Seeder: investeeringud toidutööstusesse loovad maale uusi töökohti

Eesti lihasektori soov ja suutlikkus investeerida näitab, et tahetakse areneda ja toota suurema lisandväärtusega toodangut, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Põlvamaal Arke lihatööstuse uue tootmishoone avamisel.

“Eesti toiduainetööstus peab olema pidevas arengus, et jõuda tootmise efektiivsuses Lääne-Euroopaga võrreldavale tasemele. Meie lihatööstuste pudelikael on seni olnud esmatöötlemiseks elusloomade viimine Eestist välja, nii et päris oma tapamajaga uus tootmishoone on kindlasti samm selle kitsaskoha lahendamise poole,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. 

Ministri sõnul on võtmesõnaks investeeringud. “Arke lihatööstuse näide tõestab, et investeeringutega uutesse tootmishoonetesse ja seadmetesse on võimalik mitte ainult tõsta efektiivsust ja pakkuda uusi tooteid, vaid luua ka töökohti maapiirkondadesse,” ütles Seeder.

Arke lihatööstuse uue tootmishoone netopind koos tapamajaga on 4635 ruutmeetrit. Ehituse üldmaksumus koos projekteerimise ja uue alajaamaga oli ligi kuus miljonit eurot, millest ligi kaks miljonit eurot saadi toetust maaelu arengukavast 2007-2013. Investeeringu abiga on juurde loodud 20 uut töökohta ning käibe kasvuks planeeritud kuni 50%.

Ministri sõnul näitavad põllumajandusministeeriumi tellitud uuringud, et Eesti tarbija hindab kodumaiste lihatööstuste toodangut. Uuringufirma EMOR juunis avaldatud uuringust “Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2013” selgub, et Eesti lihatoodangu osakaal on suurim keeduvorstide ja viinerite (98%), suitsuvorsti (96%) ning suitsuliha kategoorias.

Põllumajandusministeeriumi koostatud lihatööstuse ülevaatest 2012. aasta kohta selgus, et Eesti lihasektori kogutoodang moodustas mullu toiduainete tootmisest 21%. Eelmisel aastal kasvas sea-, lamba- ja kitseliha tarbimine, vähenesid aga linnuliha ja veiseliha tarbimine.

KredEx korraldab Võrus õppepäeva korteriühistutele

 

ihtasutus KredEx korraldab laupäeval, 16. novembril kell 10.00 – 12.00 Võrus renoveerimise teemalise infopäeva korteriühistutele.

Kogunemine Võrumaa Toidukeskuse Katariina saalis (Koidula 7). Toimub infotund, millele järgneb renoveeritud objekti külastus koos spetsialistiga.

Üritus on tasuta ning osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil reg@kredex.ee märksõnaga Võru. Kohtade arv on piiratud.

Üritus leiab aset Energiasäästunädala raames, mis toimub 11.11-17.11 üle Eesti. Lisainfo www.energiatark.ee.

Tartu Keskkonnahariduse keskus ootab homme lapsi külla

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub lapsevanemaid koos 3-7-aastaste lastega laupäeval, 26. oktoobril kell 11.00 Tartu Loodusmajja (Lille 10, Tartu).

Näitleja Maarja Jakobson tutvustab oma pere keskkonnahoidlikke valikuid, arutleme keskkonnateemadel ning puhume veidi ka teatrijuttu. Loovate ja lõbusate tegevuste teel õpime lastega tundma õuna eluringi ning valmistame maitsvaid õunapulgakomme. Kõigile osalejatele on kaetud suupistelaud.

Sündmuse orienteeriv kestus on 1,5 tundi. Eelregistreerimine e-posti aadressil info@teec.ee või tel 736 6120. Osalustasu 4 eurot pere kohta. Kohtade arv on piiratud.

Tartu Keskkonnahariduse Keskus alustas käesoleva aasta septembrist lapsevanemate keskkonnaklubi sarja, mis kutsub vanemaid arutlema keskkonnateemadel. Samal ajal pakume 3-7-aastastele lastele harivaid keskkonnahoidlikke tegevusi.

Keskkonnaklubi sarja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Poole aastaga täitus enam kui pool piima tarnekvoodist

Käimasoleva piimakvoodi arvestusperioodi esimese poolaasta tulemustest selgub, et esimest korda on Eesti piimatootjad riigile eraldatud tarnekvooti ületanud, kasutades kuue kuuga ära üle poole kvoodist.

Ajavahemikuks 1. aprillist 2013 kuni 31. märtsini 2014 on Euroopa Komisjon Eestile määranud piima tootmiskvooti 692,9 tuhat tonni, sellest moodustab tarnekvoot 686,3 ja otseturustuskvoot 6,6 tuhat tonni. Kvoodiomanike poolt PRIAle esitatud aruannetest kuue kuu tootmise kohta selgub, et sel perioodil on tarnekvooti täidetud 51,41% ulatuses kogu aasta tarnekvoodist, otseturustuskvooti 30,91%.

“Osa riigile kinnitatud kvoodist on reservis ja tarnekvooti on reaalselt välja jagatud 673 394 120 kilogrammi. Kui arvestusel see kogus aluseks võtta, siis, on tootjatel tegelik tarnekvoodi täituvuse protsent esimese poole aasta kohta koguni 52,4%,” tõdes PRIA turukorralduse büroo peaspetsialist Urve Seedre.

Piimakvooti kui ELi turukorraldusmeedet ületootmise piiramiseks on Eestis tulnud rakendada alates 2004. aastast. Esmakordne on olukord, kus kvoot teatud perioodi jooksul täitub kiiremini kui ajaline etapp eeldab. Kui riik tervikuna ületab kogu aastast kvooti, rakendab Euroopa Komisjon ületaja suhtes trahve, mis puudutavad otseselt ka kvooti ületanud tootjaid. Loe edasi: Poole aastaga täitus enam kui pool piima tarnekvoodist

Läänemaa teenetemärgi kandidaatide saab esitada 10. detsembrini

Lääne Maavalitsus ootab taotlusi Läänemaa teenetemärgi kandidaatide kohta 10. detsembriks.

Läänemaa teenetemärk on asutatud maakonnale osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Teenetemärk antakse Eesti Vabariigi kodanikule või välismaalasele, kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on kaasa aidanud Lääne maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust maakonnale. Teenetemärgi saaja ei pea olema Lääne maakonna elanik.

Tänavu antakse teenetemärki välja teist korda. Eelmisel aastal said teenetemärgi 4 inimest: Endel Vooremaa, Zemfira Tammik, Ülo Kalm ja Lehte Ilves.

Teenetemärk antakse üle 21. veebruaril Haapsalu kultuurikeskuses Lääne maavanema vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

Kirjalikud ettepanekud kandidaatide kohta tuleks saata e-postiga (info@lmv.ee ) või tuua Lääne maavalitsusse (Lahe 8, Haapsalu) hiljemalt 10.detsembril 2013.

Rohkem infot ja taotluse vormi leiab siithttps://laane.maavalitsus.ee/et/laanemaa-teenetemark?p_p_id=56_INSTANCE_iNB4&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1

Minister peab kodanikualgatust “Maale elama” edulooks

“Maale elama” meeskond tutvustas eile siseministeeriumis projekti tulemusi ja mõju ning tegi ettepanekuid, kuidas soodustada maale elama asumist ja pidurdada maapiirkondade tühjenemist elanikest.

Kodanikualgatus sai üksmeelse tunnustuse osaliseks. Regionaalministri Siim Valmar Kiisleri sõnul sai projekt hakkama sellega, mida tema ei suutnud – muuta ühiskonna hoiakut maal elamise suhtes. Ministri nõuniku Sulev Valneri sõnul on tegemist viimaste aastate suurima regionaalpoliitilise edulooga, mis peab kindlasti jätkuma.

“Maale elama” algatuse laienemise osas üle-eestiliseks oldi eri meelt. Ühelt poolt peeti vajalikuks algatuse jätkumist. Teiselt poolt jäi kõlama seisukoht, et maapiirkondade asustamine ning sellega seotud kampaaniad on pigem maaomavalitsuste endi ülesanne.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks. Projekt näitas, et linnaelanikke, kes eelistavad elukeskkonnana maapiirkonda on väga palju, kuid mitmetel põhjustel ei saa nad oma soovi kohaselt toimida. Sellele vaatamata on “Maale elama” algatuse mõjul tänaseks Lõuna-Eestisse kolinud juba üle 34 pere.

Projekti rahastas 2013 aastal regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Reedel ja laupäeval esinevad Von Krahlis noortebändid

Esimese eelvooru võitja Wilhelm Foto: Patrik Tamm

Reedel ja laupäeval jätkuvad Tallinnas Von Krahlis Noortebänd 2013 konkursi eelvoorud, kus saab kuulda noorte ja energiliste kollektiivide omaloomingut.

Reedel astuvad lavale Ouu, Vennad Abrod, Thrashix, Misteerium ja Murky Minds Harjumaalt ning A3 Pärnumaalt. Laupäeval esinevad Daydreamers, Metal Meal, No More Fridays, Ziggy Wild, Oscar Gone Wild ja Twin Cities Harjumaalt ning Telly Addicts Tartumaalt.

Esimestest eelvoorudest on endale juba koha poolfinaali kindlustanud Wilhelm Tartumaalt ning Phosphorus Trio Viljandimaalt.

“Võtsin endaga mõlemast muusikaõhtust kaasa teadmise, et noor Eesti muusika on sama elav kui noored isegi,” meenutab žüriiliige James Self Tartu eelvoore ning lisab, et ootab põnevusega ülejäänud bändide etteasteid Von Krahli laval. “Nooruslik energia esindab minu kui välismaalase jaoks suunda, kuhu Eesti kultuur liigub – ning mulle see meeldib,” leiab Self, et noorte muusikute etteasted on talle pakkunud meeldejäävaid elamusi.

Bände hindab rahvusvaheline žürii koosseisus Anneliis Kits, Mikk Taniel, Helen Tammemäe, James Self (UK), Markus Rafael Nylund (Soome/Kanada).

Von Krahli uksed avatakse mõlemal päeval kell 18.00. Pileti hind on 3€, Facebooki attendiga 2€. Õhtut juhib Anna-Liisa Supp.

Noortebändi tõmbab sel aastal käima Starter, kajastavad Raadio 2 ja Õhtuleht, hoogu annavad Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Eesti Autorite Ühing, PVX kauplus Muusik ning paljud teised koostööpartnerid. Noori artiste filmib Epistula ja arendab Stereo-tunnel.

 

Jaanipeebus alustab uus kitarriõppe algajate grupp

Kolmapäeval, 6. novembril 2013 kell 18:30 alustab Jaanipeebu Kitarrikoolis uus algajate grupp Indrek Hundi juhendamisel. Oodatud on kõik huvilised – nii noored kui ka täiskasvanud. Jaanipeebu vana koolimaja asub 300 m Rõuge aleviku piirist Viitina poole.

Teemaks on kitarri akordsaade. Omandatakse algteadmised pillist, häälestamisest, akordid, õpitakse neid lugude kaudu vahetama. Lõppeesmärgina suudab õpilane oma või teiste laulu kitarril saata. Kursuse teises pooles puudutatakse ka teemasid nagu kitarri sõrmitsemine, bluusi ja rocknrolli rütmid. Kursusel õpitud lood tulevad esitamisele kontserdil, kus antakse ka tunnistused.

Kitarrikoolist saab õppematerjalid, mis maksavad 5 eurot. Õppemaks on 3 eurot õpilase kohta. Grupiõpe kestab 2 tundi/õhtu. Kõige lihtsam maksta iga kord ehtsas rahas.

Juhendaja palub oma tulemisest teada anda: indrek.hunt@gmail.com või 58415169

„Kiusamisest vaba lasteaed“ laieneb kooli

23.-24. oktoobril toimub Tallinnas, Õpetajate majas esimene meeskonnakoolitus „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ projekti pilootkoolidele, seisab Lastekaitse Liidu pressiteates. Pilootprojektis osaleb 25 kooli üle-Eesti ning karuesindatud on kõik maakonnad. Tallinnast osaleb pilootprogrammis kaheksa kooli, igast koolist vähemalt kaks klassi. „Kiusamisest vaba kool“ on mõeldud 1.-3.klassi õpilastele.

Eestit külastavad ja pilootõpetajaid aitavad koolitada Lars Stilling Netteberg (Save the Children Denmark) ja Lone Bak Nielson, Taani kroonprintsess Mary Fondist, kes on aidanud Eestis kaasa sama metoodika juurutamisele lasteaedades. Nüüd koolitatakse koolimeeskondi, et töö laste väärtuskultuuri loova ja toetava metoodikaga jätkuks edasi ka koolides ja ei katkeks ega piirduks vaid alushariduse astmega.

„Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ metoodika on loodud aitamaks tagada üksteist arvestavate suhete loomist nii rühmas kui klassis. Projekti kaudu ennetatakse kiusamist ning edendatakse üleüldist käitumiskultuuri.

Lasteaias loodud head suhted on kooli minevatele lastele vajalik pagas, mis aitab toime tulla sotsiaalsete suhetega koolis. Sõbralikuma ja positiivsema koolikeskkonna saavutamiseks on vajalik probleemi ennetamisega tegeleda varases koolieas. “Kiusamisest vaba kool” programmil on kolm sihtrühma: õpilased, lastevanemad ja õpetajad. Kiusamise ennetamiseks on vajalik nende sihtgruppide koostöö, et luua klassides kõikide laste vahel head suhted.

Praeguseks on projektiga “Kiusamisest vaba lasteaed” liitunud üle Eesti 317 koolieelset lasteasutust (kokku on Eestis 644 koolieelset lasteasutust) ja tulemused on olnud suurepärased. Uurides 119,  5-7 aastaste laste õpetajat, leiti, et laste sotsiaalsetest oskustest on kõige enam arenenud üksteise abistamine (98%); asjade jagamine (98%); osatakse oodata oma järjekorda (82%); hoitakse sõprust (64%); mõistetakse, et inimesed on erinevad ja erinevate vajadustega (62%).

Nii „Kiusamisest vaba lasteaed“ kui „Kiusamisest vaba kool“ jätkavad laienemist üle-Eesti.

Lasteasutuste kokad õpivad mahetoitlustamist

Fotol esiplaanil Mare Poopuu Saaremaalt.
Fotol esiplaanil Mare Poopuu Saaremaalt.

Eile algas viieosaline mahetöötubade sari, mille käigus õpivad Eesti lasteasutuste kokad ja toitlustajad mahetoorainest erinevate toidukordade söökide valmistamist ja tutvuvad mahetooraine hankimisvõimalustega.

Mahetoidu töötubasid korraldava MTÜ Hiidlaste Koostöökogu projektijuhi Ly Kaupsi sõnul on Saare- ja Hiiumaa lasteaia- ja koolikokkade huvi mahesaaduste kasutamise vastu suur. Kokad soovivad praktilisi nõuandeid, teada miks peaks kasutama rohkem mahetoitu, kust toorainet kätte saab ja mis see maksab. Alati on meeldinud ka ühiselt retseptide läbi tegemine ja maitsmine, sest oma silm ja kõht on ikka kuningas.

Töötoad toimuvad viies maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal – ja viiel erineval teemal: hommikutoidud, oote- ja pikapäevatoidud; kevadised hooajatoidud; sügisesed hooajatoidud; piparkoogid ja muud küpsetised; jõulu- ja vana aja toidud. Töötoad on planeeritud eelkõige lasteasutustele, kes oma menüüs juba kasutavad mahetoorainet või plaanivad seda lähiajal teha.

Värska vallal valmis uutele maalekolijatele mõeldud koduleht „Tule maale”

Värskasse elamaVärska vallavalitsuse eestvõttel on valminud Värska valla „Tule maale“ koduleht. Uus veebileht tutvustab Värska piirkonda maale kolimisest huvitatutele ning teeb uutele elanikele olulise info kättesaadavamaks ja kohanemise kergemaks. Lehe valmimisele aitasid kaasa Piiriveere Liider, MTÜ Tule Maale ja Misso vald.
http://www.tulemaale.ee/kogukond/verska koduleht on suunatud inimestele, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puuduvad vajalik teave ja oskused selle suure sammu ettevõtmiseks. Uus koduleht pakub infot alates vabadest elu- ja tööpaikadest kuni juhatusteni, millisest talust saab piima või mune osta. Lisaks jagatakse uute tulijatega ka juba Värska valda kolinud uuselanike muljeid ja kogemusi, vastatakse küsimustele ja muredele ning otsitakse igale maalekolijale just tema jaoks kõige sobivamaid lahendusi. Info parem kättesaadavus julgustab inimesi ning muudab maalekolimise lihtsamaks.

Uuelt kodulehelt leiab infot vabade talukohtade, töökohtade, haridusasutuste, huvihariduse ja vabaaja veetmise võimaluste kohta. Saab tutvuda piirkonna ajaloo, looduse ja kultuuriga. Hankida teavet bussi- ja rongliikluse ja vallas pakutavate teenuste kohta. Lugeda kogemus- ja edulugusid Värska valla elanikelt. Uuele elanikule on kodulehel välja toodud tähtsamad kontaktid, kohalikud töömehed, juurvilja kasvatajad, piima müüjad ja palju muud. Kodulehe kaudu saavad kohalikud kauba või teenuse pakkujad ennast reklaamida oma piirkonna inimestele. Eesmärk on, et uued inimesed teaksid kelle poole pöörduda ja ei telliks töömeest või küttepuid linnast kui kogukonnas on teenuse või kauba pakkuja olemas. Loe edasi: Värska vallal valmis uutele maalekolijatele mõeldud koduleht „Tule maale”

Orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused toimuvad 2017. aastal Otepääl

Fotomeenutus möödunud orienteerumisvõistluselt. Foto: Arvo Saal
Fotomeenutus möödunud orienteerumisvõistluselt. Foto: Arvo Saal

Rahvusvahelise orienteerumisföderatsiooni kodulehe andmeil toimuvad 2017. aasta suvel Eestis orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused. Võistluskeskus asub Otepääl, võistluspaigad mitmel pool Lõuna-Eestis.

2006. aastal toimusid ka Otepääl Euroopa meistrivõistlused orieneerumisjooksus.

Rõuge noortekeskuses jätkub koolivaheajaprogramm

Täna, 23.oktoobril kell 16.30 oodatakse noori Rõuge Avatud Noortekeskusesse, kus räägitakse igapäevastest tarbimisharjumustest, šokolaaditööstuse varjukülgedest ning tutvustatakse õiglase kaubanduse põhimõtteid. Esitluse kuulajatel on võimalik osaleda viktoriinis, kus auhinnaks Fair Trade maiustused. Tehakse ka ülevaade šokolaaditööstuse eri etappidest ning koraldatakse šokolaadimäng. Teemat juhib MTÜ EstYES.

Kell 18 algab karaokeõhtu, mida juhivad Janne ja Jaanis.

Neljapäeval, 24.oktoobril tunnustame silmapaistvamaid noori.

Reedel ja laupäeval on noortetubade ja -keskuse noored väljasõidul Lääne-Virumaal.

Rõuge Avatud Noortekeskus

Kerli Kõiv

Lilleorus pandi nurgakivi unikaalsele hoonele

Lilleoru kogukonna liikmed vaatamas pealt uue keskuse nurgakivi panekut.
Lilleoru kogukonna liikmed vaatamas pealt uue keskuse nurgakivi panekut.

Hõimupäeval, 19. oktoobril paigutati Lilleorus uue avatud keskuse alusmüüri sisse nurgakivi unikaalsele hoonele, mis kerkib ühisrahastuse ja talgute toel. Kivisse müüriti kokkulepe, milles 75 inimest kinnitavad valmisolekut panustada oma aega ja teisi resursse uue maja valmimisse. Tegu on Eestis esimese nii suure objektiga, mis rajatakse kogukondliku ühisrahastuse põhimõtetel ja mille enamik töödest tehakse talgute korras.
Kunagisest Põhuteatrist kerkib Lilleorus õppe-, kultuuri-, kogukonna- ja ökomaja, kus saab edaspidi õppida enesemuutmise kunsti, ökoloogilise eluviisi ja põliskultuuri tarkusi ning nende rakendamist igapäeva elus.
Nurgakivi panekul olid kohal Lilleoru MTÜ ja laiema sõprade ringi liikmed, Lilleoru asutaja Ingvar Villido ja Rae vallavanem Mart Võrklaev. Vallavanem on uhke selle üle, et taoline Eesti ja ilmselgelt kogu Baltikumi mastaabis unikaalne hoone kerkib just Rae valda. Maja valmimisele on pannud vabatahtlikena õla alla Lilleorus praktiseeritavat eluviisi toetavad arhitektid, ettevõtjad, toetuste organiseerijad, vabast ajast vajalikke töid tegevad ehitajad ja paljud teised. Hetkel käivad vundamendi ehitustööd talguliste abiga ning vundamendiga loodetakse valmis saada veel enne lume tulekut.

AVATUD keskuse ehituse koordinaator Kaur Lass, Lilleoru asutaja Ingvar Villido, Rae vallavanem Mart Võrklaev.
AVATUD keskuse ehituse koordinaator Kaur Lass, Lilleoru asutaja Ingvar Villido, Rae vallavanem Mart Võrklaev.

Lilleoru uue peamaja arhitektideks on Ain Padrik ja Sven Koppel. “Ehitist planeeritakse loodusehitisena ja võimalikult palju soovitakse kasutada taaskasutatavaid materjale. Hoone ümbrusesse on kavandamisel permakultuuri õppeaed,” sõnab ökodisainer ja Lilleoru MTÜ liige Reet Aus.
Vaida külje all Aruvalla külas asuv Lilleoru keskus on loodud 20 aastat tagasi, toetamaks inimese terviklikku ja igakülgset arengut. Keskust haldab 2001. aastal loodud MTÜ Lilleoru. Paljude vabatahtlike ning Euroopa Liidu rahastuse toel on Lilleoru arenemas rahvusvaheliseks õppekeskuseks ja valmimas on maailmas ainulaadne iidset loomismustrit väljendav Elulille park.
Ehitustööd jätkuvad külmade tulekuni. Soovijail on võimalik tulla talgutele appi.
Ave Oit
MTÜ Lilleoru

Fotod: Mari Kadanik

Rahvamajad avanevad ööpäevaks

Eesti rahvamajad ja seltsimajad, klubid ja kultuurimajad avavad 26. oktoobril oma uksed 24 tunniks kõigile huvilistele.

Projekti “24 tundi Eestimaa rahvamajas” eesmärk on tutvustada ja näidata, millega rahvamajades tegeletakse, väärtustada rahvamajades toimetavate inimeste tegevust ning elavdada paikkondade kultuurielu. Ööpäeva kestvas projektis osaleb enam kui 150 rahvamaja üle Eesti. Toimuvad sajad erinevad kultuurisündmused: kinod, õpitoad, avatud treeningud – ringitunnid, peoõhtud, kontserdid, etendused.

Infot saab internetist:www.rahvamaja.ee

Veelinde ei ole vaja toita

Keskkonnaamet tuletab meelde, et sinikael-parte, kühmnokk-luiki ja teisi veelinde, keda võib tihti linnapildis näha, ei ole mõistlik toita. Veelindude lisatoitmine võib kahjustada lindude füsioloogilist seisundit ja lennuvõimekust ning pikemas perspektiivis ka sigimisedukust.

Veelindude normaalne käitumine on rändamine lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Linde toites toetab inimene looduses erandeid, ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärade nõrgenemist. Lindude toitmine on lühinägelik ja vastutustundetu. Loe edasi: Veelinde ei ole vaja toita

Hea õpetaja kuu lõpetab Võrumaa traditsiooniline õpetajate metoodikapäev

Oktoober on hea õpetaja kuu, mille raames toimuvate ürituste eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajate tööd ja öelda õpetajale aitäh. Teisipäeval, 22. oktoobril toimub Võru Kesklinna Koolis Võrumaa õpetajate metoodikapäev, mis annab headele õpetajatele võimaluse jagada oma parimatid töökogemusi kolleegidega. Tänavu on hea õpetaja kuu läbivaks teemaks koostöö. Kiidame ja täname õpetajaid, kes on eeskujuks ning pakume ning kogume ideid koostöökujundamiseks.

“Metoodikapäeval saab kuulata maakonna 10 haridusasutuse 24 õpetajalt 17 ettekannet, mille siduvaks üldteemaks on arengu- ja koostöökeskne õpikäsitus. Suurema tähelepanu all on seekord karjääriplaneerimine ja õppe lõimimine, samuti koostöö ja kaasaegsed õpikeskkonnad. Ettekanded toimuvad kolmes töötoas, et iga kuulaja saaks ise koostada endale võimalikult sobiva päevakava,” ütles Võru Maavalitsuse peaspetsialist Aigi Tiks.

Metoodikapäeva korraldab kuuendat aastat Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond. Päeva põhieesmärgiks on õpetajate professionaalsuse toetamine eeskätt kolleegi väärtusliku metoodilise töö kogemusega tutvumise läbi. Nutikate lahenduste vahetamise kogemusi sõltumata õpetatavast ainest on raske üle hinnata – oma osa saavad siit nii esinejad kui ka kuulajad, seejärel juba õpilased ning nende kaudu ka lapsevanemad. Teisalt annab see päev õpetajatele võimaluse esineda ettekannetega maakonna tasandil, mis on üheks oluliseks näitajaks õpetaja professionaalsel enesearendamisel ja õpetaja kutse kõrgema taseme taotlemisel.

Lisainfo: Aigi Tiks, Võru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna, peaspetsialist-inspektor, tel 786 8358

Ess-soo pääses kaevandamisest

Keskkonnaamet tegi 15. oktoobril otsuse mitte anda kaevandamisluba OÜ-le Ketal Võru Ess-soos turba kaevandamiseks. Üheksa aastat kestnud ja kolm kohtuvaidlust läbinud saaga on märgilise tähendusega kõigi kohalike kogukondade jaoks, kes seisavad looduskaitseliste väärtuste eest.

Seltsingu Roheline Urvaste juhid Helina Kärgenberg ja Airi Hallik-Konnula, kes 2004. aastal kaevandamisloa vaidlustasid, on lõpptulemusega rahul. “Kuna Ess-soo on osa mitmete inimeste identiteedist, siis on pika protsessi tagajärjel tulnud võit meie kogukonna jaoks väga oluline. Nüüd jäävad piirkonda alles looduskaitselised väärtused, mida algselt kaevandamist lubades arvessegi ei võetud,” selgitas Rohelise Urvaste üks juhtidest Helina Kärgenberg. “Loodan, et meie kogemusest saavad innustust ja jõudu ka teised kogukonnad, kes sarnaste probleemidega kokku puutuvad,” lisas Kärgenberg.

Kohtuvaidlustes seltsingut esindanud SA Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kärt Vaarmari leiab, et Rohelise Urvaste inimesed väärivad tõsist lugupidamist, kuna nad on jaksanud nii pikalt oma huvide eest võidelda, kastutades sealjuures kõiki õiguslikke võimalusi. “Ess-soo juhtum on oluline pretsedent, mis näitab, et oma õiguste eest kohalike loodusväärtuste kaitsmisel tasub seista.”

Keskkonnaameti eelkäija Võrumaa Keskkonnateenistus tegi esimese otsuse Ess-soos kaevandamisloa väljaandmiseks 2002. aastal. Kohalikud elanikud said sellest teada alles kaks aastat hiljem, koondusid seltsinguks Roheline Urvaste ning vaidlustasid loa andmise otsuse kohtus. Ehkki esimest kohtuvaidlust ei võidetud, sai seltsing vaidluse käigus kinnitust, et alal on olulised loodusväärtused. Seejärel tehti Urvaste vallale ettepanek ala kaitse alla võtmiseks, mida vallavolikogu lõpuks ka toetas. Ala võeti kohaliku kaitse alla, ent selle otsuse vaidlustas omakorda kaevandamisfirma. Kohtuvaidluse tulemusel leiti, et Urvaste vald toimis ala kaitse alla võttes siiski õigesti, mistõttu otsustas Keskkonnaamet sellest lähtuvalt kaevandamisloa väljastamata jätta.

Ess-soo näol on tegemist Urvaste vallas ja kaugemalgi ainukese rabakooslusega, kuna kõik ümbruskonna suuremad sood on hävitatud. Ess-soos on registreeritud kokku 11 looduskaitselise väärtusega linnuliiki ja seal asuvad väärtuslikud elukooslused, millest suurepinnaline lage-siirdesookooslus on looduskaitseekspertide hinnangul üle-euroopalise tähtsusega.

Materjalid Ess-soo juhtumi kohta Keskkonnaõiguse Keskuse kodulehel: http://www.k6k.ee/tegevused/juhtumid/kaimasolevad/ess-soo

Täpsem info: Helina Kärgenberg, Rohelise Urvaste juht, e-post: helinakargenberg@gmail.com, tel: 56242390

Otepää Avatud Noortekeskus korraldab tantsupäeva

IMGP7226
Otepää noorte tantsutrupp FeelingGood
Foto: Monika Otrokova

23.oktoobril 2013 kell 15.00 korraldab Otepää Avatud Noortekeskus  Otepää Gümnaasiumis tantsupäeva “Tantsimine on rõõm!”.

Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Merit Nigula ütles, et tantsupäeva eesmärgiks on tutvustada erinevaid tantsustiile erinevatelt Lõuna-Eesti tantsuõpetajatelt.

“Tantsupäeval on plaanis tutvustada moderntantsu, aeroobikat ja zumbat kõigile huvilistele,” ütles Merit Nigula. “Kohale tulevad erineva väljaõppe ja taustaga tantsuõpetajad. Kaasa tuleb võtta veepudel, head sõbrad ning seejärel tulla gümnaasiumi tantsima!”

Tantsutunnid on ühise kergusastmega ja sobivad kõigile – võhikutele, algajatele, harrastajatele, asjaarmastajatele ja isegi edasijõudnuile!

Tantsupäev on osalejatele tasuta, tantsupäeva korraldab Otepää Avatud Noortekeskus. Üritust toetab Otepää vald.

AJAKAVA:

15.00 -16.00 MODERNTANTS koos Carolin Arnoldiga (Tantsukool Ciara)
16.15-17.15   AEROOBIKA koos Carolin Arnoldiga.
17.30-18.30  ZUMBA koos Maria Murumetsaga

Koolitus “Vastupidavustreeningu alused” Elvas

2. novembril kell 12.00 toimub Elva Raamatukogu kaminasaalis koolitus “Vastupidavustreeningu alused”. Koolitus on mõeldud kõigile huvilistele.

Koolituse lektoriks on suurte kogemustega treener Harry Lemberg, kelle  õpilasteks on olnud ja on Eesti pikamaajooksu paremikku kuuluvad Tiidrek Nurme, Pavel Loskutov, Leila ja Liina Luik ning paljud teised.

Registreerimine toimub Elva Spordiliidu kodulehel http://spordiliit.elva.ee/.

Ida-Viru maakonna kultuuritöötajad korraldavad 26. oktoobril omalaadse teatesõidu

Ida-Viru maakonna kultuuritöötajad panevad seljad kokku ja korraldavad 26. oktoobril omalaadse teatesõidu külastades 24 tunni jooksul kõikides omavalitsustes asuvaid kultuuriasutusi. Trajektoor kulgeb A-st A-ni ehk algab Aserist ja lõpeb Avinurmes.

2013 aasta on kuulutatud Eesti Pärandkultuuri aastaks. 26. oktoober on Eesti Rahvamajade Ühingu poolt välja valitud kuupäev eesmärgiga, et sel päeval pöörataks rohkem tähelepanu ka väikestele rahvamajadele, kus meie igapäevast rahvakultuuri elus hoitaksegi. Sel päeval toimetavad kõik  kultuuritöötajad pealkirjast „24 tundi Rahvamajas“ juhindudes. Lahtikirjutatult tähendab see seda, et kõikide rahvamajade uksed kas siis on või võiksid olla 24 tundi avatud, et iga huvitatud sisseastuja saaks osa sellest, mida majas tehakse.

Ida-Virumaa kultuuritöötajad aga mõtlesid omakorda ühise aktsiooni välja, et oma tegemiste-toimetamistega taas positiivset sõnumisignaali maakonnast välja saata. Selsamal päeval, mil majade uksed on kõigile ja kogu aeg avatud, oodatakse rahvast osalema neil kokkulepitud kellaaegadel, kui kultuuripunkte külastab rahvakultuuri killavoor. Sel ajal, kui killavoori rahvas kohal on, toimub selles paigas kindlasti ühtteist põnevat, esinevad kohalikud taidlejad ning on muidu tore olla.

Sündmuse avalöök antakse 25. oktoobri öösel kell 24.00 Aseris ning kultuuri killavoor läheb sealt liikvele Sonda poole. Kesksel kohal on delegatsioonil kaasas olev nukk – rahvakultuuri muusa – ning selle valgele alusseelikule kogutakse igast linnast ja vallast omanäolised triibud peale. Sellest kujuneb ainukordne, vaid seda päeva meenutav seelikumuster. Nukk saab hiljem Iisaku muuseumi kõigile uudistamiseks välja pandud ning soovi korral ka erinevaid kultuurisündmusi ilmestama.

Igast peatuskohast nopitakse üles ka seda paika iseloomustavad lauluread. Sellest sünnib omaladne lugulaul, mis Avinurmes lõppakordina ka ette kantakse.

Ida- Virumaa kultuurituuri ajakava on üleval Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu kodulehel, mis jooksvalt täieneb ka  kohtadel toimuvate sündmuste kirjeldusega.

Lisainfo: Ene Raudar, tel 5277 994, e-post ene@kultuuriveski.ee

Kultuuri killavoori peatuskohad ja kellaajad:
Kava algab 25.okt ööl vastu 26.okt kl 24.00 ja lõpeb 26.okt kl 24.00
24.00 -1.00                 Aseri rahvamajas. Algus
1.30 – 2.00                 Sonda rahvamajas
2.15 – 3.00                 Kiviõli rahvamajas
3.15 – 4.00                 Maidla rahvamajas
4.30 – 5.00                 Püssi rahvamajas
5.10 – 6.00                 Lüganuse rahvamajas
6.30 – 7.00                 Saka rahvamajas (Kohtla vald)
7.15 – 7.50                 Kohtla-Järvel, Vahtra Loomekeskuse juures
8.10 – 8.50                 Kohtla-Nõmme rahvamajas 8.20 Päikese tervitus!
9.15 – 10.00               Jõhvi kontserdimaja juures
10.15 – 11.00             Toilas
11.20 – 12.15             Sillamäe kultuurikeskuses
12.30 – 13.00             Narva-Jõesuus
13.30 – 14.30             Narvas, kultuurimajas Rugodiv
14.45 – 15.30             Olgina rahvamajas (Vaivara vald)
16.30 – 17.00             Kurtna seltsimajas (Illuka vald)
17.30 – 18.30             Mäetaguse rahvamajas
19.00 – 20.00             Iisaku rahvamajas
20.20 – 20.50             Alajõe rahvamajas
21.30 – 22.00             Lohusuus, koolimaja saalis
22.30 – 23.00             Tudulinna rahvamajas
23.30 – 24.00             Avinurme rahvamajas. Lõputseremoonia

 


Kalevipoja muuseumile annetati
eesti rahvusest Vene kunstniku maal

Alfred Oja teos "Kalevipoja tagasitulek Pihkvast".
Alfred Oja teos “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast”.

Saare vallas Kääpal asuvale Kalevipoja muuseumile annetati Venemaal elanud ja töötanud eesti rahvusest kunstniku Alfred Oja maal “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast “. Töö autori eesti rahvuseepost tutuvustavat sarja on tutvustatud ka maailmanäitusel.

Alfred Oja sündis 1924. aastal  Venemaal Kirovi oblastis Oparinos.

“Tema vanemad pärinesid Lõuna-Eestist Võrumaalt ja isa luges lastele ette “Kalevipoega”. Küllap nii kujuneski välja hilisem huvi meie rahvuseepose sündmustiku jäädvustamise vastu kunstis, ” ütles Kalevipoja muuseumi juhataja Ulvi Tamm. “Haruldase töö annetasid meile Alfred Oja sugulased Olga ja Kalju Junus, kes on ka varem muuseumit külastanud.”

Tamme sõnul töötas Alfred Oja kunstniku ja õppejõu-professorina Penzas ja tema loomingulise pärandi moodustavad akvarellid, litograafiad, skulptuurid ja tööd teisteltki kujutava kunsti aladelt.

Eesti juurtega kunstniku tehtud “Kalevipoja”-teemalist sarja tunnustati 1958. aastal Nõukoge Liidus üleliidulisel kunstinäitusel hõbemedaliga ja 1958. aastal Brüsseli maailmanäitusel pronksmedaliga.  Alfred Oja kunstiteoseid on eksponeeritud erinevates riikides, Eestis olid need esmakordselt näitusel vaatamiseks 1957. aastal. Alfred Oja suri aastal 2000.

Jaan Lukas

Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades

Joel Juht. Foto: erakogu
Joel Juht. Foto: erakogu

Jõgevalt võrsunud tantsutreener Joel Juht on peakorraldajaks tänavakultuurifestivalile JJ-Street Baltic Session, mille peakontserdil Nokia kontsertimajas esineb hip-hopi etteastega ka trupp, mille liikmete vanuseks 70+. Joel Juhtile esitab küsimusi Jaan Lukas.

Alustame festivali temaatikast. On tänavakultuur ennekõike linnadele omane kultuurinähtus või tasub selle märke otsida ka maapiirkondadest?

Me ei saa kultuuri võtta linna või maa järgi, see ikka sobib kõigi jaoks ja neid samu tegevusi saab ka teha väiksemates kohtades küll, aga jah, tegijatest on puudus.

Kui palju esinejaid tuleb festivalile teistest Eestimaa piirkondadest väljaspoolt Tallinna?

Teistest Eesti piirkondadest on tulemas kuskil 500 inimest ja kõik maakonnad on esindatud.

Võib-olla on teil infot ka selle kohta, et mõnest külast või alevist tullakse bussitäie seltskonnaga festivalile kaasa elama ja miks mitte ka kaasa tantsima?

Kahjuks paljud linnad ja ka vallad ei tahtnud sellel aastal noori aidata, kuid pean ära mainima, et ainukesena aitab sellel aastal Võru ja Pärnu linn transpordiga, et noored saaksid kohale tulla 20. oktoobril Nokia kontserdimajja.

Loe edasi: Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades

Domus Dorpatensis stipendiumikonkurss tudengitele

stipendium 2013 tagasi kodukohtaTudengeid kutsutakse osalema programmis “Tagasi kodukohta!”, mille eesmärgiks on käivitada uusi algatusi oma kodukoha probleemide lahendamiseks.

 1. etapp. Ideekonkurss, mille käigus valitakse välja 20 parimat, kes suunatakse teise etappi. Ideekonkurss lõpeb 21. oktoobril.

2. etapp. Koolitused 2. ja 3. novembril, mis sisaldavad tasuta osalust TEDxTartu konverentsil (2.11.) ja ühepäevast koolitust (3.11.)

3. etapp. Koolitustel osalenud tudengid algatavad kodukohas oma idee elluviimise. 29. novembril jagatakse parimate algatuste vahel 1 000 EUR suurune Domus Dorpatensise stipendium.

Osalemiseks eeldame:

1. Tudengistaatust. Eelkõige oodatakse osalema tudengeid, kes on pärit väljaspoolt Tartut või Tallinna;

2. Soovi midagi oma kodukoha heaks ära teha;

3. Teadmist, millised probleemid Sinu kodukohas lahendamist vajaksid.

Osalemaks koolitusprogrammis ning võistlemaks auhinnafondile, tuleb täita kandideerimisavaldus aadressil: http://tedxtartu.org/tagasi/

Kandideerimine on avatud 21. oktoobrini!

Perepäev Ruusmäe rahvamajas

26-Ruusmael26. oktoobril toimub Ruusmäe rahvamajas perepäev.

Perepäev algab juba kell 10.00 nii Rogosi mõisa õues toimuvate kui ka rahvamajas toimuvate tegevustega.

Rogosi mõisa saab osaleda teatevõistluses, granaadiviskes, pimeraja läbimises, juhtimise mängus ja aaretejahis. Rahvamajas saab võistelda kotka väljalõikamise võistlustel ja meisterdada erinevaid märke.

Kell 19.00 algab rahvamajas tantsuõhtu ansambliga Dolores.

Päeval toimuv üritus on tasuta. Õhtuse tantsuõhtu pilet on 4 eurot ning perepilet 5 eurot.