Sügisene värvipalett. Foto: Silver Kommusaar
Päev: 4. oktoober 2013
Mahetoodete arendaja pälvis vastutustundliku ettevõtte tiitli 2013
Tallinna ettevõtlusauhindade konkursil jagati tublimatele ettevõtjatele välja auhinnad kuues põhikategoorias. Vastutustundliku ettevõtja tiitli pälvis Loodusvägi OÜ, kes on pühendunud eestimaiste mahetoodete arendusele, tootmisele ja turustamisele ning on hea näide sellest, et ühiskondlik vastutus pole vaid suurte ettevõtete pärusmaa.
„Meisse süstis see auhind kindlasti motivatsiooni, et kogukond ka vähemalt moraalselt vastutustundlikku tegevust toetab,” kommenteeris OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi.
Samamoodi aitab saadud auhind OÜ Loodusvägi hinnangul vastutustundliku ettevõtlusega seonduvat ka laiemale avalikkusele teadvustada. „Vastutustundlik ettevõtlus tähendab ka seda, et kusagil on olemas vastutustundlik klient, kas mõistab, mida tema iga ost tähendab.“ lausus OÜ Loodusvägi arendusjuht Ahto Vegmann.
OÜ Loodusvägi jaoks tähendab vastutustundlikkus eelkõige hoolimist ja seda, et ettevõtte tegevusel oleks võimalikult väike keskkonnamõju. See tähendab näiteks keskkonnasõbralikult ja mahedalt kasvatatud tooraine kasutamist, eelistades kodumaist toorainet. Ekspordiriikidena eelistab Loodusvägi lähedal asuvaid riike (nt Skandinaaviamaad), et transpordijälg oleks võimalikult väike. Samuti peaksid talunikud ja toote valmistajad saama oma töö eest õiglast hinda.
Loodusväe toodetes kasutatav tooraine on 70-90% pärit Eesti mahetalunikelt ning täpselt on teada, kus mingi tooraine tuleb. „Kui tooteid eksportida, siis toob see ka maaelule kaasa jõudsamat arengut” ütles Kristjan Õunamägi. „Võiksime tootmisel kasutada ju ka odavamat Poola marja või Hiinast toodud toorainet. Selline tegevus tooks küll ajutiselt suuremat kasumit, kuid teame, et pikas perspektiivis voolab raha siiski riigist välja ja sellega saeme juba iseenda oksa.”
Samuti soovib OÜ Loodusvägi kummutada müüti, et vastutustundlik ettevõtlus ei pruugi olla kasumlik. Vastupidi- pikemas perspektiivis tasub vastutustundlik tegevus end ära. “Näiteks kui aastaid kunstväetistega põllult maksimumsaaki taga ajada, siis ühel aastal võib põld lihtsalt anda märku, et tema limiit on täis ja saagist ilma jätta. Või kui annabki vilja, siis lähemal uurimisel näeme, et vilja toitainete sisaldus on kordades ja kordades väiksem,” rääkis OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi.
Kui 2013nda aasta alguses kuulus OÜ Loodusvägi toodete nimistusse 4 erinevat toodet, siis nüüd kuulub sortimenti 44 toodet, sealhulgas näiteks mahlu, küpsiseid, toorsnäkke, marjapulbreid jm. Tooted valmivad Viljandimaal Eesti Maaülikooli juures tegutsevas Polli Aiandusuuringute Keskuses.
Allikas: OÜ Loodusvägi
Unebuss alustab esmaspäeval ringreisi Tartust
Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35% liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.
„Unisena auto juhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,“ selgitab hetkeolukorda Põhja-Eesti Regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru.
Teavituskampaania käigus kogunevad huvigrupid Tallinnas 4. oktoobril toimuvale konverentsile, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisainfo konverentsist. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Loe edasi: Unebuss alustab esmaspäeval ringreisi Tartust
Osale sel nädalavahetusel linnuvaatluspäevadel
5.-6. oktoober on rahvusvahelised linnuvaatluspäevad nimetusega Birdwatch2013, mida korraldatakse juba kahekümnendat aastat. Selle eesmärk on pöörata tähelepanu lindude sügisrände tippajale ja meid ümbritsevale elurikkusele.
Vaatluspäevadel osalemine on väga lihtne, selleks tuleb neil päevil vaid linde vaadata. Seda võib teha pikemal linnuretkel, oma
koduaias või kasvõi koduaknast. Eesti Ornitoloogiaühing pakub mitmel pool Eestis võimalust osaleda ka tasuta juhendajaga linnuretkedel.
Kuna vaatluspäevade tulemustest tehakse nii Eesti kui rahvusvahelisi kokkuvõtteid, palume oma vaatlused ka kirja panna ja ornitoloogiaühingule edastada. Kirja tuleb panna ainult need liigid, keda vaatleja tunneb, kasvõi vares ja rasvatihane. Igal liigil palume hinnata ka kohatud lindude ligikaudset arvu.
Oma vaatluste edastamiseks on sel aastal tänu 5D Vision OÜ vabatahtlikule abile valminud mugav online vaatlusvorm. Kellel internetivõimalus puudub, võib vaatlusnimekirja saata ka postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu. Esmaste kiirkokkuvõtete tegemiseks ootame vaatlustulemusi juba pühapäeval hiljemalt kell 15. Kui selleks ajaks ei jõua, siis palume vaatlused saata hiljemalt 11. oktoobril.
Loe edasi: Osale sel nädalavahetusel linnuvaatluspäevadel
Projekt “Maale elama” lõpetab rahuloluga
Oktoobriga lõpeb kodanikualgatuslik projekt „Maale elama“. Samas käivad ettevalmistused algatuse laiendamiseks üle Eestimaa. Täna kohtuvad projektis osalenud kogukonnad Halliste Rahvamajas Mulgimaal, et võtta kokku saavutused ning vaadata tulevikku. Skype´i kaudu luuakse telesild projekti tulemusel Värska kolinud perega ning tehakse ülevaade sihtgrupi seas läbiviidud veebiküsitlusest. Samuti arutatakse ettepanekuid oktoobri lõpus regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri juures toimuvaks ümarlauaks.
Maale elama kampaania on äratanud paljude eestimaalaste soovi linnast maale kolida. Projekti jooksul on Lõuna-Eesti kogukonnad suhelnud üle 300 huvilisega. Kogukondades koha peal on vastu võetud ja võimalusi näidatud umbes 60 perele. Elukoha on ostnud või elama tulnud 30 peret ja ligikaudu 80 inimest. Kodulehte www.maale-elama.ee on külastanud üle 23 000 inimese. Maal elamise kuvand on meedia abiga muutunud valdavalt positiivseks.
Maale elama algatusega ühinemise vastu on huvi tuntud kõigist Eesti maakondadest, mistõttu on alustatud ettevalmistusi, et muuta algatus üle-eestiliseks. Otsitakse rahastust, et muuta koduleht kogu Eestit katvaks portaaliks elu- ja töökohtadest ning korraldada järgmisel aastal kõiki maakondi kaasav mess.
Kodanikualgatuse „Maale elama“ eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.
Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Allikas: MTÜ Partnerlus
Korteriühistute foorumil tunnustati parimaid ühistuid
Kolmapäeval Tallinnas peetud Eesti Korteriühistute XVI foorumil “Korteriühistute koostöö omavalitsustega ja Euroopa Liidu struktuurivahendid aastateks 2014-2020” selgitati välja ka Eesti parimad ühistud.
Tiitlid läksid tänavu Tallinnas tegutsevatele korteriühistutele. Parimaks korteriühistu juhiks 2013 tunnistati KÜ E.Vilde tee 123 juhatus, tiitliga “Ilus koduümbrus 2013” pärjati KÜ Kaarmaja ning edukaim renoveerimisprojekt 2013 oli KÜ Sõpruse 202 tervikrenoveerimine.
Korterelamute renoveerimine ning selleks eraldatavad toetused olid kõneks ka ühistute ja poliitikute vahelisel debatil, kus leiti, et elamufondi hea käekäigu juures olulised on kõik kolm osapoolt – korteriühistu, riik ja kohalik omavalitsus. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on kortermajade renoveerimine äärmiselt oluline. “Energiasäästu kõrval võiks välja tuua teise olulise aspekti, milleks on vara väärtuse tõus elanike endi silmis. Inimesed, kes panustavad maja renoveerimisse, hindavad seda ka rohkem,” rääkis Mardi. “Renoveerimine saab ikka ja alati teoks vaid tänu aktiivsele ühistule,” kiitis ta.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Allikas: Eesti Korteriühistute Liit
KÜSK kutsub kaasa rääkima strateegia valmimisel
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) nõukogu otsustas 24. septembri koosolekul saata KÜSKi strateegia 2014–2020 eelnõu sihtgrupis avalikuks arutamiseks.
KÜSK on töötanud pisut üle viie aasta kehtiva strateegia alusel. Oleme omandanud kogemusi taotlusvoorude ja konkursside korraldamisel nii sisu kui ka vormi osas. Täpsustunud on sihtgrupi ootused KÜSK suhtes. Uue strateegia eelnõud oleme ette valmistanud enam kui aasta. Lisaks KÜSK töötajatele on panustanud KÜSK nõukogu liikmed ja hindamiseksperdid ning mõned konsultandid.
Strateegia eelnõud tutvustame hea meelega sügisel maakondades toimuvatel infopäevadel, kuid ootame selle kohta kuu aja jooksul meeleldi tagasisidet ka e-kirjana aadressil kysk@kysk.ee. KÜSK strateegia 2014 – 2020 eelnõud saab lugeda: http://www.kysk.ee/sihtasutusest.
Info: Agu Laius, tel 5082997, e-kiri: agu@kysk.ee
Contra uus laulik nägi päevavalgust
Luuletaja Contralt, keda kutsutakse ka rahvalaulikuks, ilmus 14-aastase vaheaja järel taas lauluraamat, pealkirjaga “Neiuke tuli õõtsudes”. Raamatus on teatrietendustele kirjutatud laule, tõlgitud tekste ja mõistagi ka Contra ühte leivanumbrit – “kavereid” tuntud hittidest. NB! Parimad Erisaate laulud ilmuvad kunagi hiljem, päevakajaliste luuletuste raamatus.
“Neiuke tuli õõtsudes” on Gruusias väga populaarne rahvalaul, mis tõstetud tänapäeva Eesti konteksti ja mõistagi ka meie keelde. Raamatu andis välja kirjastus IlmaPress, väljaannet kaunistavad Alar Kriisa joonistatud väljendusrikkad inimtüübid.
Allikas: Contra
Tallinnas korraldatakse reedel e-kaasamise õpituba
Reedel, 4. oktoobril toimub Tallinnas e-kaasamise õpituba “E-kaasamine omavalitsustes – kampaaniast kuni kohaliku poliitika argipäevani”, milles osalevad koos Eesti kohalike omavalitsustega valdkonna tippasjatundjad Rootsist ja Islandilt.
Seminari eesmärk on kogemuse jagamine kolme riigi esindajate vahel: millised e-osalemise katseid on tehtud ja mida saavutatud; kuidas on kodanikud kaasa tulnud omavalitsuse pakutud e-lahendustega; millised on tulemused poliitikute ja ametnike poolt vaadates.
Seminari eestvedaja Hille Hinsbergi sõnul tutvustab Rootsi linna Haparanda esindaja, mida on kaasa toonud petitsioonide portaali avamine linna poolt.
„Islandi pealinna osalusportaal Better Rejkjavik on üleilmselt tuntud, kuna seal osales 40% linnaelanikest, tehes oma ettepanekuid enne kohaliku omavalitsuse valimisi. Portaal on peale valimisi käigus pidevalt ning selles esitatud ettepanekuid vaadatakse läbi linnavalitsuse istungitel ning eraldatakse raha ideede elluviimiseks,“ selgitab Hinsberg.
Samuti toovad Eesti kohalikud omavalitsused näiteid e-kaasamise lahendustest, sealhulgas Tartu linna algatusest kaasata elanike arvamusi eelarve kujundamisel ning uuest mobiili-APPist „teata probleemist linnale“.
Analüüsitakse ka Rahvakogu kogemust, kus veebi kaudu toimus ettepanekute kogumine erakondade rahastamise ja läbipaistvuse teemal. Hetkel tegeleb erakondade rahastamise eelnõu ettevalmistamisega Riigikogu. Eelnõus on arvestatud mitme Rahvakogus esitatud ettepanekuga.
Seminari käigus töötatakse välja konkreetsed soovitused, mida saab igas omavalitsuses rakendada kui on poliitikutel soovi pidada dialoogi, ametnikud valmis tegutsema ja kogukond aktiivne.
Seminar „E-valitsemine ja e-kaasamine omavalitsustes: Eesti, Rootsi ja Islandi kogemus ja soovitused tulevikuks“ toimub reedel, 4. oktoobril kell 14:00-17:00 Riigikogu Teabekeskuses (Toompea 1, Tallinn).
Allikas: Praxis