Seeder: investeeringud toidutööstusesse loovad maale uusi töökohti

Eesti lihasektori soov ja suutlikkus investeerida näitab, et tahetakse areneda ja toota suurema lisandväärtusega toodangut, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Põlvamaal Arke lihatööstuse uue tootmishoone avamisel.

“Eesti toiduainetööstus peab olema pidevas arengus, et jõuda tootmise efektiivsuses Lääne-Euroopaga võrreldavale tasemele. Meie lihatööstuste pudelikael on seni olnud esmatöötlemiseks elusloomade viimine Eestist välja, nii et päris oma tapamajaga uus tootmishoone on kindlasti samm selle kitsaskoha lahendamise poole,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. 

Ministri sõnul on võtmesõnaks investeeringud. “Arke lihatööstuse näide tõestab, et investeeringutega uutesse tootmishoonetesse ja seadmetesse on võimalik mitte ainult tõsta efektiivsust ja pakkuda uusi tooteid, vaid luua ka töökohti maapiirkondadesse,” ütles Seeder.

Arke lihatööstuse uue tootmishoone netopind koos tapamajaga on 4635 ruutmeetrit. Ehituse üldmaksumus koos projekteerimise ja uue alajaamaga oli ligi kuus miljonit eurot, millest ligi kaks miljonit eurot saadi toetust maaelu arengukavast 2007-2013. Investeeringu abiga on juurde loodud 20 uut töökohta ning käibe kasvuks planeeritud kuni 50%.

Ministri sõnul näitavad põllumajandusministeeriumi tellitud uuringud, et Eesti tarbija hindab kodumaiste lihatööstuste toodangut. Uuringufirma EMOR juunis avaldatud uuringust “Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2013” selgub, et Eesti lihatoodangu osakaal on suurim keeduvorstide ja viinerite (98%), suitsuvorsti (96%) ning suitsuliha kategoorias.

Põllumajandusministeeriumi koostatud lihatööstuse ülevaatest 2012. aasta kohta selgus, et Eesti lihasektori kogutoodang moodustas mullu toiduainete tootmisest 21%. Eelmisel aastal kasvas sea-, lamba- ja kitseliha tarbimine, vähenesid aga linnuliha ja veiseliha tarbimine.

KredEx korraldab Võrus õppepäeva korteriühistutele

 

ihtasutus KredEx korraldab laupäeval, 16. novembril kell 10.00 – 12.00 Võrus renoveerimise teemalise infopäeva korteriühistutele.

Kogunemine Võrumaa Toidukeskuse Katariina saalis (Koidula 7). Toimub infotund, millele järgneb renoveeritud objekti külastus koos spetsialistiga.

Üritus on tasuta ning osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil reg@kredex.ee märksõnaga Võru. Kohtade arv on piiratud.

Üritus leiab aset Energiasäästunädala raames, mis toimub 11.11-17.11 üle Eesti. Lisainfo www.energiatark.ee.

Tartu Keskkonnahariduse keskus ootab homme lapsi külla

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub lapsevanemaid koos 3-7-aastaste lastega laupäeval, 26. oktoobril kell 11.00 Tartu Loodusmajja (Lille 10, Tartu).

Näitleja Maarja Jakobson tutvustab oma pere keskkonnahoidlikke valikuid, arutleme keskkonnateemadel ning puhume veidi ka teatrijuttu. Loovate ja lõbusate tegevuste teel õpime lastega tundma õuna eluringi ning valmistame maitsvaid õunapulgakomme. Kõigile osalejatele on kaetud suupistelaud.

Sündmuse orienteeriv kestus on 1,5 tundi. Eelregistreerimine e-posti aadressil info@teec.ee või tel 736 6120. Osalustasu 4 eurot pere kohta. Kohtade arv on piiratud.

Tartu Keskkonnahariduse Keskus alustas käesoleva aasta septembrist lapsevanemate keskkonnaklubi sarja, mis kutsub vanemaid arutlema keskkonnateemadel. Samal ajal pakume 3-7-aastastele lastele harivaid keskkonnahoidlikke tegevusi.

Keskkonnaklubi sarja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Poole aastaga täitus enam kui pool piima tarnekvoodist

Käimasoleva piimakvoodi arvestusperioodi esimese poolaasta tulemustest selgub, et esimest korda on Eesti piimatootjad riigile eraldatud tarnekvooti ületanud, kasutades kuue kuuga ära üle poole kvoodist.

Ajavahemikuks 1. aprillist 2013 kuni 31. märtsini 2014 on Euroopa Komisjon Eestile määranud piima tootmiskvooti 692,9 tuhat tonni, sellest moodustab tarnekvoot 686,3 ja otseturustuskvoot 6,6 tuhat tonni. Kvoodiomanike poolt PRIAle esitatud aruannetest kuue kuu tootmise kohta selgub, et sel perioodil on tarnekvooti täidetud 51,41% ulatuses kogu aasta tarnekvoodist, otseturustuskvooti 30,91%.

“Osa riigile kinnitatud kvoodist on reservis ja tarnekvooti on reaalselt välja jagatud 673 394 120 kilogrammi. Kui arvestusel see kogus aluseks võtta, siis, on tootjatel tegelik tarnekvoodi täituvuse protsent esimese poole aasta kohta koguni 52,4%,” tõdes PRIA turukorralduse büroo peaspetsialist Urve Seedre.

Piimakvooti kui ELi turukorraldusmeedet ületootmise piiramiseks on Eestis tulnud rakendada alates 2004. aastast. Esmakordne on olukord, kus kvoot teatud perioodi jooksul täitub kiiremini kui ajaline etapp eeldab. Kui riik tervikuna ületab kogu aastast kvooti, rakendab Euroopa Komisjon ületaja suhtes trahve, mis puudutavad otseselt ka kvooti ületanud tootjaid. Loe edasi: Poole aastaga täitus enam kui pool piima tarnekvoodist

Läänemaa teenetemärgi kandidaatide saab esitada 10. detsembrini

Lääne Maavalitsus ootab taotlusi Läänemaa teenetemärgi kandidaatide kohta 10. detsembriks.

Läänemaa teenetemärk on asutatud maakonnale osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Teenetemärk antakse Eesti Vabariigi kodanikule või välismaalasele, kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on kaasa aidanud Lääne maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust maakonnale. Teenetemärgi saaja ei pea olema Lääne maakonna elanik.

Tänavu antakse teenetemärki välja teist korda. Eelmisel aastal said teenetemärgi 4 inimest: Endel Vooremaa, Zemfira Tammik, Ülo Kalm ja Lehte Ilves.

Teenetemärk antakse üle 21. veebruaril Haapsalu kultuurikeskuses Lääne maavanema vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

Kirjalikud ettepanekud kandidaatide kohta tuleks saata e-postiga (info@lmv.ee ) või tuua Lääne maavalitsusse (Lahe 8, Haapsalu) hiljemalt 10.detsembril 2013.

Rohkem infot ja taotluse vormi leiab siithttps://laane.maavalitsus.ee/et/laanemaa-teenetemark?p_p_id=56_INSTANCE_iNB4&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1

Minister peab kodanikualgatust “Maale elama” edulooks

“Maale elama” meeskond tutvustas eile siseministeeriumis projekti tulemusi ja mõju ning tegi ettepanekuid, kuidas soodustada maale elama asumist ja pidurdada maapiirkondade tühjenemist elanikest.

Kodanikualgatus sai üksmeelse tunnustuse osaliseks. Regionaalministri Siim Valmar Kiisleri sõnul sai projekt hakkama sellega, mida tema ei suutnud – muuta ühiskonna hoiakut maal elamise suhtes. Ministri nõuniku Sulev Valneri sõnul on tegemist viimaste aastate suurima regionaalpoliitilise edulooga, mis peab kindlasti jätkuma.

“Maale elama” algatuse laienemise osas üle-eestiliseks oldi eri meelt. Ühelt poolt peeti vajalikuks algatuse jätkumist. Teiselt poolt jäi kõlama seisukoht, et maapiirkondade asustamine ning sellega seotud kampaaniad on pigem maaomavalitsuste endi ülesanne.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks. Projekt näitas, et linnaelanikke, kes eelistavad elukeskkonnana maapiirkonda on väga palju, kuid mitmetel põhjustel ei saa nad oma soovi kohaselt toimida. Sellele vaatamata on “Maale elama” algatuse mõjul tänaseks Lõuna-Eestisse kolinud juba üle 34 pere.

Projekti rahastas 2013 aastal regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.