september 2013 Archives

Ökojäätiste La Muu pakend pälvis tunnustuse

Möödunud reedel pärjati «Eesti disainiauhinnad 2013» võitjad. «Selleks, et toode müüks ja jääks püsima, on olulised nii hea välimus kui ka hea sisu,» ütleb La Muu karpide disainer Jaanus Veerberk, kes võitis pakendite kategoorias kulla.

27. septembril jagati Balti Filmi- ja Meediakoolis 2013. aasta veebi- ja graafilise disaini võidutöödele auhindu. Kuigi preemiaid jagus paljudele, väärivad kindlasti märkimist graafilise disaini kategoorias ainsa kulla saanud La Muu ökojäätiste pakendid. Toote disaini taga on Eesti esimene pakendidisainile orienteeritud firma KOOR, kes võitis ka pakendikategooria pronksi Saku Koduõlle eest.

Piret Parik, Õhtuleht / Maheklubi.ee

Kodanikuühiskonna sihtkapital soovib tutvustada vabatahtlikku tegevust

KÜSK ootab vabatahtlike kaasamisega tegelevaid ühendusi osalema projektikonkursil “Vabatahtliku tegevuse tutvustamine noorte infomessil Teeviit”. Konkursiga soovime viia omavahel kokku vabatahtlikust tegevusest huvitatud noored ja vabatahtlikke kaasavad kodanikuühendused, et aidata noortel saada esmane töökogemus tööturule sisenemisel.

Projektikonkursiga toetatakse ühe organisatsiooni (koostöös vähemalt kolme vabatahtlikke kaasava kodanikuühendusega) osalemist 29. ja 30. novembril 2013 Tallinnas toimuval noorte infomessil Teeviit. Toetatakse kõiki osalemisega seotud põhjendatud kulusid – sh eksponendi ja kaaseksponentide osalustasu, messipinna kujundamise ja sisustamine, infomaterjalide väljatöötamine ja tootmine jms.

Projektikonkursi lähteülesande leiab siit: http://www.kysk.ee/avanes-projektikonkurss-vabatahtliku-tegevuse-tutvustamiseks-noorte-infomessil-teeviit

Taotlusi saab saata 21. oktoobrini 2013 kell 15.00 kas digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil kysk@kysk.ee või paberkandjal SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Toompuiestee 33A, 10149 Tallinn.

Otepää Naisselts ootab kandidaate valla Aasta isa nimetusele

Aasta isa aunimetust antakse igal aastal isadepäeva pidulikul kontsertaktusel üle ühele isale, kelle peres kasvab kaks või enam last, kes saavad kodunt armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust.

Aasta isa avaldusel palutakse märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, elukoht, töökoht ja amet, laste arv, vanused ja nimed ning lühiülevaade kandidaadi elust.

Avaldusi saab esitada kuni 20.10.2013.

Avaldused saata e-posti aadressil: riitaaader@gmail.com või viia Anni Butiiki.

Aunimetuse “Otepää valla Aasta isa” väljaandmise eesmärgiks on väärtustada isa ja isadust, tunnustada mehe rolli laste kasvatamisel. Aasta isa tiitlit annab välja Otepää Naisselts koostöös Otepää vallaga.

MTÜ juhtide õigusalane koolitus

14. ja 15. oktoobril toimub Tartus Atlantise keskuses (Narva mnt 2) õigusalane koolitus MTÜ juhtidele.

Koolituse eesmärk: osalejatel on vajalikud baasteadmised ja oskused MTÜ siseste ja väliste õigussuhete mõistmiseks ja reguleerimiseks; mittetulundusühingute seaduses sätestatud õigusnormide lugemiseks, mõistmiseks ja rakendamiseks ning MTÜ nimel sõlmitavate lepingute mõistmiseks.

Koolitusel osalejad: MTÜ-de juhatuse liikmed, kellel ei ole eelnevat juriidilist ettevalmistust.

I koolituspäeval keskendume MTÜ siseste õigussuhete analüüsile. Iga osaleja võtab koolitusele kaasa oma organisatsiooni põhikirja, teeb koolitusel selle põhjaliku analüüsi ning koostab parendusettepanekud, mida hiljem oma organisatsiooni liikmetega arutada.
II koolituspäeval uurime MTÜ väliseid õigussuhteid, analüüsime erinevate lepinguliste suhete erinevusi ning harjutame lepingute koostamist ja kriitilist lugemist.

Koolitaja: Kaidi Holm, Juhatuse Kompetentsikeskus

Koolitusel osalemise tasu on 13 eurot.

Koolituse korraldamist toetavad Euroopa Liidu Sotsiaalfond, siseministeerium ja EAS

Vaata päevakava ning registreerumise infot: http://www.arenduskeskused.ee/Uudised-ja-sundmused/Sundmused/1303/Oigusalane-koolitus-Tartumaa-MTU-de-juhtidele.html

Õpilastööde näitus “X” Võru linnagaleriis

Võru kunstikool tähistab oma 10. aastapäeva ja avab Võru linnagaleriis kolm näitust. Võru kunstikooli 10. aastapäevale pühendatud õpilastööde näitust saab kaeda “X” alates 30. septembrist!

“Põhiõppe lõputööde galerii” (galerii 1. korrusel) on läbilõige põhiõppe õpilaste lõputöödest.
Kooli algusaastatel esitas põhiõppe lõpetaja 4-aastase (12 tundi nädalas) õppetsükli lõppemisel hindamiseks 3 tööd kolmes õppeaines: joonistamises, maalimises ja kompositsiooniõpetuses. Praeguseks on muutunud iganädalane õppekoormus ja sellega seoses ka pikenenud põhiõppe õpiaeg 5 aastale. Viimastel aastatel ei ole lõputöö enam seotud kindla ainega ja õpilastele on võimaldatud lisaks lõputöö teemavalikule valida ise teostamise tehnika, tööde hulk ning juhendaja.
10 aasta jooksul on kunstikooli põhiõppe lõpetanud 71 tublit noort. Iga põhiõppe lõpetaja ei ole gümnaasiumi lõpetaja vanuses – nii võib noorim põhiõppe lõpetajatest olla ka 14 aastane – oleneb sellest, millises vanuses õpingiud kunstikoolis alustati. Esimesed kunstikooli süvaõppe “pääsukesed” lõpetasid gümnaasiumi 2005. aastal. Sellest ajast on kunstikooli põhi- ja täiendõppe 87 lõpetajast kõrgkoolidesse kunsti- ja kultuuri erialadele edasi õppima läinud 31 noort. Loe edasi: Õpilastööde näitus “X” Võru linnagaleriis

Euroopa keeltepäev Räpina ühisgümnaasiumis

Hetk Räpina ühisgümnaasiumis toimunud Euroopa keeltepäevalt. Foto: erakogu

26. septembril tähistati traditsiooniliselt üleeuroopalist keeltepäeva, mille eesmärgiks oli näidata keeleõppe tähtsust, suurendamaks kultuuridevahelist mõistmist ning edendada Euroopa keelelist ja kultuurilist mitmekesisust.

Selle puhul korraldati Räpina ühisgümnaasiumis esmakordselt keeli tutvustav üritus, näitamaks noortele, kui huvitav on erinevaid keeli tundma õppida. Kahe tunni jooksul said 7. -12. klasside õpilased võimaluse tutvuda prantsuse, kreeka, soome ning hollandi keelga.

Ürituse initsiaatoriteks ja korraldajateks olid abituriendid Kristina Tammes ja Tatjana Kruglova. Neile olid abiks kooli huvijuht Maarika Ääremaa, õpetaja Külliki Arjokesse ja abiturient Triinu Ruuspõld. Keeli tutvustasid Aira Meitus (soome keel), Tarmo Tammes (kreeka keel), Kristina Tammes (prantsuse keel) ning Hollandist pärit Ritsaart Boeke (hollandi keel).

Ürituse läbiviimist toetasid teemakohaste brošüüride ja meenetega Hispaania, Kreeka ning Hollandi saatkonnad.

Haldo Oravas: Naissaar vajab külastajaid aastaringselt

Tallinna külje all asuv Eesti suuruselt kuues saar – Naissaar – seisab aastaringselt sisuliselt jõude ja külastajaid sinna palju väljaspool suveperioodi ja Nargen Festivali ei satu. Ometigi on saarel oma ajaloo ning praeguste võimaluste tõttu tohutult potentsiaali olla huvitavaks sihtkohaks mõõdukal hulgal sise- ja välisturistidele, leiab Viimsi vallavanem Haldo Oravas.

“Tavaline eestlane ei tea Naissaarest paraku suurt midagi. Eestis on küll 1521 saart, aga enamik inimesi on käinud neist paaril-kolmel ehk siis Muhu kaudu Saaremaal, siis Hiiumaal, võib-olla ka Vormsil või Kihnus,” tõdes Haldo Oravas . ” Tõenäoliselt on Naissaar viimastel aastatel rohkem kõneainet pakkunud Tõnu Kaljuste eestvedamisel toimuvate Nargen festivalide kaudu. Lõppenud suvelgi sai festivali ajaks Naissaarest tõeline kultuurisaar rikkaliku programmiga, kuid sügise saabudes tuhmub selle turismimagneti sära taas.”

Haldo Oravase hinnangul iseloomustab Naissaart mitu märksõna, mille alusel saaks hakata edasi liikuma, saare pakutavaid võimalusi ära kasutama, et sinna elu sisse puhuda. Kui sajandeid tagasi toodi ehituseks Tallinnasse palgid Naissaarelt, siis praegu saaks saare metsi ja loodust kasutada pigem väärtusliku puhkepaigana, kus vabas õhus tegevust oleks erinevate huvidega külastajatel – alates loodushuvilistest kuni golfimängijateni. Naissaarel võiks vabalt olla golfiparadiis. Nagu näiteks Põhjameres asuvatel Saksamaa väikesaartel, millest tuntuim on ilmselt Sylt. Loe edasi: Haldo Oravas: Naissaar vajab külastajaid aastaringselt

Marutaud tapab aastas 70 000 inimest

Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) hinnangul hukkub marutaudi tõttu maailmas igal aastal kuni 70 000 inimest. Probleemile tähelepanujuhtimiseks on OIE kuulutanud 28. septembri marutaudivastaseks päevaks.

Enamik hukkunud 70 000 inimesest on arengumaadest pärit lapsed, kes on saanud hammustada marutõbistelt koertelt. OIE hinnangul peaks marutaudi vähenemiseks olema vaktsineeritud vähemalt 70% koertest.

Eesti on marutaudivaba

Marutaud on läbi aegade olnud surmavaim ja seetõttu üks enimkardetud loomade ja inimeste ühine nakkushaigus maailmas. Viimane laiaulatuslik marutaudipuhang Eestis oli 1968. aastal, kui haigus levis nakatunud rebaste ja kährikkoerte vahendusel üle kogu Eesti. Sellest alates on marutaudi surnud sadu kodu- ja metsloomi aastas. Raskeim oli olukord 2003. aastal, kui laboratoorselt tuvastati marutaudi nakatumine surma põhjustajana 813 loomal. Alates Teisest Maailmasõjast on marutaudi Eestis surnud 27 inimest, neist viimane 1986. aastal. Alates 2006. aastast on kogu Eestis viidud läbi metsloomade suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist. See on sundinud marutaudi jõudsalt taanduma ja tänavu kevadel võisime kuulutada Eesti marutaudivabaks maaks. Loe edasi: Marutaud tapab aastas 70 000 inimest

Vapramäel tähistatakse rahvakalendripäeva

Pühapäeval, 29. septembril kell 11 tähistatakse Vapramäel mihklipäeva.

Vanarahvatarkus ütleb, et kui mihklipäeval on puud lehes, siis maarjapäeval on lumi maas.

Huvilisi oodatakse tähistama mihklipäeva metsas ja Vapramäe loodusmajas.

Vaatluse all on mets talve ootel, ürituselt ei puudu ennustamine, kombestik ja tõekspidamised. Aga ka rahvamängud ja väike amps.

Vapramäe loodusmaja juures tuleks olla kell 11. Sügisilma saab trotsida sooja ja mugava riietusega. Mihklipäeva viib läbi VVV SA retkejuht Mare Linnamägi.

Eesti võistkond saavutas rahvusvahelistel metsandusvõistlustel neljanda koha

Täna lõppes Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis toimunud kolmepäevase (24.-27.09.) rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile pretendeerinud kümne Euroopa riigi võistkonna seas tuli Eesti esindus neljandaks. Eestis edestasid Ungari (85 punkti), Kreeka (80 punkti) ja Poola (79 punkti) võistkonnad. Eestit esindanud Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli) kogus 72 punkti.
„See on läbi aegade Eesti võistkonna parim tulemus, mida on seda hinnatavam, et sel aastal esindas meid võistluse ajaloo noorim võistkond,“ rääkis võistluste Eesti-poolne koordinaator Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Kokku osales võistluste finaalis kümme riiki, lisaks nimetatutele veel Austria, Tšehhi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Portugal.
Võistluste finaalis sooritasid õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuli pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“.
Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.
Toomas Kelt

Otepää ettevõtluskonverentsi läbivaks teemaks on turism

2.oktoobril toimub Otepää Gümnaasiumis juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents. Sellel aastal keskendub konverents turismiettevõtlusele.

Otepää ettevõtluskonverents peetakse juba neljandat korda. Konverentsil tunnustatakse valla ettevõtjaid – antakse üle Otepää valla ettevõtlusauhind 2013.

Ettekandeid teevad SA Otepää Turism juhataja Margo Krüünvald, TÜ majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja Andres Kuusik, Tammuri talu peremees Erki Saar, Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees Indrek Kelk, õpilasfirma ja minifirma programmi juhendaja Margus Mekk, Ene-Mall Vernik ja Peeter Kangur Kappermäe seltsist, Auto24 Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava. Konverentsi modereerib vallavanem Merlin Müür.

Konverents on kõigile tasuta.

Valgre muusika meenemünt jõuab müügile 7. oktoobril

Eesti Pank emiteerib 7. oktoobril Raimond Valgre muusikale pühendatud hõbedast 7-eurose nominaalväärtusega meenemündi. Münti hinnaga 35 eurot on võimalik soetada Eesti Panga muuseumis või SEB kontorites üle Eesti 7. oktoobril alates kell 13.

Tänavu 7. oktoobril möödub 100 aastat Eesti helilooja ja muusiku Raimond Valgre sünnist. Valgre muusikale pühendatud meenemündil on kujutatud käsikirjaline fragment „Saaremaa valsi“ noodist, helilooja originaalallkiri ja nimiväärtus 7 eurot. Mündi aversil on kujutatud Eesti Vabariigi riigivapp ja aastaarv 2013.

Hõbedast (Ag 925) proof kvaliteediga meenemünt kaalub 28,28 grammi ja selle läbimõõt on 38,61 mm. Müntide tiraaž on 7500.

Meenemündi on kujundanud kunstnik Berbel Lätt. Mündid on vermitud Hollandi Kuninglikus Rahapajas (Koninklijke Nederlandse Munt).

Teadusajakirjanduse sõber on Tarmo Soomere

Eesti Teadusajakirjanike Seltsi välja antava teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu merelainete uurija Tarmo Soomere.
Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudis merelainete matemaatikat uuriv Soomere tõi teadusteemad ajakirjanduse kaudu jõuliselt avalikkuse ette aastal 2005, kui hoiatas saabuva jaanuaritormi eest. Sestpeale on Soomerest saanud innukas mereteaduse tutvustaja ja populariseerija nii meedias kui ka saalipubliku ees.
Seltsi esimees Priit Ennet annab auhinnakuju Ökul Soomerele üle täna, 27. septembril Tallinnas Paksu Margareeta tornis õhtuses juturingis, kus tunniajases vestluses laureaadiga saavad osaleda ka meremuuseumi külastajad. Juturing on osa Paksus Margareetas toimuvast Teadlaste Öö programmist, mille korraldab Eesti Meremuuseum.
Keraamilise auhinnakuju Ökul autor on Piret Kändler.
Soomere on varem valitud ka Postimehe aasta inimeseks (2005) ja Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlaseks (2011) ning pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinna (2011). Tänavu oli ta juba teist korda ka riigi teaduspreemia laureaatide seas.

Homme vallutavad noored matkahuvilised Pärnumaa

28. septembril toimub Pärnumaal 23. korda skautlik matkamäng, kus 3-6 liikmelised võistkonnad saavad end proovile panna kuiva jalaga jõe ületamises ja kannatanu abistamises, samuti saab proovida oma teadmisi matemaatikas, keemias ja füüsikas ning teha muudki, mis nõuab füüsilist osavust ja kiiret taipu.
Matkamängu korraldab Pärnumaa Skautide ja Gaidide Malev (PSGM), ettevõtmise eestvedajateks on Tori gaidid. Traditsiooniliselt septembri viimasel nädalavahetusel toimuv matkamäng kulgeb Pärnus ja liigub Uulu poole.
Mailiis Jõgis

Täna algas Vikerraadios keelevõistlus “Tuum”

27. ja 28. septembril toimub Vikerraadio kodulehel keelevõistlus “Tuum”, kus iga soovija saab panna proovile oma oskused, kus tuleb teha žürii antud pikemast tekstist kahesaja-sõnaline kokkuvõte.

Tekst avaldati 27. septembri hommikul Vikerraadio kodulehel. Viimane aeg oma töö ära saata on 28. septembril kell 18. Esialgsed tulemused selguvad 29. septembri “Vikerhommikus” kell 9.15.

Esimene “Tuum” toimus mullu, kus tuli kokkuvõte kirjutada Ilmar Raagi esseest “Kultuuritust ei ole olemas.” Kokku esitati 194 tööd. Kõige noorem osaleja oli 11-aastane, vanim 88-aastane, kolmandik osalejatest olid gümnaasiumiõpilased. Esimese aasta võitja oli Liina Pääbo.

Keelevõistluse võitjad antakse teada 18. oktoobril Vikerraadio saates “Uudis+”.

Võistlust korraldavad haridus- ja teadusministeerium, rahvusringhääling ning Tartu ülikooli eesti ja üldkeelteaduse instituut koostöös emakeele seltsi ja emakeeleõpetajate seltsiga. Peaauhind on 100 eurot. Lisaks antakse kaks teist auhinda, kumbki 50 eurot, ja viis kolmandat auhinda, igaüks 25 eurot.

Kultuuripärandi aasta pärandiralli jõuab finišisse Saare- ja Muhumaal

Täna, 27. septembril lõpetab pärandiralli hooaja Saaremaal ja Muhu saarel, kus toimub kolme peatusega viimane etapp: Pöide kirik – Põripõllu Sõjavara Muuseum – Liiva pastoraat. Sel korral tuleb jutuks kirikuarhitektuur, Saaremaa ja Muhu pärandkultuur, samuti Muhu pärandikooli idee ning lisaks veel üks päris eriline uus algatus – lastemängude kogumine. Teiste seas saavad sõna ka pärandisaadik Ivo Linna ning kirjanik Tarmo Teder.

Pärandiralli on kultuuripärandi aasta üks tähtprojekte, mis kestab varakevadest sügiseni ning viib kultuuripärandi-arutelu üle Eesti laiali. Pärandiralli käivitas Eesti Vabaõhumuuseumi ja Muinsuskaitseameti ühine meeskond, kuid läbi suve on rallietappidel kaasa sõitnud kolleegid Eesti Rahva Muuseumist, pärandkultuuri inventeerijad RMKst ning loomulikult kultuuripärandi aasta pärandisaadikud.

Pärandiralli on suve jooksul sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad, kutsudes inimesi arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab.

Käina kooli 155. aastapäeva tähistamine

Käina kool tähistab oma 155. aastapäeva traditsioonilise aastapäevajooksuga, vilistlastest külalisõpetajate päevaga ning vilistlaste kokkutulekuga.

Hea vilistlane! Käina kool tähistab 155. aastapäeva 17. oktoobrist kuni -19. oktoobrini 2013.

17. okt – Traditsiooniline aastapäevajooks Käinas.
Täpsem info ja osavõtu registreerimine: kaia.potter@gmail.com

18. okt – „ Tagasi kooli“ – vilistlased on oodatud külalisõpetajatena koolitundidesse.
Täpsem info ja osavõtu registreerimine: urve@kaina.edu.ee

19. okt – Vilistlaste kokkutulek.

Loe programmi www.hiiuelu.ee

Seminar “Terve pere” Kassaris

Laupäeval, 28. septembril korraldab Hiiumaa lasterikaste perede liit Kassari puhkekeskuses pereseminari “Terve pere”, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Lasterikka pere ema Ingrid Sindi räägib lastega kooskasvamisest laste õiguste vaatenurgast. Aivar Haller Eesti lastevanemate liidust kõneleb lapsevanema hirmudest ja nendest ülesaamisest. Tartu Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus selgitab lapse olemust, käitumisprobleeme ja õpetab nendest ülesaamist. Marge Vainre koolituskeskusest Sina ja Mina räägib, kuidas toetada kodust eemal olevaid lapsi.

Seminar kestab kella 12-18. Lisainfo www.lasterikkad.eu või tel 5051 674. Kuna kohtade arv on piiratud, tuleks oma osalemisest teada anda meilil hiiumaalasterikkad@gmail.com.

Koigi näitering esitab Koigi mõisas kaks Vilde külajanti

Koigi kultuuriseltsi näitering esitab 29. septembril Koigi mõisa saalis kaks Eduard Vilde külajanti “Ettevaatlik kosilane” ja “Läbi unenägude mehele”.

Kaasa teevad: Jaak Kalits, Liis Puhmaste, Tiiu Kajak, Klarika Lussmann, Asta Kivi, Hugo Kink, Raivo Porr, Valve Tetsmann, Olev Visnapuu, Endel Rudi, Kersti Kangro, Laivi Nuut, Pille-Riin Kranich, Maire Lužetskaja, Külli Puumets, Evi Ojasalu, Tiiu Haak, Eevi Kink ja Elle Russak. Lavastaja Ene Puhmaste.

Etendust toetavad Koigi vallavalitsus, Endel Rudi, Saima Klaas, Kätlin Puhmaste ja Kristel Larven.

Etendust mängitakse 29. septembril kell 16. Pääse 2.50 eurot, lastele tasuta.

Liikumine Kodukant andis välja elektroonilise käsiraamatu

Liikumine Kodukant andis välja elektroonilise käsiraamatu „Globaliseeruv Eesti küla“. Käsiraamat on ennekõike kogukonnaarendajatele teadmiste ammutamiseks meie muutuvast maailmast ja Eesti küla võimalustest ning arengutrendidest selles.

Nii tasub sinna kiigata lisaks külavanematele ja -seltsirahvale ka linna-asumiseltside eestvedajatel, omavalitsuste arendustöötajatel ja poliitikutel, kohaliku arendustööga tegelevatel projektijuhtidel ja ehk ka ettevõtjatel, kes otsivad oma äri edendamiseks uusi ideid.

Käsiraamatu autor on Garri Raagmaa ja kaasautor Rivo Noorkõiv. Raamat valmis Eesti Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala toetusel, Liikumise Kodukant projekti “Külavanemad muutuvas ajas” raames.

Kättesaadav kõigile huvilistele Liikumise Kodukant kodulehelt (www.kodukant.ee) E-abikäsi/Trükised alt.

Randvere külaselts palub toetust oma kodukandi
ohutuse suurendamiseks

Muuga sadam. Foto: Andres Tarto/portoftallinn.com

MTÜ Randvere Külaselts tunneb muret selle üle, et Muuga sadamas on ohtlike kemikaalidega ettevõtete konsentratsioon suurem kui kuskil mujal Eestis. Nimelt moodustavad Muuga sadama ja selle vahetus läheduses paiknevad A-ohukategooriaga ettevõtted 69 protsenti Harjumaa sarnastest ettevõtetest.

Sellega seoses algatas Randvere Külaselts petitsiooni riskide koondamise vastu Muuga sadamasse ning palub toetust oma seisukohtadele. Petitsiooni terviktekst on kättesaadav aadressilt http://petitsioon.ee/eiriskidekoondamisele nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Külaselts palub jagada infot ka oma sõpradega – sellega saab aidata Muuga sadama ümbruses elavaid inimesi ja võib olla ka neid, kes sellele probleemile veel praegu ei mõtle.

Juhul, kui Sa ei ole petitsiooni seisukohtadega ühel nõul, siis palun võta aega probleemiga tutvumiseks!

Ingrid Veermets, MTÜ Randvere Külaselts

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab lastemängude kogumise võistluse

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab kultuuripärandi aasta puhul lastemängude kogumise võistluse ning esitleb lastemängude veebiväljaannet, mis annab ülevaate 1935. aasta populaarsemast mänguvaramust. Võistlusest räägitakse lähemalt ning veebiväljaannet esitletakse homme, 26. septembril kell 16 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul õhtul.

Kogumisvõistluse koordinaatori, mängu-uurija Astrid Tuisu sõnul muutub mängutraditsioon kiiresti ning see on tihedalt seotud konkreetsete mängijate ja ajastuga. “Seetõttu on oluline ühelt poolt fikseerida praegune seis erinevate põlvkondade mängu-teadmises ja mäletamises, teisalt propageerida vanade ja unustatud mängude uuskasutust,” selgitas Tuisk.

Lastemängude kogumisvõistlus ei ole sel korral suunatud ainult lastele: eriti teretulnud on mängukirjeldused täiskasvanutelt ja noortelt, kel kõige tegusam mänguaeg seljataga. Oodatakse nii meenutusi oma lapsepõlve mänguvõimalustest, -paikadest ja -seltskondadest kui ka mängukirjeldusi ja -õpetusi. Kogumisvõistlus kestab kultuuripärandi aasta lõpuni ning töid saab esitada Eesti Rahvaluule Arhiivi uue kogumismooduli Kratt kaudu.

Lisaks lastemängude kogumisvõistlusele esitletakse sündmusel veebiväljaannet “1001 lastemängu aastast 1935”, mille on koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Väljaande aluseks on 1934.-1935. aastal korraldatud kogumisvõistlus, mille käigus jõudis arhiivi üle 15 000 mängukirjelduse. Kogumikku on valitud tekste üle kogu Eesti. Väljaanne annab ülevaate omaaegsest populaarsest mänguvaramust ning pakub rõõmsat äratundmist paljude mängude püsivuse osas.

Maanteemuuseum tutvustab Motoshow’l unikaalset kabrioletti

27.-29. oktoobril Tartus toimuval Motoshow’l on kõigil huvilistel võimalus näha täies hiilguses 1956. aasta kabrioletti ZIS-110B. Hiljemalt novembriks kolib väärikas suveauto Eesti Maanteemuuseumisse, kus teda kuni kevadeni kõigile külastajatele vaatamiseks eksponeeritakse.

Haruldase ZIS-110B restaureeris Lõuna-Eesti vanatehnika klubi “Levatek” president Heino Jaanus. Kabriolett-kerega auto ülesehitamiseks kulus 12 pikka aastat. “Restaureerimiseks vajalikud detailid on kokku otsitud mitmest riigist – nii idanaabritelt kui ka näiteks Rootsist. Palju osi on valmisatud koopiana, kuna originaalosi pole lihtsalt saada,” rääkis maanteemuuseumi restauraator Einari Jaanus. “Erilist tähelepanu väärib liigendkatuse konstruktsioon, mis on restauraatori poolt järele tehtud tehase jooniste alusel.”

ZIS-110B on 1956. aastal Nõukogude Liidus ZIS autotehases toodetud kabriolett-kerega paraadauto. Hilisematel aastatel leidis sõiduk kasutust ka taksona. Tema mootori töömaht on 6,0 L ja võimsus 140 hj. Auto restaureeriti Tartu Bussipargi ruumides.

Motoshow raames toimub auto ametlik esitlus 27. septembril kell 14 Tartu Näituste messikeskuses. Restaureerimise protsessist räägib Heino Jaanus. “Talveks tuleb aga uhke masin Eesti Maanteemuuseumi masinahalli, vahetades välja kinnise ZIS-110,” rääkis restauraator Einari Jaanus, kutsudes kõiki huvilisi muuseumisse külla.

Algas konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” internetihääletus

Taas saab hääletada konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” kandidaatide poolt, mille võitja selgub 13. oktoobril toimuval Eesti suurimal heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show.

Konkurss “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” toimub BIGBANK Match Show raames juba kuuendat korda. Tiitlivõitja selgub internetihääletuse teel. Oma hääle lemmikkandidaadi toetuseks saab anda BIGBANK kodulehel!

Konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” tänavused kandidaadid on:

Roomassaare sadama sadamavaht Kristjan Maidra ja sadamakapten Kaarel Niine, kes päästsid veebruaris kodust plehku pannud ja õhukesele jääle läinud spanjeli Prints. Kuna jää enam koerakest hästi ei kandnud, meisterdasid looma näinud sadamatöötajad köiest silmuse, viskasid selle koera ümber ning tirisid lõdiseva spanjeli veest välja.

Möödunud aasta oktoobris kukkus Tallinna Lennusadama juures kailt külma vette noor hundikoer. Laevade vahel ringi ujunud loom oli segaduses, nuttis ning poleks ise ilma kõrvalise abita tagasi kõrgele kaile pääsenud. Kuuldes vette kukkunud koera kaldale jäänud mängukaaslase hädakisa, ruttasid abivalmid möödakäijad koerale koheselt appi ja aitasid hädasolija veest välja.

2012. aasta lõpus leiti Valga vangla territooriumilt 24 nälginud ja metsistunud koera, kes olid trööstitus olukorras ja sotsiaalsest elust võõrdunud. Kadri Kullmann oli see hea inimene, kes võttis nende koerte sotsialiseerimise projekti oma südameasjaks, soovides, et loomad leiaksid endale hea kodu. Koostöös Dimela AS-ga anti koertele meditsiinilist, käitumuslikku ja psühholoogilist abi, et aidata neljajalgseid uue elu alustamisel.

BIGBANK Match Show üks korraldajatest, Eesti Koeraomanike Seltsi juhatuse liige Aire-Piret Pärn leiab, et kõik konkursile esitatud kandidaadid väärivad suurt tunnustust. “Tänavused kandidaadid on kõik sõna otseses mõttes elupäästjad – ilma nendeta võinuks nii mõnegi koera elu lõppeda palju kurvemalt. Soovime selliseid häid abistajaid südamest tänada ja teistelegi eeskujuks tuua,” rääkis Pärn.

“Aasta kõige koerasõbralikum tegu” on tiitel, mis omistatakse isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse või koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.

Oma hääle sobivale kandidaadile saab anda kuni 6. oktoobrini, tiitli võitja kuulutatakse välja 13. oktoobril toimuval BIGBANK Match Show’l Kristiine spordihallis.

Heategevusliku koertenäitus BIGBANK Match Show toimub lisaks Eestile samaaegselt ka Lätis ja Leedus. Koertenäitusel osalemiseks saab end veebilehel eelregistreerida kuni 10. oktoobrini.

Tallinnas kuulutatakse välja parimad LEADER rahvusvahelised koostööprojektid

Homme, 26. septembril kuulutatakse Tallinnas välja parimad Läänemere piirkonna rahvusvahelised LEADER koostööprojektid. Kokku on konkursi finaalis 21 maaelu arengut toetavat projekti erinevatest Läänemeremaadest.

“Konkursiga tahame rõhutada rahvusvahelise koostöö olulisust Põhja- ja Baltimaade maaelu arendamisel. Kokku oli võistlustules 60 projekti Taanist, Soomest, Eestist, Lätist, Leedust, Poolast ja Rootsist,” rääkis Maamajandus Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv. “Konkurss annab väga hea ülevaade, mida teistes riikides maaelu arengukava LEADER meetme abil maaelu arendamiseks tehakse. Loodame, et need edulood aitavad innustada maapiirkondade elanikke oma paikkonna arendamisel,” lisas ta.

Maaelu arengukava LEADER rahvusvahelised koostööprojektid valitakse välja viies kategoorias – parim noorteprojekt, turismiprojekt, kultuuriprojekt, kohaliku piirkonna arenguprojekt ja keskkonnaprojekt. Kokku esitati konkursile 60 projekti, neist 1 Taanist, 38 Soomest, 9 Eestist, 1 Lätist, 4 Leedust, 3 Poolast ja 4 Rootsist. Tänavu juunis valiti neist välja 21 finalisti.

Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses toimub 26. septembril ka LEADER rahvusvaheliste koostööprojektide teemaline konverents “Jagatud kogemused – mitmekordne kasu”, kus arutatakse LEADER võrgustike tööd maaelu arendamisel erinevates riikides.

Esimese Läänemeremaade rahvusvaheliste LEADER koostööprojektide konkursi ja konverentsi korraldab Maamajanduse Infokeskus. Lisainfo!
Eesti maaelu arengukava LEADER-meetme kaudu investeeritakse aastatel 2007-2013 maapiirkondade arendamisse ligi 86 miljonit eurot.

Maamajanduse Infokeskus on Põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsev riigiasutus, mis tegeleb põllumajandussektori majandusanalüüsi, maaelu- ja kalandusvõrgustiku koordineerimisega ning LEADER võrgustiku toetamisega. Lisaks korraldab keskus põllumajandussektori konsulentidele kutse omistamist.