november 2013 Archives

Järgmine Tartu tantsuklubi keskendub Hiiu kandlele

Esmakordselt on Tartu tantsuklubis lava hiiu kanneldel musitseerivate rahvamuusikute päralt, kirjutab Triinu Nutt . Hiiu kanneldel

Eva Väljaots puu all hiiu kannelt harjutamas Vormsi hiiu kandle laagris 2012. aastal. Foto: Karoliina Kreintaal.

mängivad tantsuks Anni Vitsberg, Eva Väljaots, Janne Suits, Liisa Koemets, Maali Käbin, Marko Veisson ja Sänni Noormets. Nende repertuaaris on palju Vormsi labajalgu ja teistelt Eesti aladelt pärit rahvatantse.
Hiiu kannel peab ikka üks hea pill olema, kuna selle instrumendi kohta on käibel väga palju erinevaid nimetusi nagu hiiu kannel, hiiurootsi kannel, rootsikannel, vibukannel, kintsuviiul, poogenlüüra, talharpa… Eestis levinuim nimetus “hiiu kannel” eksitab suisa topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga ja tagatipuks pole siiski tegemist kandlega tänapäevases tähenduses. Tegelikult oli talharpatraditsioon ikkagi peamiselt Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Arvatakse, et sel ajal, mil see instrument Eestisse jõudis, võis sõna “kannel” olla kasutusel hoopiski laiemalt keelpille tähistava sõnana. Igal juhul hiiu kandled on olemas ja nendel musitseeritakse praegugi siinmail.
Vahepeal on tantsuklubis lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt ja kõlavad harjumuspärased tantsulood nii Eestist kui võõrsilt.

Järgmine Tartu tantsuklubi toimub:

4. detsembril 2013 kell 20.00–24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Viljandimaa tunnustab 2013 aasta silmapaistvamaid kodanikuühendusi

27. novembril, Viljandimaa Kodanikeühiskonna tunnustamispäeval jagatakse Heimtali mõisas piduliku tseremoonia käigus auhindu ja tänukirju kodanikuühendustele, kes valiti 2013 aasta parimateks.

Tunnustamiskomisjon tegi valiku neljas kategoorias ning seega on:

• Parim kodanikuühendus – MTÜ Teeme
• Hea algatus – Öine Vahtkond
• Pärandikandja – MTÜ Valma külaselts
• Parim vabatahtlik – Heinar Kalam

Kodanikeühendusi tervitab Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning tunnustused annab üle Viljandimaa Omavalitsuste liidu juht Ene Saar.

Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Kristi Lõhmuse sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja veelgi olulisem – inimesi nende tegude taga. ” See on hea võimalus öelda tänusõnad tehtu eest,” rääkis Lõhmus.

Kodanikuühenduste tunnustamise toimub sel aastal Viljandimaa Arenduskeskuse algatusel VOL ning Maavalitsusega koostöös teist korda. ” Kodanikualgatuse korras tehtud teod on meie ühiskonna alustala, me kõik oleme kodanikud,” selgitas Lõhmus ja jätkas Mahmatma Ghandi sõnadega: “Ole ise see muutus, mida soovid ühiskonnas näha” ning nentis, et kodanikuühendustes tegutsevad inimesed just sellised ongi.

Sellele mõttele tuginedes toimub selle nädala Viljandimaal ühisnädala raames ühenduste külastusmäng, kus sajad pühendunud inimesed ühendustes oodavad külalisi ja soovivad nendega koos teha väga erinevaid põnevaid tegevusi.

Rohkem infot ühisnädala kohta http://mty.arenduskeskused.ee/Yhisnadal/Programm/Viljandimaa.html

Lisainfo: Kristi Lõhmus, Viljandimaa Arenduskeskus, tel 433 0446, 5788 0245, e-post kristi@viljandimaa.ee

Otepää vallavanemaks sai Kuldar Veere

Eile, 26. novembril toimunud Otepää vallavolikogu istungil valiti vallavanemaks valimisliidu Otepää Kodanik esimees Kuldar Veere ja kinnitati vallavalitsuse liikmeteks Margit Prede ja Ülle Veeroja. Uus vallavõim asus tööle täna hommikul.

Otepää vallavanema Veere sõnul on esimeseks suureks ülesandeks järgmise aasta vallaeelarve koostamine ja selle esitamine volikogule. “Vaatame põhjalikult läbi kõik eelarveread ja teeme koostööd kõigi osapooltega,” ütles Veere. “Uue vallavalitsuse soov on tagada, et kõik tehtavad kulutused oleksid põhjendatud ning lähtuksid otepäälaste vajadustest.”

Kuldar Veere on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal 1994. aastal. Viimased 15 aastat on ta töötanud eraettevõtluses, ta on Rait AS kontserni kuuluvate ettevõtete nõukogude liige. Varasemalt on ta töötanud ka panganduses.

Kuldar Veere elab Nüpli külas, tema peres kasvab neli last. Lisaks kõigele muule täidab Kuldar Veere ka Nüpli külavanema kohustusi.

Kuldar Veere asemel sai volikokku asendusliikmena Marika Ein (VL Otepää Kodanik). Volikogu istungil moodustati ka vallavolikogu alatised komisjonid ja valiti komisjonide esimehed ja aseesimehed. Otepää vallavolikogus on 6 alatist komisjoni – revisjonikomisjon, eelarve-, majandus- ja turismikomisjon, keskkonna- ja planeeringukomisjon, haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon ning korrakaitsekomisjon.

Jõulukuusk jõudis talvepealinna Otepääle

Täna, 27.novembril jõudis talvepealinna Otepääle jõulupuu. Jõulukuusk on 13 m pikk ja pärit Palupera vallast, Lutike külast.

1.detsembril, esimesel advendil, süütavad traditsiooniliselt EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa ja Otepää valla juhid jõulupuul advendituled. Tavapäraselt süüdatakse tuled päikese loojumise ajal, sellel päeval loojub päike kell 15.29.

Jõulupuu all esinevad Otepää line-tantsijad ja Otepää Gümnaasiumi algklasside õpilased Pille Mölli juhendamisel. Kell 16.00 saab Raekojas kuulata vanamuusika ansambli Triskele kontserti.

Lisaks sellele saab enne tulede süütamist kell 14.00 Otepää Maarja kirikus kuulata Konguta segakoori kontserti “Lumevaikuse muusika.”

Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

Sel nädalal jõuab lugejateni ajakirja National Geographic detsembrinumber, mille põhiteemaks on kirjamees Paul Salopeki alustatud ja seitse aastat vältav retk mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed.

„Hull olete või?“ See oli küsimus, mida loo autor 33 000 kilomeetri pikkust retke alustades pidevalt kuulis. Järgnevate aastate jooksul kajastab ajakiri pidevalt Pulizeri preemiaga pärjatud Salopeki retke inimkonna ränderadadel üle maailma.

Lisaks on detsembrinumbris kajastuse leidnud järgmise teemad:

Kummituskassid
Moodne tehnoloogia paljastab pelgliku puuma lemmikpaigad Los Angeleses ja kaugemalgi.

Esimesed suusatajad
Suusaspordi alged võivad pärineda kaugetest Hiina mägedest, kus suusatamine on tänini eluviis.

Virtuaalselt surematu
Mälestisi skannitakse laseritega, et tulevikus oleks võimalik neid digitaalse salvestise põhjal taastada.
Loe edasi: Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

«Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Talvõni om viil aigu: valgõpõsk-laglõ om üten partsõga Pulga Jaani lumbi är vallutanu. Harju Ülle pilt, Uma Leht

Mi kandi ilmatarga omma talvõ ettekaemisõ man inämb-vähämb ütte miilt: süküst jakkus viil mitmõs nädälis, lumi jääs maaha joulukuu keskpaigast ja peris külmäs lätt vahtsõl aastal.

«Lumõ püsümäjäämist om luuta detsembri keskpaigas,» ütel’ Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi. «Jaanuari keskpaigan paistus äkiline külmäsminemine ja veebruar om tõõlinõ talvõkuu. Kuu lõpun piässi külm tsipakõsõ perrä andma, a märdsi edimäne puul tulõ kah külmäpuulnõ. Põrõhõla näütäse luudusõmärgi, et keväjät om uuta päält 20. märtsi, ku lumi nakkas sulama.»

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan kutsõ ilmakaemisõ jutu pääle kaema, miä sünnüs timä elämise takan lumbin. «Neo tsirgu omma kõik siiä tulnu,» selet’ tä. «Üte kotsilõ arvati, et tuu om vast väiku laukhani («Om siski valgõpõsk-laglõ, mere veeren harilik, om nättü rändämise aigu ka Peipsi veeren, a Antsla takan om timä nägemine tõtõst väega suur asi,» tiidse tsirgutundja Kalla Urmas pilti kaiõn – H.Ü.). Koskilt tä siiä tegüsi. Tä suurt ei pelgä, tulõ muru pääle kah. Mul om tsirkõ innembi kah tulnu, mõtspardsi. A paar-kolm tükkü. Nüüt ma lugõsi, et tan om üle kümne, suurõmb jago imädse pardsi. Tsirgu omma rahuligu ja hoitva elämiisi ligi. Näil ei paistu ollõv määnestki plaani siist är minnä.»
Loe edasi: «Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

Uus lasteraamat "Liisi talu" kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA — Uus lasteraamat “Liisi talu” kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA

Kuressaare Pargi lasteaed võõrustas Kihelkonna valla mahetalunikku Aivar Kallast, kes tuli mahetalu tegemistest rohke pildimaterjaliga rääkima. Lasteaia 4-, 5- ja 6-aastased lapsed, keda oli kokku 60, olid varmad ka oma teadmisi demonstreerima, kui tuli küsimuseks, et kes on ute laps või vasika ema.

„Rääkisin lastele, mis on mahetalu ja kuidas seal loomi kasvatatakse: et meie jaoks on oluline see, et loomadel oleks palju ruumi ja nad saaksid elada nii nagu neile meeldib. Lastele meeldis mõte, et mahetalus on väike kari, sest suhted inimeste ja loomade vahel peavad olema sõbralikud,“ rääkis mahetalunik Aivar Kallas. „Linnalastele kipub tänapäeval maaelu võõraks jääma. Ammugi ei teata, mis teeb ühest talupidamisest mahetalu. Nüüd oli laste ees aga ehe talumees, kes näitas pilte oma talust ja kutsus neid ka kohapeale külla,“ lisas Aivar Kallas.

„Lastega tehtud üritused on alati väga positiivse energiaga,“ ütles projekti üks eestvedajatest Merit Mikk. „Lastel on raske mahetoidu eeliseid teoreetiliselt mõista, hoopis teine asi on mahepõllumajanduse toimimist oma silmaga näha. Mahetoidu pakkumisega peaks kindlasti kaasas käima ka mahepõllumajanduse tutvustus.“ Loe edasi: Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

Vana-Võromaa kultuurikoda kutsub Peruu õhtule

Sel suvel alustas Vana-Võromaa kultuurikoda kultuurisarjaga „Maailma kultuuriruum“. Selle raames toimub 28. novembril kell 19.00 kultuuriõhtu “Peruu kultuur”.

Kvartalis korra luuakse Võrus värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla. Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Otsime vastuseid küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad sealsed noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.

Peruu kultuuriõhtut viib läbi video- ja fotokunstnik Iza Delgedo. Kunstnik on pärit Peruust, pealinnast Lima.
Kultuuriõhtul näidatakse pilte, videosid, kuulatakse muusikat, õpitakse mõningaid tantsusamme ja pakutakse traditsioonilist peruu toitu.
Loe edasi: Vana-Võromaa kultuurikoda kutsub Peruu õhtule

Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Reedel ja laupäeval, 29.-30. novembril toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28) Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013. Ligi 150 organisatsiooni (kutse-ja ülikoolid, noorteorganisatsioonid, ettevõtted jne) jagavad messil infot arukate tulevikuvalikute tegemiseks.

„Messilkäik annab hea võimaluse koguda informatsiooni erinevate valikute kohta, tutvuda erinevate ametite köögipoolega ja vahetada kogemusi asjatundjate ja eakaaslastega. Kaalutletult tehtud valik loob paremad eeldused tulevikueesmärkide saavutamiseks,“ sõnas Teeviit 2013 projektijuht Jaanika Palm.
Loe edasi: Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Pühapäeval on Vapramäe Loodusmajas jõulueelne perepäev

Pühapäeval, 1. detsembril kell 12-16 toimub meisterdamise perepäev Vapramäe Loodusmajas. Meisterdatakse kaunistusi jõuludeks, loodusmajas toimub ka loodusviktoriin. Perepäeva juhendab sihtasutuse retkejuht Anneli Lehtla. Osalemine on tasuta.

Lisainfo: www.vapramaja.ee

Üritust toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

ERRS tunnustas aasta tegijaid preemiatega

Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts andis oma 25. juubelile pühendatud pidulikul vastuvõtul üle preemiad aasta parimatele tegijatele.

Tallinna Lennusadamas peetud peol andis selts üle kokku 13 aastapreemiat kokku 11 kategoorias. Selts tänas neid, kes on enim aasta jooksul inimesi tantsu juurde toonud ning tantsurõõmu pakkunud. Tunnustuseks esitati kokku üle 70 kandidaadi.

Aasta kollektiiviks valiti Pillipiigad, aasta rahvamuusikuks Kihnu viiulikooli õpetaja Jaanus Põlder, keda toodi esile kui aktiivseimat mentorit rahvamuusika valdkonnas.

Aasta sündmuseks valiti Tartu Ülikooli Rahvatantsuansambli poolt korraldatud Pärimuse Päitsed ja aasta toetajaks Eesti Rahva Muuseum.

Aasta maakonna tantsupeo tiitli sai Harjumaa tantsupidu, kui suurim elava muusikaga korraldatud tantsupidu.

1988. aastal loodud ERRS on rahvatantsu ja rahvamuusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb umbes 1 600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui 26 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ligi 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut.

Kõiki tunnustuse saajaid näeb siit!

Tõrva linn ostab tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone

Tõrva linn ostab pankrotipesast tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone, plaanides sinna rajada multifunktsionaalse vabaajakeskuse. Esmaspäeval, 25. novembril toimunud osaühingu Skarholm pankrotivara enampakkumusel osales ka Tõrva Linnavalitsus, kes soetas 22 500.00 eurose alghinnaga Tõrva kinohoone.

Tõrva linnapea Maido Ruusmanni sõnul oli Tõrva kinohoone lagunenud ja risustas juba aastaid Tõrva kesklinna väljanägemist. „Kuna hoone hind enampakkumisel oli niivõrd madal, nägime linnavalitsuses ohtu, et keegi võib kinnistu omandada lihtsalt raha paigutamise eesmärgil, ilma, et alustaks reaalselt hoone korrastamist,“ lisas Ruusmann.

Tõrva Linnavalitsus näeb hetkel võimalust rajada kinohoonesse multifunktsionaalne meelelahutus-, vabaaja- ja koolituskeskus. Kinohoonele „uue hingamise“ andmiseks on linnavalitsusel 2014. aasta alguses korraldada avalikud mõttetalgud, et pakkuda väärikale hoonele väärikat tulevikku. Esmaseks eesmärgiks on aga viia ajalooline kinohoone seisukorda, et vältida hoone edasist lagunemist.
Loe edasi: Tõrva linn ostab tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone

Suitsusaunapäeval on teemaks turism ja suitsusaun

Suitsusauna köetakse Foto: Toomas Kalve — Suitsusauna kütmine Foto: Toomas Kalve

Kolmapäeval, 27. novembril toimub Vastseliina kihelkonnas Vastseliina linnuse Neuhauseni majas suitsusaunapäeva seminar. Seminar algab kell 14.00, peateemana arutatakse suitsusaunaelamuste vahendamist turismis.

Juttu tuleb ka aasta jooksul toimunud ettevõtmistest: suitsusaunanädalast, saunapärandi uurimisest Vastseliina kihelkonnas ja suvistest saunaehituse töötubadest. Seminari lõppedes minnakse Rõuge lähedal asuvasse Saunamaa saunakülla, kus peremees on külaliste jaoks kütnud suitsusauna.

Suitsusaunapäev saab teoks suitsusauna koostöökogu, Võrumaa Kutsehariduskeskuse, Võru Instituudi, Võro Seltsi VKKF, Vastseliina Piiskopilinnuse SA ja Saunamaa koostöös, ettevõtmist toetab Rahvakultuuri Keskus Vana Võromaa kultuuriprogrammist.

Ajakava ning täpsem info www.savvusann.ee

Korraldajad paluvad oma osalemisest eelnevalt teada anda: Külli Eichenbaum (Võru Instituut), tel 56 61 19 24 või Eda Veeroja (Mooska talo), tel 5032341

Täna algab Võrumaa Ühisnädal

Juba kolm aastat on Võrumaa Arenguagentuur korraldanud novembrikuus mittetulundusühenduste aasta suursündmust – Võrumaa kodanikuühenduste sügiskonverentsi. Sel aastal saab üritus laialdasema kõlapinna – nimelt korraldavad maakondlikud arenduskeskused 25. novembrist kuni 1. detsembrini vabakondade ühisnädala. Ürituste sari toimub üle Eesti ning kannab nime „Põnevad ühistegevused üle Eesti ja Sinu kodukohas”.

13 Võrumaa aktiivset vabaühendust on korraldamas 17 põnevat üritust. Ühisnädala kava:

Esmaspäev, 25. november

Üritus: MTÜ Piiriveere Liidri strateegiapäev – Värska Sanatooriumis
Korraldaja: MTÜ Piiriveere Liider; 5565 5172, kaidimari@piiriveere.ee Loe edasi: Täna algab Võrumaa Ühisnädal

Haanja Vallavalitsus ootab ettepanekuid Haanja valla aukodaniku nimetuse ja aunimetuste andmiseks

Haanja Vallavalitsus ootab ettepanekuid Haanja valla aukodaniku nimetuse ja aunimetuse andmiseks 10. detsembriks 2013.a.

Haanja valla aukodaniku nimetus antakse inimesele, kes on pälvinud oma töö ja käitumisega kaaskodanike austuse ja lugupidamise, on oma tegevusega silma paistnud Haanja valla arendamisel, kogukondliku elu edendamisel, tõstnud valla mainet ja toonud paikkonnale tuntust.

Aunimetus antakse viies kategoorias:

1. Aasta tegija aunimetus antakse inimesele, organisatsioonile, ettevõttele või asutusele, kes on panustanud oma vabatahtliku või erialase tööga Haanja valla arengusse ja aidanud kaasa valla maine tõstmisele.

2. Aasta ettevõtja aunimetus antakse oma tegevusega eriti silmapaistnud organisatsioonile, äriühingule või ettevõtjale, kes on elavdanud majandustegevust piirkonnas, positiivselt mõjutanud elukeskkonda või suurendanud Haanja valla tuntust.

3. Aasta põllumehe aunimetus antakse Haanja vallas tegutsevale põllumehele, kes on jätkanud põllumajanduslikku traditsiooni.

4. Aasta teo aunimetus antakse eriti silmapaistnud ettevõtmisele, mis on suurendanud valla tuntust, on oluline vallale ja vallaelanikele ja positiivselt mõjutanud valla arengut.

5. Aasta noore aunimetus antakse Haanja vallas oma tegevusega eriti silmapaistnud, noortevaldkonda panustanud ja elavdanud kuni 26-aastasele noorele.

Haanja valla tunnustamise avaldamise kord aadressil

http://www.haanja.ee/upload/file/haanja-valla-tunnustuse-avaldamise-kord_132890116357.doc

Kandidaate võivad esitada asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Kirjalikule ettepanekule lisatakse kandidaadi ja tema tegevuse iseloomustus.

Loodusõhtu “Linnalinnud – muhedad naabrid või tüütu nuhtlus?“

Neljapäeval, 28. novembril kell 17.30 toimub Rapla Maavalitsuse saalis (Tallinna mnt 14) loodusõhtu „Linnalinnud – muhedad naabrid või tüütu nuhtlus?“ Külas on ornitoloog Aarne Tuule.

Linnalindudele pühendatud õhtul tuleb jutuks, miks mõned linnuliigid linna elama tulevad, kuidas nad linnaeluga kohanevad ja miks nad inimestega pahuksisse lähevad. Loodusõhtul saab teada, milliseid probleeme linnud linnas põhjustavad ja kuidas on linnumuresid lahendatud Eesti lennujaamades ja suuremates linnades. Sügisele omaselt räägitakse ka lindude talvisest toitmisest.

Osalemine on tasuta. Loodusõhtut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info ja registreerumine: Imbi Kõiv, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, e-post Imbi.koiv@keskkonnaamet.ee , tel 5328 5846.

Piimatoodete toodang kasvamas, piima kokkuostuhind rekordtasemel

Värskelt avaldatud Statistikaameti andmete kohaselt tootis piimatööstus oktoobri jooksul 19 300 tonni piimatooteid, mida oli 3,2% enam kui septembris. Suurima osa piimatoodetest moodustas 7800 tonniga joogipiim, mille toodang suurenes 5,4% võrra, ning mille toodangumaht oli oktoobris jooksva aasta arvestuses suurim.

Teistest piimatoodetest kasvas hapendatud piimatoodete (+6,9%) ja juustu (+2,8%) toodang, vastavalt 3100 tonni ja 3700 tonni. Koore toodang langes 2600 tonnini ehk 7,1%.

Piimatööstuse toodang on kasvanud tänu suurema hulga piima tarnimisele kohalikule tööstusele. 2013. aasta 9 kuu jooksul suurenes see 5,6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Arvestades seniseid tootmismahte, on oodata, et 2013. aasta lõpuks ületab piimatööstuse toodang 224 000 tonni piiri.

2013. aasta jooksul on järjepidevalt suurenenud ka nii üldine piimatoodang kui keskmine piimatoodang lehma kohta. Olulise tõuke selleks on andnud piima kõrge kokkuostuhind, mis oktoobris oli rekordtasemel 352,78 eurot/tonn. Kümne kuu arvestuses on praegune keskmine kokkuostuhind olnud sellel aastal 11% kõrgem kui 2012. aastal.

Varasemate aastate põhjal võib eeldada, et piima kokkuostuhind võib mõningasel määral aasta lõpuks veelgi tõusta, kuna Hiina ja Venemaa nõudlus piimatoodete järgi on rahvusvahelisel turul püsivalt suur.

Andresepäeva tantsupidu Rõuge rahvamajas

Reedel, 29.novembril kell 19.30 toimub Rõuge rahvamajas tantsuõhtu ansambliga “Tuulest viidud”.

Esinevad Toomas Pihlau, Elmet Neumann ning Line-tantsijad.

Kõigile, kelle nimi on Andreas, Andres, Andrus, Andre, Andro, Ando, Andu, Andi või Anti on sissepääs tasuta.

Avatud on ka puhvet.

Pääse 5 EUR

Laudade broneerimine telefonil 5302 6770

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
tähistab täna juubelit

Täna, 23. novembril kell 19 tähistab aastapreemiate üleandmisega oma 25. aastapäeva Eesti suurim rahvatantsijaid ja rahvamuusikuid koondav ühendus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS).

,,25 aastat tagasi ärkamisaja kõrgharjal sündinud seltsist on praeguseks kujunenud peamine partner Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele noorte ja üldtantsupidude korraldamisel,” tõdes seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela (fotol). ,,ERRSi sooviks on aidata kaasa tantsurühmade arvu ja kvaliteedi tõstmisele regulaarsete koolituste ja ühisürituste kaudu.”

Tallinna lennusadamas peetaval peol annab selts üle aastapreemiad 10 kategoorias. Selts tänab neid, kes on enim aasta jooksul inimesi tantsu juurde toonud ning tantsurõõmu pakkunud. Tunnustuseks esitati kokku üle 70 kandidaadi. Tunnustuse saavad aasta kollektiiv, rahvamuusik, looja ja korraldaja. Samuti tunnustatakse aasta koolitajaid ja sponsorid. Eraldi tõstetakse esile aasta sündmus ning maakonna tantsu- või rahvamuusikapidude korraldaja. Ja loomulikult tunnustatakse ka tegijaid pikaajalise panuse eest valdkonna arengusse.

Peole eelneb kell 16 rahvakultuuri keskuses algav ERRSi üldkogu, kus muu hulgas selgitatakse veel kord ajakirjanduses ebatäpselt tõlgendatud ja suurt vastukaja tekitanud teemat tantsupeole pääsemise kriteeriumide kohta.

1988. aastal loodud ERRS on rahvatantsu ja rahvamuusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb umbes 1 600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui 26 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ca 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut.

Võsu rannaklubis korraldatakse
heategevuslik jõululaat ja kontsert

21. detsembril toimub Võsu rannaklubis heategevuslik jõululaat ja õhtul samas kohas Marvi Vallaste ja Urmas Lattika kontsert.

Jõululaat on avatud kella 11-16. Kell 12 ja 14 loeb lastele ette muinasjutte Kaire Bubnis. Toimub õnneloos ning avatud on kohvik. Päkapikkudel on kindlasti mõni üllatus varuks.

Heategevuslikule jõululaadale on oodatud müüma Eesti omatoodangu müüjad. Eriti oodatud on kõikvõimalik isetehtud (käsitöö erinevad vormid, söödav-joodav jms) esemete müüjad. Made in China ning kasutatud asju laadal ei müüda. Registreerimine kauplejaks on ilma kohustusliku tasuta, aga vabatahtlik annetamine laadapäeval on igati teretulnud. Kogu annetatav tulu läheb Vihula valla haridusasutuste laste kultuurifondi. Registreerimine: pailaps@pailaps.eu.

Kontsert algab samal päeval kell 19. Esinevad Urmas Lattikas ja Marvi Vallaste. Piletid on müügil kohapeal (täiskasvanud 3 eurot, lapsed 2 eurot, koolieelikud tasuta). Kohtade arv on piiratud.

Rohkem infot ja registreerimine laadale müüjaks: www.pailaps.eu.

Täna valiti 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon

MTÜ Lastekaitse Liidu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu korraldatud noorteparlamendis “101 last Toompeale” valiti täna 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti noortemeelne Riigikogu liige ja kultuuriajakirjanik Juku-Kalle Raid, kes oma osalusega on toetanud ka “101 last Toompeale” projekti.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai Sihtasutus Archimedes, kes Euroopa Noorte Eesti büroo kaudu on mitteformaalset õpet propageerides mõtete ja rahastusega toetanud noorte enesearengut sadade noorteprojektide kaudu.

Eelmisel aastal pälvisid aasta laspesõbraliku ühiskonnategelase ja organisatsiooni tiitlid Darja Saar ja noortekonverents “Lahe koolipäev”.

Lastekaitse Liidu ja “101 last Toompeal” projektijuht Gertha Teidla-Kunitsõn ütles: “Meil oli hea meel näha, kui paljude organisatsioonide ja inimeste vahel tuli valida, et leida noorte arvates kõige lapsesõbralikumad. Hea meel on tõdeda, Eestis on olemas palju organisatsioone ja inimesi, kes noori innustavad ja neile heas mõttes silma jäävad. Meil on hea meel neid tutvustada.”

Noortefoorum “101 last Toompeal” toimus täna juba 22. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Teemade valikul on sõelale jäänud need, mis on praegu aktuaalsed ja puudutavad õpilast tema igapäevaelus. Foorumi eesmärk ei ole ainult probleemide esiletõstmine, vaid ka ettepanekute väljatöötamine kitsaskohtadest üle saamiseks. Teine sõnum esitataksegi foorumi lõppistungil Riigikogu istungite saalis. Sellel aastal keskendub noortefoorum noorte kaasamisele kohaliku elu korraldamisel. Noorte kaasamisest loobudes kaotavad kohalikud võimuorganid suure hulga oma inimeste ideedest ning raiskavad ebaratsionaalselt kohapeal olevaid ressursse.

Soome osatähtsus Eesti põllumajandustoodete ekspordis on tõusuteel

Eesti põllumajandussaaduste ekspordi sihtriikide seas tõusis 2012. aastal esimest korda esikohale Soome. Tänavu läks esimese üheksa kuuga Soome 18,1 protsenti Eesti põllumajandussaaduste ekspordist.

“Soome on aastaid olnud Eesti põllumajandussaaduste ekspordis oluline sihtriik ja praegu näeme kahe riigi vahelises põllumajandussaaduste kaubanduses tõusutrendi,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Helsingis toimuval seminaril “Toiduainete tootmine ja kaubandus Eestis ja Soomes”.

2013. aasta esimese üheksa kuuga eksportis Eesti Soome kõige rohkem juustu ja kohupiima (15 mln eurot), rapsi- või rüpsiseemneid (14,7 mln eurot), leiva- ja saiatooteid (13,5 mln eurot) ning kastmeid ja sinepit (12,5 mln eurot).

Soomest imporditi esimese üheksa kuuga enim kohvi (10,7 mln eurot), denatureerimata etüülalkoholi (alla 80%) (9,9 mln eurot), värsket või jahutatud kala (7,4 mln eurot), siidrit ja mõdu (7,3 mln eurot) ning linnaseõlut (7,2 mln eurot).

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus Soome visiidi raames täna ka Soome põllumajandusministri Jari Koskineniga, kellega arutati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamist Eestis ja Soomes.

Teaduste Akadeemiaga koostöös tuleb Võrumaal Kääpal teaduspäev

Esmaspäeval, 25. novembril külastab Võrumaad Eesti Teaduste Akadeemia ligi 20liikmeline esindus eesotsas president Richard Villemsiga.

Koostöös Teaduste Akadeemiaga korraldab Võru maavalitsus maakonna 9.-12. klasside õpilastele ja neid saatvatele õpetajatele teaduspäeva Kääpa põhikoolis. Oma ettekanded teevad neli külalislektorit: akadeemik Karl-Pajusalu räägib ühisest ja erinevast soome-ugri keeltes, akadeemik Enn Tõugu peab loengu teemal “Pahandused küberruumis”, akadeemik Raivo Uibo annab oma ettekandes ülevaate inimese immuunsüsteemist ning Tartu ülikooli professor Rein Ahas räägib mobiilsuse, edukuse ja regionaalse arengu teemadel.

Teaduspäeval osaleb ligi 170 Võrumaa õpilast ja õpetajat.

Õpilasürituse järel külastavad akadeemikud Parksepas asuva OÜ Estelaxe tootmist ning turismiobjektina Lasva veetorni. Teaduspäev saab teoks Võrumaa omavalitsuste liidu ja Europe Directi Võru teabekeskuse kaasabil.

Tere, olen somaallane!

Somaali rahvas on Euroopas elanud juba 19. sajandist. Ometi ei ole paljusid neist osatud ega tahetud omaks võtta, mis omakorda väljendub võõravihas ja tagakiusamises – nii tööl, koolis kui ka tänaval.

Võta aega ja tutvu nii sõnas kui ka joonistustes haaravalt jutustatud kogumikuga “Kohtu somaallastega”, mis räägib 14 somaallase minevikust ja tänapäevast Euroopa suurlinnades. Idee autorite üheks eeskujuks oli viie aasta eest Eestitki külastanud mõjusa “Persepolise” looja Marjane Satrapi. Loe projekti sünnist lähemalt.

Tartus tunnustatakse homme Hiie Väge

Homme, 23. novembril kell 13 toimub Tartus Riia 12 kaitseväe ühendatud õppeasutuste aulas Hiie Väe tunnustamise sündmus. Kuuendat korda kogunev Hiie Vägi on looduslike pühapaikade sõprade aasta tähtsündmus, mida korraldab Maavalla koda.

Sündmusel tutvustatakse hiljuti lõppenud hiite kuvavõistlust ja autasustatakse selle võitjaid. Antakse ülevaade aasta jooksul toimunud pühapaikadega seotud sündmustest ja arengutest. Tunnustatakse hiiesõbralikke ettevõtmisi ning kuulutatakse välja aasta hiie sõber.

Tervituseks võtavad sõna Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esindaja Juku-Kalle Raid, Eesti rahva muuseumi direktor Tõnis Lukas ning Soome omausuühenduse Taivannaula, Eesti rahvaluule arhiivi, Võro instituudi jt asutuste esindajad. Kõlab rahvamuusika. Müügil on järgmise aasta sirvikalender ning pühapaikade toetuseks annetatud paelad. Sündmust juhib kirjanik ja ajakirjanik Sulev Oll.

Tänavu jagatakse tunnustust neljale hiiesõbralikule ettevõtmisele:

1) Rein Maranit tunnustatakse tänavu kevadel esilinastunud dokumentaalfilmide “Hiite lummus” ja “Looduslikud pühapaigad Eestis” valmistamise eest. Eesti esimeste, üksnes pühapaikadele pühendatud filmide loomisega on Rein Maran aidanud oluliselt kaasa pühapaikadega seotud väärtuste ja murede tundmisele ja mõistmisele ühiskonnas.

2) Nabala keskkonnakaitse ühingu esindajat, EELK Jüri koguduse vaimulikku ning Saku vallavolikogu esimeest Tanel Otsa tunnustatakse Saku valla Tõdva küla Animäe kui oletatava pühapaiga tutvustamise ja kaitsmise eest. 2011. aastal saavutas kohalikke elanikke esindav Tanel Ots Animäge valdava metsafirmaga AS A&P Mets kokkuleppe, mille kohaselt omanik loobus seal
puid raiumast ning lubas kinkida pühapaiga kohalikule kogukonnale.
Loe edasi: Tartus tunnustatakse homme Hiie Väge