Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) hinnangul hukkub marutaudi tõttu maailmas igal aastal kuni 70 000 inimest. Probleemile tähelepanujuhtimiseks on OIE kuulutanud 28. septembri marutaudivastaseks päevaks.
Enamik hukkunud 70 000 inimesest on arengumaadest pärit lapsed, kes on saanud hammustada marutõbistelt koertelt. OIE hinnangul peaks marutaudi vähenemiseks olema vaktsineeritud vähemalt 70% koertest.
Eesti on marutaudivaba
Marutaud on läbi aegade olnud surmavaim ja seetõttu üks enimkardetud loomade ja inimeste ühine nakkushaigus maailmas. Viimane laiaulatuslik marutaudipuhang Eestis oli 1968. aastal, kui haigus levis nakatunud rebaste ja kährikkoerte vahendusel üle kogu Eesti. Sellest alates on marutaudi surnud sadu kodu- ja metsloomi aastas. Raskeim oli olukord 2003. aastal, kui laboratoorselt tuvastati marutaudi nakatumine surma põhjustajana 813 loomal. Alates Teisest Maailmasõjast on marutaudi Eestis surnud 27 inimest, neist viimane 1986. aastal. Alates 2006. aastast on kogu Eestis viidud läbi metsloomade suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist. See on sundinud marutaudi jõudsalt taanduma ja tänavu kevadel võisime kuulutada Eesti marutaudivabaks maaks.
Ennetamine on elutähtis
Marutaudivaba riigina püsimisel on siiski mõned eeldused. Esiteks tuleb jätkuvalt ja regulaarselt vaktsineerida koduloomi (kasse ja koeri) marutaudi vastu. Esmakordselt tuleb koeri ja kasse vaktsineerida 3–4 kuu vanuselt, edaspidi aga mitte harvem kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Marutaudi vaktsiini (v.a. kompleksvaktsiini) ning süstimise kulud, juhul, kui vaktsineerimise teostab selleks volitatud veterinaararst, kannab riik. Teiseks peame hoolitsema, et marutaud ei pääseks metsloomade abil taas Eesti territooriumile. Kahjuks diagnoositakse meie maismaanaabrite juures (Läti ja Venemaa) endiselt marutaudijuhtumeid ja seega on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur. Selleks, et marutaud koos metsloomade liikumisega riiki ei tungiks, vaktsineeritakse Eestis metsloomi marutaudi vastu. Igal aastal külvatakse lennukeilt eelkõige rebastele-kährikutele suupäraseid vaktsiinipalasid, mis koosnevad kalajahul baseeruvast peibutusosast ja selle sisse peidetud kapseldatud marutaudi elusvaktsiinist. Metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine toimub maismaapiiri ääres 20-50 km laiusel maa-alal kaks korda aastas – kevadel mais-juunis ja sügisel septembris –oktoobris.
Marutaud on surmaga lõppev haigus
Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse võivad nakatuda nii loomad kui ka inimene. Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. Marutaudi tunneb reeglina ära selle järgi, et nakatunud (mets)loom käitub ebatavaliselt. Näiteks võib kährik, kes muidu on öise eluviisiga, hakata ringi käima päevasel ajal, olles seejuures minetanud tavapärase inimpelguse. Samuti suureneb looma süljevoolus. Juhul, kui kahtlustate mõnel loomal marutaudi, tuleb sellest viivitamatult teavitada veterinaararsti või maakonna veterinaarkeskust.
Ago Pärtel, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor, OIE Euroopa regionaalkomisjoni president
Allikas: Maablogi