8 oktoober 2013 Archives

Algas üle-Eestiline mahepõllumajanduse algkursus

Pärnus toimub täna mahepõllumajanduse algkursuse teine koolituspäev. Üle Eesti toimub oktoobrikuu jooksul kokku 14 koolituspäeva, kus mahepõllumajandusega alustajatele tutvustatakse mahetaime- ja loomakasvatuse põhimõtteid ja nõudeid.

„Turunõudlus mahetoodete järgi ja turustusvõimaluste avardumine nii Eestis kui väljaspool on põllumajandustootjate seas saanud kaalukaks põhjuseks hakata tegelema mahetootmisega,“ ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Mahedale üleminek pole pelgalt sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahendite ärajätmine, vaid nõuab eriteadmisi. Sellealast väljaõpet on veel paraku vähe.“

Koolitust korraldava Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuhi Airi Vetemaa sõnul tutvustatakse mahepõllumajandusega alustavatele tootjatele õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja antakse praktilisi teadmisi mahetaime- ja loomakasvatuse olulisemate aspektide kohta. „Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega mahenõustajad, kes oskavad keerulisemad aspektid tootjale lahti mõtestada ja anda mahepõllumajanduse põhimõtetest tulenevaid soovitusi paremaks majandamiseks,“ selgitas Vetemaa.

Koolitusi korraldatakse igal aastal uutele mahepõllumajandusega alustajatele, kes peavad mahepõllumajandusliku toetuse saamiseks läbima kohustuslikuna nõuetekohase mahepõllumajandusliku tootmise algkoolituse. Vähemalt 12-tunnine põllumajandusministeeriumi korraldatud koolitus tuleb läbida kohustuse võtmise aasta 1. novembriks.

Mahepõllumajanduse algkursuse korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus (EMSA).

Allikas: EMSA

Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste aeg – oktoober 2013

Ajal on omadus kiirelt mööduda. Meenutame – alles olid ju kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Eks kõik eelmistel valimistel kandideerinud ja ka volikogudesse valituks osutunud võivad teha omad järeldused sellest neljast aastast.

Nüüd on aga saabumas uus neljaaastane periood. Reklaamid kõikjal, kandidaadid esitavad oma seisukohti – programme. Lugedes ja kuuldes seda kõike, tekib vahel tunne, kas ikka kõik kandidaadid saavad aru, kuhu nad kandideerivad?

Tekib tunne, nagu ei oleks siiani midagi tehtud, nagu siiani oleksid kohalikku elu korraldanud asjatundmatud volikogude liikmed ning empaatiavõimeta omavalitsusjuhid. Paistab see siis kõrvaltvaatajale nii?

Kõik kandidaadid peaksid andma endale aru, et kui nad osutuvad volikokku valituks, tuleb neil oma tegevuses arvestada Eestis kehtivate seadustega ja sellega, et omavalitsuste ressursid on piiratud. Seega ei jää neil muud üle, kui oma eelkäinute tegemistele anda omapoolne lisaväärtus. Volikogu pole isetegevuse koht, vaid suur oskus leppida kokku oluliste kohalike otsuste tegemisel.

Omavalitsusel raha küll? Tihti kuuleme seda lauset. Ehk ongi seda küllaga mõnes linnriigis nagu Tallinn. Väiksemates omavalitsustes see nii aga pole. On sihtotstarbelised eraldised ja maksumaksja raha ning ka maamaksust, ettevõtlusest laekuvad summad.

Seetõttu arvamus, et kui mina volikokku pääsen, siis saab olema kõik teisiti, on väär. On võimalik ainult midagi paremaks muuta, kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkondi ühtlasemalt ja tasakaalustatumalt arendada.

Valijatele oskust hinnata kandideerijate tahet teenida kogukonda ja valituks osutunutele jõudu, jaksu kogukonna teenimisel ning ka oma vigade tunnistamisel!

Aado Kuhlap

Vastseliina Vallavolikogu liige aastast 2002

Kiltsi lennuväljal tuleb kestvuskrossivõistlus

Haapsalu kestvuskross 2012. Foto: Tõnis Krikk

Laupäeval, 12. oktoobril, peetakse Kiltsi lennuväljal järjekordne Eesti meistri- ja karikavõistluste ning Balti meistri- ja karikavõistluste etapp kestvuskrossis.

Lääne MK korraldatav võistlus on sarja eelviimane etapp ning läänlastel on põhjust kaasa elada kahele oma klassi liidrile. E1 klassis on praegu tabeli tipus Kert Pääbo, kel on sel hooajal võimalus võtta koguni teine Eesti meistri tiitel. Noormees oli tänavu parim motokrossis MX 2 juunior-klassis.

Seenior 40+ klassis on liidrikohta hoidmas Reio Engman ning loodetavasti rõõmustab ta kodupublikut taas oma klassi võitjana.

Kodusel kestvuskrossil osaleb pea tosin Läänemaa krossisõitjat ning esimene võistlusstart antakse kell 11. Pealtvaatajatele on sissepääs tasuta.

Hannes Prikk

Pärijata pole pärandit!

Pärijata pole pärandit! – nii on sõnastatud 2013 kultuuripärandi aasta
moto.
Liikumine Kodukant koostas ülevaate 2013. aasta külavanemate ametimärkidest ning andmebaasi nende kandjatest.
Kokku saadi 26 märgi kirjeldus, mida saab vaadata uuenenud kodulehel www.külad.ee. <http://www.k%FClad.ee/>
Kodulehe Eesti kaardilt näed valdu ja külasid, kus märgid kasutusel.Vaadata saab ka 1937.aasta külavanema ametimärki.
Projekti edukust näitab see, et Ajaloomuuseum soovib kogutud materjali, sh originaalmärke oma valdusesse.
Suur tänu valdadele ja küladele, kes ühe märgi muuseumile annetavad.Kultuuripärandi aasta moto on külaliikumises reaalsuseks saanud.
Loe edasi: http://www.kodukant.ee/index.php?id=&news_id=103372
Külli Vollmer
külakultuuri valdkonna juht
Eesti Külaliikumine Kodukant
Tel. 5114027
kylli@kodukant.ee
www.kodukant.ee

Päästeamet kutsub osalema postrikonkursil „Kodu tuleohutuks“

Päästeamet ootab inimesi alates 16. eluaastast osa võtma postrikonkursist teemal „Kodu tuleohutuks“. Osalemiseks tuleb esitada originaalne hüüdlausega poster, mis propageerib kodust tuleohutust ning motiveerib inimesi selle eest hoolt kandma. Postrite saatmise viimane tähtaeg on 10. november. Konkursi korraldamisega juhib Päästeamet inimeste tähelepanu koduse tuleohutuse tähtsusele.

„Postrikonkursi eesmärk on suunata inimesi loominguliste lahenduste kaudu tuleohutuse teemal kaasa mõtlema. Seekordne loomingukonkurss keskendub just kodusele tuleohutusele, et inimesed pööraksid rohkem tähelepanu end ümbritsevale keskkonnale ja selle ohutuks muutmisele,“ selgitas konkursi tähtsust Päästeameti ennetustöö osakonna peaspetsialist Kädli Rooste. Loe edasi: Päästeamet kutsub osalema postrikonkursil „Kodu tuleohutuks“

Märka vabatahtlikke ja nende tegusid!

Aasta teises pooles püüab iga valdkond leida oma ala tublimaid tegijaid
ja neid kuidagi esile tuua.Küll oodatakse ettepanekuid parimate põllumeeste, talupidajate, tublide kodanike, perede, edukate projektide ja tegude kohta.

Ka vabatahtlike valdkond on see, kus teil igaühel on võimalus avara
pilguga ringi vaadata ja esitada 31.oktoobrini kedagi tunnustamiseks.
Külades tehakse ju eamus asju vabatahtliku töö korras.
Juhise ja ankeedid leiad:
http://www.kodukant.ee/index.php?id=104075
Sama info on ka Vabatahtlike väravas, kust leiad ka eelmiste aastate
tunnustatavad.
http://www.vabatahtlikud.ee/et/Sundmused/Uleriigiline-vabatahtlike-tunnustamisuritus

Tunnustamine toimub kolmes kategoorias:
Vabatahtlik – tunnustame vabatahtlikke, kes tegutsevad oma kodukohas vabatahtlikuna pikemaajaliselt.
Vabatahtlike kaasaja, juhendaja – tunnustame vabaühendusi või inimesi (juhendajaid), kes on pikemaajaliselt vabatahtlikke juhendanud, neid tegevustesse
kaasanud, hoidnud ja innustanud.
Ettevõte või asutus – tunnustame ettevõtet või asutust, mis soodustab oma
töötajate vabatahtlikku tegevust vabaühendus(t)es.

Märka vabatahtlikke ja nende tegusid!
Ära ole kidakeelne nende kiitmisel, sest see mis tegijale tundub loomulik võib olla kellelegi inspiratsiooni allikaks.

Külli Vollmer
külakultuuri valdkonna juht
Eesti Külaliikumine Kodukant
Tel. 5114027
kylli@kodukant.ee
www.kodukant.ee

Lihaveisekasvatajaid ähvardab toetuse suur vähenemine

Lihaveisekasvatajad on tuleviku suhtes murelikud, sest uues maaelu arengukavas väheneb mahepõllumajanduse toetus püsirohumaa hektari kohta ligikaudu kolmekordselt, kirjutab Ain Lember Saarte Hääles.

Kuna lihaveisekasvatust ei toetata ka loomade heaolu meetmes, seab see lihaveisekasvatajad võrreldes teiste põllumajandustootjatega ebavõrdsesse olukorda, kirjutatakse Saarte Hääles.

Rääkides aga mahepõllumajanduse toetusest, siis püsirohumaa mahetoetus langeb uue maaelu arengukava kohaselt 77 eurolt 25 eurole hektari kohta. Kuigi mahetoetus loomühiku kohta tõuseb 32 eurolt 60 eurole, väheneb lihaveisekasvataja mahetoetus 2015. aastal kokkuvõttes praegusega võrreldes 50%.

Näiteks mahetootja, kellel on 100 ha maad ja 30 loomühikut loomi, saab praegu 8627,8 eurot mahetoetust, 2015. aastal aga hakkab saama 4300 eurot mahetoetust.

Samal ajal tõuseb hektaritoetus sertifitseeritud teravilja maheseemne kasvatamisel 119 eurolt 132 eurole, kartulikasvatamisel 119 eurolt 210 eurole ja köögiviljakasvatuses 349 eurolt 600 eurole. Loe edasi: Lihaveisekasvatajaid ähvardab toetuse suur vähenemine