjeldus Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressile keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2013”. Konkursile võib kandideerida nii ise, kui ka soovitada sobivaid kandidaate. Viimasel puhul ei ole tarvis ankeeti täita.
Vajalikud ankeedid leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt www.envir.ee/keskkonnategu.
Keskkonnateo kategoorias on ankeetide esitamise viimaseks päevaks 4. detsember 2013 ja keskkonnasõbraliku ettevõtte kategoorias 10. jaanuar 2014. Konkursi võitjad kuulutatakse välja jaanuari lõpus.
Pille Rõivas
