Noortekeskused üle Eesti astuvad sammukese lähemale olukorra lahendamisele, mille kohaselt ligi kuuendik ehk enam kui 40 000 Eestis elavatest 15‒29-aastastest noortest ei õpi ega tööta.
Noorte väljavaadete parandamiseks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, hetkel juba 103 noortekeskust koondav katuseorganisatsioon, alustanud koostöös 20-ne noortekeskusega (nimekiri leitav www.ank.ee) oma kohta otsivate noorte kaasamiseks sobiva mudeli väljatöötamist.
Noortekeskus arvestab piirkonna eripära ja oskab noori kaasata. Paljud omavalitsused üle Eesti on panustanud noorsootöö arengusse ning arendanud välja noortekeskuste tegevust. Noortekeskustest on kujunenud mitteformaalset õpet ja nõustamist elluviivate ja koordineerivate asutuste võrk, mis pakub erinevaid tegevusi/teenuseid kogukonnale. Noortekeskustes tegutsetakse eelarvamustevabas mitteformaalses keskkonnas, kus noorel saab ennast arendada temale sobival viisil. Seetõttu on noortekeskustel võimalus pakkuda vabatahtlikuks tööks erinevaid tegevusi lähtuvalt noore huvidest, oskustest ja arengupotentsiaalist.
Peamine töövahend on pädev noorsootöötaja.Tööturult või haridusest eemale jäänud noorte kaasamiseks sobiva mudeli väljatöötamisel alustatakse noorsootöötajate pädevuse tõstmisest. Noortekeskuste esindajatele korraldatakse põhjalik ettevalmistus, millega alustatakse juba täna, 18. septembril Harjumaal Endla talus. Koolituse käigus pannakse paika ühtlasem kaasamise ja õpitegevuse analüüsi metoodika, sest iga noore puhul toimub kaasamine ja vabatahtliku tegevuse pakkumine juhtumipõhiselt ehk igale noorele lähenetakse erinevalt. Iga noor saab tegevuse lõppedes vabatahtliku passi.Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht Heidi Paabort võtab algatuse kokku järgmiselt: „Noortekeskuste enda kaasamine ja väljapakutud tegevusvõimalused tagavad ajakohase ja vajadustest tingitud teenuse kohapealse elluviimise, sest noortekeskused on teadlikud piirkonna tegelikest vajadustest ning tunnevad noori“.
Võidab noor, noortekeskus ja ühiskond.Seni vabatahtliku tegevusega vähe või üldse mitte kokku puutunud noored on vabatahtlikuna organisatsioonide töös osalemise kaudu omandanud töökogemuse, ühtlasi tõuseb ühiskondlik teadlikkus vabatahtlikust tööst. Mitmekesistub noortekeskuste tegevus, mis muudab noortekeskuse atraktiivsemaks ning kaasab seeläbi uut sihtgruppi. Viimase näol on tegu ennetustegevusega – vähem noori jääb kõrvale, sest noored saavad testida oma eripära ja teadlikumaks oma võimalusest. Noortekeskused omakorda saavad uute tegevuste lisamisega testida oma võimekust ajale sobivate lahenduste pakkumisel ja jagada lisakogemusi uute ideede elluviimiseks tulevikus. Ja kõige tähtsam – valmiv kontseptsioon on mõeldud kasutamiseks ka teistele organisatsioonidele ja piirkondadele.
Eesti ANK-poolne lahendus keskendub noortekeskuste jätkusuutlikkusele ning järjepidevusele, mis kindlustab, et vabatahtliku tegevuse „teenus“ jääb toimima ka peale antud algatuse tegevuste lõppemist. Algatuse tulemusel on 2014. aasta lõpuks on Eesti ANK läbi allhankijate kaasanud vabatahtliku töösse 600 sihtgrupi noort sh teavitanud võimalustest lisaks 5000 noort üle Eesti.
Tegevused saavad teoks tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusele „Noorte vabatahtlikus tegevuses osalemise edendamine“ projektile ning Euroopa Noored Eesti Büroo panusele.