Pühajärve kokad keetsid ja küpsetasid Riia tipprestoranis

Pühajärve kokad Riias. Foto: FoodArt
Pühajärve kokad Riias. Foto: FoodArt
Käesoleval nädalal toimub projekti FOODART raames Eestis ja Lätis kulinaarianädal, mille avas 4. oktoobril Riias Le Dome kalarestoranis Eesti kulinaaria õhtu. Eesti kaasaegsel köögil põhineva õhtusöögi valmistasid Rait Kits ja Kaisa Kliimand, GMP Clubhoteli Pühajärve Restorani kokad.

Õhtusöök valmis koostöös Le Dome restorani meeskonnaga. Pühajärve Restorani peakoka Rait Kitse sõnul on selline rahvusvaheline koostöö inspireeriv, annab uusi ideid ning häid kontakte. „Au on töötada koos Läti tippkokkade paremikku kuuluva Maris Astics´iga ja tema meeskonnaga,“ kinnitas Rait Kits.

Juba 10. oktoobril on aga Maris Astics Tartus Caffee Truffes ja 11. oktoobril GMP Clubhoteli Pühajärve Restoranis. Maris Astics on hinnatud tippkokk, mitmete kokanduslike auhindade võitja ja noorte kokkade koolitaja Riia Restoraniteeninduse koolis, kes on ehitanud üles Riia tunnustatud a´la carte restorani Le Dome. Asticsi sõnul on ehe Läti toit pärit metsikust loodusest ning seda ideed järgib ta ka galaõhtusöögi menüüs. Muuhulgas annab Maris Astics meistriklassi ka Tartu Kutsehariduskeskuse toitlustuse eriala õpetajatele-professionaalidele.

Eesti-Läti programmist rahastatava FOODART projekti eesmärgiks on tugevdada sidemeid kohalike toidutootjate ning restoranide vahel. Projekti raames koolitati toidu tootjaid ning abistati neid uute kvaliteetsete toodete arendamisel ja pakendite disainis ja valmis kokaraamat „Kohalik toit: parimad palad naabrite köögist“, mille esitlus on 11. oktoobril Otepääl.
“Projekti tulemusena on Eesti ja Läti väikeettevõtjatel valminud uued isikupärased ja ehedad tooted, mida võib julgesti soovitada nii kodu- kui tipprestorani peakokale”, märkis projektijuht Tiiu Marran.

Tutvu üritustega: http://clubhotel.ee/et/restoran/laeti-ohtusoeoek

Allikas: FOODART, SA Põlvamaa Arenduskeskus

Mikk Sarv: Kes me oleme?

Tammetsõõr. Taoliste muistsete pühapaikade juures peeti lugu möödunud aegadest ja inimestest ning unistati tulevatest aegadest. Foto: Mikk Sarv
Tammetsõõr. Taoliste muistsete pühapaikade juures peeti lugu möödunud aegadest ja inimestest ning unistati tulevatest aegadest. Foto: Mikk Sarv

Mikk Sarv

Praegusel hingedeajal, kui meenutame oma esivanemaid, veereb mõte taas küsima: kes me eestlastena siis ikkagi oleme? Igaüks meist teab laulu “Õllepruulija” – selle põhjal oleme lähedased sakslastele. Nagu sakslastele, maitseb ka meile hapukapsas, sealiha ja õlu, need on ikka ja alati olemas meie pidulaudadel. Saksa keel oli meie maal asjaajamise ja valitsemise, samuti teadusuuringute ja õpetamise keeleks peaaegu seitse sajandit. Nii võiksime olla saksa kultuuriruumi pisike saareke emamaast eemal, kaugel kirdes.

Meid valitsenud ja hallanud saksakeelne ülikkond võis, vähemalt osaliselt, olla meie oma verd, nii nagu kirjutas arheoloog Marika Mägi kevadel Postimehes. Huvitav on see, et väidetavalt suhtles see ülikkond maarahvaga maakeeles. Maakeel oli neist enamiku jaoks ka esimene keel, mis lapsehoidjate käest omandati. Nii on meie maal elanud rahvas läbi aegade suhelnud omavahel maakeeles ning muu ilmaga saksa keeles. Maailmaga lävimiseks tuli olla saksakeelne ja -meelne.

Samas on maakeelsus ning maameelsus omakorda vorminud ning kujundanud saksakeelseid elanikke meie maal. Kuuldavasti on enne Teist maailmasõda Eestist lahkunud baltisakslased jätkanud Saksamaal omavahel eesti keeles suhtlemist oma identiteedi säilitamiseks. Baltisaksa teadlased on saavutanud silmapaistvaid tulemusi erinevates teadusharudes. Sageli tõmbame nende ja endi vahele terava piiri – sel pole midagi tegemist meie rahva ja keelega. Kuid kas see ikkagi on nõnda?

Loe edasi: Mikk Sarv: Kes me oleme?

Kylauudis.ee annab maapiirkondades kandideerijatele võimaluse oma kodukandi probleemidest kirjutada

WritingKülauudised kutsub üles kõiki maapiirkondade valimiskandidaate kirjutama enne valimisi oma kodukandi probleemidest, ettepanekutest nende lahendamiseks ja uutest ideedest oma piirkonna arendamiseks.

Reeglid:

  • Arvamusloo võivad kirjutada kõik vallavolikogudesse, välja arvatud vallasiseste linnadega valdadesse (näiteks Otepää) kandideerijad.
  • Teksti pikkus on maksimaalselt 3500 tähemärki.
  • Tekstis ei tohi teha endale reklaami ega kutsuda üles enda või oma valimisliidu-erakonna eest hääletama.
  • Teksti juures võib avaldada oma nime ja koha, kus kandideeritakse, küll aga mitte valimiskandidaadi numbrit.
  • Loo juures avaldame autori portreefoto, millel puuduvad erakonna tunnusvärvid ja logo ning kandidaadinumber.
  • Arvamuslood avaldame hiljemalt nädal enne kohalike omavalitsuste valimisi ehk hiljemalt 13. oktoobril 2013.
  • Kui kylauudis.ee toimetus leiab, et loos puuduvad probleemikäsitlus ja ettepanekud kitsaskohtade lahendamiseks, palutakse lugu ümber kirjutada või seda ei avaldata.

Arvamuslugusid ootame aadressil info@kylauudis.ee kuni 11. oktoobrini.