Eesti Külaliikumine Kodukant projekti Külavanemate ametimärk 2013 raames valmis kultuuripärandi aastaks näitus, mis avatakse neljapäeval, 26.septembril kell 9.30 Riigikogu fuajees. Avamisel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Näitus koosneb 26 plakatist, kus on näha märgid, kirjas nende saamislugu ja märgikandjad. Ametimärkide näituse avab Riigikogu esimees Ene Ergma, projektist annab ülevaate näituse koostaja Külli Vollmer ning kell 9.50 on huvilistele ekskursioon Riigikogu majas. Ajaloomuuseumi seinte vahelt tuuakse spetsiaalselt näituse avamiseks 1937. aasta külavanemate ametimärk, mille saamisloost räägib teadur-kuraator Hiljar Tammela.
Külavanemat ja tema ülesandeid on läbi aegade erinevalt määratletud. Külavanem on olnud alati kogukonna hea käekäigu eest seisja. 1937.a seaduses oli külavanema amet auamet. Külavanem pidi olema vähemalt 25 aastat vana, majanduslikult kindlustatud ja oma arenemiselt võimeline talle pandud ülesandeid täitma. Naisisikuid ei soovitatud seaduse järgi külavanemaks valida, kuna enamik neist ei olnud seaduse silmis majanduslikult iseseisvad ega ülesannete täitmiseks füüsiliselt võimelised.
Kui omavalitsused liituvad, suureneb külaesindajate roll ja külade ning valla koostöö tähtsus. “Rõõm on tõdeda, et paljud vallad väärtustavad külavanemaid, on kehtestanud külavanema statuudi ning kujundanud ka ametimärgi. Samas on valdu ja külasid, kes alles avastavad kogukonna ja valla koostöövõimalusi,” ütles Liikumine Kodukant külakultuuri valdkonna juht Külli Vollmer. Eestimaa 4438 külast on külavanemaid või aktiivseid eestvedajaid 1615 külal. Külavanemaid, kellel on oma ametimärk, on ligi 300.
Kevadistel koolitustel käisid külaliidrid välja mõtte, et külavanematel võiks üle Eesti olla ühesugune ametimärk. Tekkis elav arutelu, sest toona ei teadnud keegi, kui palju erinevaid ametimärke Eestis on. Liikumine Kodukant koostatud ülevaatest selgus, et külavanemate ametimärke on loonud 21 valda ja viis küla, kelle vallas pole ühtset märki. Ajaloomuuseumi soovil anatakse kogutud materjal, sh valdadest annetustena saadud märgid, muuseumi arhiivi. Kultuuripärandi aasta moto “Pärijata pole pärandit” saab reaalsuseks. Projekti rahastas Rahvakultuuri keskus.
Lisainfo: www.kodukant.ee
MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant liidab Eestimaa külade ja alevike tasakaalustatud arengut taotlevad ja edendavad ning külaelu väärtustavad juriidilised ühendused.