Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2013
E T K N R L P
« aug   okt »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Tööturul on täiskasvanute madal haridustase ja erihariduse puudumine takistuseks

Foto: Maret Reinumägi

Foto: Maret Reinumägi

10. septembril toimus Põlva maakonnas Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni eestvedamisel täiskasvanuõppe seminar, kus arutleti uue täiskasvanuhariduse projekti üle, mis võtab fookusesse madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamise. Värska kultuurikeskuses toimunud seminarist võtsid osa nii Põlva maakonna täiskasvanuhariduse võtmeisikud kui ka Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi esindajad.

Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaekspert Kairi Solmann tõi seminaril oma ettekandes välja täiskasvanuhariduse suundumused ja peamised väljakutsed. Eestis on liiga suur osa tööealisest elanikkonnast ainult põhi- või üldkeskharidusega, omamata erialast ettevalmistust ning kutse- või kõrgharidust. 2011. aastal oli sellised inimesi 31 protsenti 25-64aastastest, tõdes Solmann. Veelgi murettekitavam on asjaolu, et erialase hariduseta inimesi on palju just noorte seas: kui 45-54-aastastest oli erialase hariduseta 28 protsenti, siis 25-34-aastastest juba 34 protsenti.

 

Lõuna- Eestis on noori erihariduseta inimesi rohkem kui mujal Eestis. Samuti iseloomustab Solmanni sõnul seda piirkonda ka täiskasvanute väiksem motivatsioon uuesti õppima asuda. Samas on uuringute tulemused näidanud, et täiskasvanuõppes osalemine ei olene piirkonnast, pigem sõltub see isiklikest tunnusjoontest: haridustasemest, vanusest, emakeelest ja soost.

Tööturule vajatakse järgnevatel aastatel eelkõige kvalifitseeritud tööjõudu: oskustöölisi ja spetsialiste. Seetõttu on erialase hariduseta inimestel kesisemad võimalused ning seda näitab ka statistika. Erialase hariduseta, 15-74 aastaste seas, oli 2010. aasta andmetel töötu iga viies, samas kui kutse- ja keskeriharidusega inimeste hulgas oli töötuid vähem kui 18 protsenti ja kõrgharidusega inimeste hulgas umbes 8 protsenti.

Lisaks rääkis Põlvamaa tööjõu ja täiskasvanute õppe olukorrast töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel. Põlvamaa tööjõuturu olukorda vaadates näeb Mandel suure probleemina kasvavat tööpuudust noorte seas, kelle puhul on enamasti mureks vähene motivatsioon. Samuti rõhutati, et inimesed loobuvad koolitustest eelkõige transpordiprobleemide, perekondlike põhjuste ja isikliku initsiatiivi puudumise tõttu.

Hea kogemuse tõi esile Setomaa valdade liidu tegevjuht Margus Timmo, kes rääkis Setomaa valdade näitel, kuidas kogukonnas õppimiseks ja arenemiseks motivatsiooni ning tegevustahet leida. Timmo sõnul on kõige olulisem, et kohalikud ise siinset elu ja tegevusi väärtustaks, sest kui kohalikud on vaimustunud, siis nad toovadki sellega uusi inimesi ja leiavad mõttekaaslasi.

Seminari teises pooles kaardistati uue täiskasvanuhariduse programmi, mis keskendub madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamisele, sihtgrupid lähtuvalt Põlva maakonna vajadustest. Peamisteks küsimusteks sealjuures olid kuidas motiveerida madala haridustasemega inimesi uuesti õppima ning kuidas nendeni jõuda. Lisaks analüüsiti võimalusi ja tehti ettepanekuid projekti teostajate osas.

Seminari korraldas Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras projekti AGENDA raames. AGENDA on Euroopa täiskasvanuhariduse valdkonna tegevuskava aastateks 2012-2020.

Comments are closed.