29 oktoober 2013 Archives

Mitmekesisuse kokkuleppega liitub 14 uut ettevõtet

Kolmapäevall allkirjastavad 14 Eesti ettevõtet Mitmekesisuse kokkuleppe, et edendada oma ettevõttes mitmekesisust ja võrdset kohtlemist.

Projektijuht Kari Käsperi sõnul aitavad ettevõtted selliselt kaasa majanduse arengule: “Oskuslik mitmekesisuse juhtimine pakub lahendusi Eesti ettevõtete ees seisvatele väljakutsetele nagu tööjõupuudus või oma teenustele ja kaupadele turu leidmine.”

Mitmekesisuse kokkuleppe allkirjastamisel esineb ettekandega ka rahvusvaheliselt tuntud kaasamise-, juhtimise- ja kommunikatsiooniekspert Stephen Frost, kes aastatel 2007 – 2012 töötas Londoni Olümpiamängude Organiseerimiskomitees mitmekesisuse ja kaasamise juhina. Frost annab ülevaate, miks on ühele ettevõttele kasulik personali, juhtimise ja turunduse osas arvesse võtta mitmekesisuse dimensiooni.

Projekti ettevõtete koordinaator Kelly Grossthal tõdeb, et maailmakogemuse näitel aitab mitmekesisuse oskuslik juhtimine ja võrdse kohtlemise edendamine ettevõttel püsida konkurentsivõimelisena, soodustab innovatsiooni ning parandab nii töötajate kui klientide rahuolu. “Eesti ettevõtted on õnneks mitmekesisuse teemadel järjest uudishimulikumad, osalevad aktiivselt koolitustel ning edumeelseimatel neist on ka reaalsed tegevusplaanid,” lisas Grossthal. Loe edasi: Mitmekesisuse kokkuleppega liitub 14 uut ettevõtet

Vääna-Vitil avatakse uued peremajad

Viis uut psüühilise erivajadusega inimestele loodud peremaja on valmis saanud Harjumaal Harku vallas Viti külas. Täna peavad Vääna-Viti Kodu elanikud soolaleivapidu.

Vääna-Viti Kodu laiendusena kerkinud peremajad on elukohaks 55-le psüühilise erivajadusega inimesele, kellele pakutakse uutes majades ööpäevaringset erihooldusteenust.

Vääna-Viti Kodu peremajade valmimine on osa suuremast erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Projekti raames ehitas AS Hoolekandeteenused Euroopa Regionaalarengu Fondi toel kaasaegsed uued elupaigad erivajadusega inimestele 11-sse Eestimaa paika. Kokku valmis 55 kümne- kuni üheteistkümnekohalist peremaja, mille kogumaksumus on 29,3 miljonit eurot. Loe edasi: Vääna-Vitil avatakse uued peremajad

Tugev tuul lõhkus Võrus kortermaja katuse

Täna varahommikul Võruni jõudnud tugev tuul purustas Võrus Jüri 30b kortermaja katuse ja põhjustas linnas teisi kahjustusi.

“Jüri 30b kortermaja katuse hävimine on praegu teadaolevalt suurim kahju, mille tugev tuul Võru linnas põhjustas,” ütles linnapea Jüri Kaver. “Ilmselt on väiksemas ulatuses kannatada saanud katuseid aga rohkem ja me ei tea, mida tuuline päev toob.”

Linnavalitsus on Kaveri kinnitusel valmis katuseta jäänud majaelanikele pakkuma abi, kui see peaks vajalikuks osutuma. “Täna hommikul sai aga ilmselt kõigile taas meelde tuletatud, kui vajalik on oma vara kindlustada,” lisas linnapea.

Tugev tuul on Võrus murdnud puid, suuremaid oksi, üht-teist ümber lükanud. Iiliti tõusis Võrus varahommikul tuul kuni 24 meetrini sekundis. Ilmateenistus prognoosib õhtuks tuule raugemist.

Eakad koguvad maanteemuuseumis liiklustarkust

Sel neljapäeval toimub Eesti Maanteemuuseumis eakatele suunatud liiklusteemaline infopäev. Arutletakse teemal “Kuidas liikluses terveks jääda”.

Liiklusohutust on harjutud õpetama peamiselt lastele ja noortele, aga Eesti Maanteemuuseum murrab tänavu taaskord traditsiooni ning suunab liiklusteemalise tähelepanu ka eakatele. “Statistika näitab, et üle 65-aastaste inimeste osa Eesti ühiskonnas aastatega kasvab. Eakad osalevad üha aktiivsemalt ühiskondlikus elus, kuid samas ei arvesta tänane liikluskorraldus piisaval määral eakate individuaalset omapära,” põhjendas maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu õppepäeva vajalikkust.

Infopäeva ” Kuidas liikluses terveks jääda” vestlusringi juhivad Indrek Koemets Lõuna prefektuurist ning liikluspsühholoog Gunnar Meinhard. “Kui juba muuseumisse on tuldud, siis ei saa üle ega ümber maanteede ajaloost,” märkis Õispuu. Tutvutakse teedeajalooga ning uuritakse, kuidas on kujunenud liiklusreeglid. Muusikalist vahepala pakub muuseumi oma töötaja Kaja Kerner, kes võlub akordionist välja mõnegi uhke pilliloo. Loe edasi: Eakad koguvad maanteemuuseumis liiklustarkust

Noortebänd 2013 poolfinalistid on selgunud

Üks poolfinalistidest - OUU — Üks poolfinalistidest – OUU

Selgunud on kaheksa Noortebändi poolfinalisti, kelleks on: Ouu, Ziggy Wild ja No More Fridays Harjumaalt, Phosphorus Trio Viljandimaalt, Wilhelm, Incipit ja Her Memorial Discourse Tartumaalt ning The Pedestrian Hit Squad Pärnumaalt.

Žüriiliige ning lauljatar Anneliis Kits on sageli mõtisklenud selle üle, mis toimub Eesti naisvokalistidega, kuid Tallinna viimane eelvoor tõestas, et võimsa hääle ning naiseliku poweriga lauljad ei ole kuhugile kadunud. “Selliseid vokaale ei kuule väga tihti ning see on täiesti vaimustav,” nautis Kits viimases eelvoorus Ziggy Wild’i ja No More Fridays’i võimsaid etteasteid.

Eelvoorude žürii koosseisus olid Anneliis Kits, Mikk Taniel, Helen Tammemäe, James Self ja Markus Rafael Nylund.

Novembris algab publikuhääletus internetis, kus selguvad kaks viimast poolfinalisti. Poolfinaalid toimuvad Tallinnas Von Krahlis 9. ja 16. novembril, Noortebänd 2013 tiitli omanik selgub 29. novembril Club Hollywoodis.

Noortebändi tõmbab sel aastal käima Starter, kajastavad Raadio 2 ja Õhtuleht, hoogu annavad Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Eesti Autorite Ühing, PVX kauplus Muusik ning paljud teised koostööpartnerid. Noori artiste filmib Epistula ja arendab Stereo-tunnel.

Mesindusse on maaelu arengukava abiga investeeritud üle 6 miljoni euro

Mesindusega seotud projektidesse on maaelu arengukava 2007-2013 vahendistest investeeritud 3,7 miljonit eurot. Koos mesindussektori omaosalusega ületavad investeeringud 6 miljoni euro piiri, rääkis põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti Viljandimaal toimuval konverentsil “Keskkonnahoidlik majandamine läbi mesinduse”.

“Mesindusse on viimase kuue ja poole aasta jooksul läbi maaelu arengukava jõudnud märkimisväärne hulk investeeringuid,” ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Mesindusega seotud ja mesinike endi esitatud taotluste järgi on toetusi määratud ligi 200 projektile, mille kogumaksumus ühes omafinantseeringuga ületab 6 miljonit eurot ja millele on toetusi määratud ligi 3,7 miljonit.” Loe edasi:

Uuring: Inimesed peavad oma huvi keskkonnaküsimuste vastu suureks, mõjutamisvõimalust väikeseks

SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel värskelt valminud uuringu kohaselt hoolivad eestlased küll keskkonnast, ent osalevad seda puudutavate otsuste tegemises harva.

Üheks peamiseks põhjuseks võib pidada madalat usku kaasarääkimise võimalustesse. Uuringu projektijuhi ja KÕKi juristi Siim Vahtruse sõnul näitab uuring laialdaste muutuste vajadust. “Paljud vastanutest jätsid neid puudutavate otsuste tegemises osalemata, sest ei uskunud, et saaksid midagi mõjutada. Sellist suhtumist võib nimetada ka osalusheitumuseks,” selgitas Vahtrus. “Seadusest tulenevad kaasarääkimise võimalused on keskkonnalubade ja planeeringute puhul head – muutust on vaja eelkõige kodanike ning ametnike teadmistes ja käitumisharjumustes.”

Lahendustena näevad KÕKi juristid teadlikkuse suurendamist kaasarääkimise võimaluste kohta ning tõhusamate osalemisvõimaluste pakkumist. Võtmetähtsusega on seejuures ametnike tegevus, sh plaanitava tegevuse kohta teadete avaldamisel. “Mõnele ruutsentimeetrile kokkusurutud lühiteade lehesabas või kümnete teiste teadete hulgas avaldatud tehnilis-juriidiline tekst ei tekita ilmselt kelleski äratundmist, et teda nüüd siiralt oodatakse olulise otsuse tegemises kaasa rääkima,” leidis Siim Vahtrus. Samuti on oluline anda osalejatele sisulist tagasisidet, et ei tekiks tunnet, nagu oleks ettepanekute tegemine tühi vaev.

Lisaks keskkonnaotsustes osalemisele uuriti Eesti elanike huvi keskkonna ja seda puudutava info vastu, info kättesaadavust ning samuti teadmisi õigusliku regulatsiooni kohta. Uuringu kohaselt on eestlaste huvi keskkonda puudutava info kohta suurem kui tegelik informeeritus ning teadlikkus enda õigusest infole. Seadusi peetakse keskkonnavaldkonnas oluliseks meetmeks.

Uuringu viis KÕKi juhtimisel läbi uuringufirma OÜ Tartu Klaster. Veebipaneeli küsimustikule vastas enam kui 330 inimest, lisaks sellele intervjueeriti ka valdkonnaeksperte – asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonide esindajaid. Uuringut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uuringuga saab tutvuda veebilehel: http://k6k.ee/tegevused/projektid/teadlikkuse-uuring