Laupäeval toimub Võtikvere 14. raamatuküla päev ”Vaimsuse maastikud”

Selle aasta Võtikvere raamatuküla päeval 17. augustil (algus kell 12) on aeg oma vaimsed maastikud üle vaadata. Nii on mitmed autorid käsitlenud oma teoste kaudu minevikupärandi mustreid meie tänapäevastes arusaamades. Koos kirjanikega lahkavad neid mustreid Imbi Paju ja ajakirjanik Kristel Kossar.

Fotojäädvustus eelmisest raamatuküla päevast. Foto Imbi Paju
Fotojäädvustus eelmisest raamatuküla päevast. Foto: Imbi Paju

Vooremaal üles kasvanud kirjanik Kätlin Kaldmaa uurib ajaloo, looduse ja tõekspidamiste mõju inimesele oma romaanis ”Islandil ei ole liblikaid” ja mõtiskluste raamatus ”Ônn on otsuse küsimus”, kus ta annab nõu sümboolselt kõikide ”tütardele”. Kristiina Ehini ”Paleontoloogi päevaraamat” on nagu psühhoanalüüs, mis juhib inimesi läbi kivide ja kändude õnne kogemuse juurde. Tal on toeks tema ema, luuletaja ja tõlkija Ly Seppel. Koos rahvamuusik Kairi Leivoga paneb Kristiina eestlaste loo laulu.

Kadri Hinrikuse lasteraamat “Et haldjad sind hoiaksid” räägib loo kaksikutest, kelle ema on surnud: kuidas siis saada hakkama? Olavi Ruitlane süveneb veel kord oma teostesse ”Kroonu” ja ”Naised”  ja näitab, kuhu viib mehe sugupoolte võõrandumine ja Nõukogude Liidu avarused. Mikk Sarv on koondanud oma raamatusse ”Sõna jõud” tarkuse, mida me vajame igapäevaseks suhtlemiseks, ja tema abikaasa looduseuurija Kristel Vilbaste viib lugeja oma raamatuga allikate juurde – meie mütoloogilisse identiteeti.

Doris Kareva ja Jürgen Rooste teoses “Elutants” astuvad eluga dialoogi 24 inimtüüpi, kelles kõigis on midagi meist. Koos Marko Martinsoniga annavad nad luulele viisi. Luule on kõige kaunim ja tõhusam viis midagi öelda, luule kaudu muutubki eestlane ilusaks ja siiraks: oma luulet esitavad Ly Seppel, Krista Ojasaar, Maarja Pärtna, Tõnis Vilu, Peeter Sauter, Jaan Malin, Piret Bristol, Rein Tootmaa, Hannes Varblane. Eesti luuleklassikat laulab Anne Adams.

Greete Kõrvits tuleb oma debüütromaaniga ”Kartulirahvas ja burgeriinimesed”, mis räägib koduigatusest ja igatusest ja armastusest erinevate kultuuride vahel. Jaak Juske toob meid tagasi kodumaale Tallinna ja Tartut läbi ajaloo pikksilma vanu tekste ja fotosid uurima.

Oma uusi raamatuid tutvustavad n-ö raamatuperekond Petroned: Epp ja Justin. Lisaks sellele loeb Epp pärast koos lastekirjanike Kristiina Kassi, Kadri Hinrikuse, Heiki Vilepi, Ilmar Tomuskiga lastele lugemispesas raamatuid ette. Psühholoogi kommentaare jagab Ivar Tröner Lastevanemate Liidust.

Külalised Soomest

Imbi Paju on pidanud tähtsaks Eesti ja Soome vaimse silla olemasolu nähtavaks toomise Võtikveres. Seekord tuleb külla Finlandia kirjanduspreemia laureaat Rosa Liksom. Ta räägib oma Nõukogude-nostalgilisest romaanist “Kupee nr 6”. Estofiil, tõlkija ja soome kirjanduse ekspert Merja Aho räägib, kuidas Soomes tõstetakse lastekirjanduse kaudu laste kultuuriteadlikkust ja identiteeti. Helsinkin Sanomate kirjanduskriitik Suvi Ahola on uurinud oma värskes väitekirjas, kuidas kirjandusseltsid tugevdavad inimese enesehinnagut ja maailmavaadet.

Eesti vahemustest väljakasvanud sõjaajaloolane Igor Kopõptin räägib oma tänuväärsetest teostest, mis käsitlevad Eesti sõjaajalugu. Soomes elav eesti-armeenia kirjanik, vene keeles kirjutav, alles esimesi katsetusi tegev noor autor Olivia A. Rantala räägib, mis tähendab sündida Eestis, kuid olla keelte kaudu ka teistes kultuuriruumides oma sünnimaad Eestit kaasas kandes.

Ajalugu, millele eneseadvus toetub

Kirjanduslik päev lõpeb Imbi Paju poolt läbi viidava lühikese ajaloodiskussiooniga, kus vaatluse all on Laine Randjärve teos ”Sillad üle piiride”, mis on kirjavahetus Siberi vangilaagrisse saadetud helilooja ja koorijuhi Tuudur Vetiku ja tema naise vahel.  Eerik Niiles Krossi abil lahkatakse meie rikast kultuurimaastikku ja orjamüüte. Aarne Ruben viib meid rüütlite aega. Ôpetlane Ivar Tröner annab meie ajaloo narratiivi hetkeseisule psühholoogilise hinnagu.

Raamatupäeval müüvad kirjastused traditsiooniliselt veidi odavama hinnaga raamatuid. Päev lõpeb Väike-Maarja näiteringi  etendusega Heino Mikiveri ”Aevastus maanteel ehk Tallinna narrid.” Üritus on tasuta. Maitsavat toitu soodsa hinna eest pakub tatar&chilli (Marko Martinson ja Erko Valk/ Tallinna Uue Maailma Seltsist).

Võtikvere raamatuküla ajaloost

Lugemine on omaette kunst ning nagu ka mõtlemine ja kirjutamine – ühendab inimesi, loob kogukondi ja avardab pilku. Sellise idealismiga alustas Võtikvere oma raamatuküla tegemisi 14 aastat tagasi, kui sealt  kaotati 180aastane Eesti metskond. Raamatuküla eestvedajaks ja vaimseks perenaiseks on olnud kirjanik ja filmitegija Imbi Paju. Projekt on ühendanud külarahva sõbralikuks kogukonnaks. Raamatupäeva ettevalmistamisel ollakse tervete peredega talgute korras oma panust andmas. President Lennart Meri kirjutas aastal 2000 võtikverelastele saadetud kirjas: ”Eesti tugevus ongi teie ja paljude teiste sarnaste ettevõtmiste  kogusumma.” Raamatuküla valib igal aastal oma kaitsja, patrooni, kelleks on olnud Mati Unt, Viivi Luik ja Jaak Jõerüüt, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Doris Kareva, Rein Veidemann, Maimu Berg, Leo Kunnas, Justin Petrone, Marko Mihkelson, Ilona Martson ja  Toomas Hendrik Ilves, kes koos paljude kirjanike ja kultuuriinimestega on tõstnud inimeste eneseteadlikkust ja jätnud kohalikku kultuurimaastikku oma sõnaga jälje.

Raamatuküla päevakava
NB! kavas ja aegades võib esineda väikseid muudatusi.

Raamatupäeva koordineerivad kirjanik Imbi Paju ja ajakirjanik Kristel Kossar

12.00 Kirjanik Imbi Paju: Kirjanduspäeva avasõnad. Tervitus Torma vallavanemalt, kirjandusuurijalt Riina Kullilt.

12.10 Anne Adamsi laul eesti luuletajate tekstidele kogumikust „Hellad laulud”

12.15-12.30 Intervjuu selle aasta Võtikvere raamatuküla patrooni, Vooremaalt pärit kirjaniku Kätlin Kaldmaaga, tema romaanist „Islandil pole liblikaid”, tema luulest, lastekirjandusest, tööst tõlkijana ja PEN-klubi esinaisena.

12.30-12.50 Kirjanik Kristiina Ehin ja luulateja ja tõlkija Ly Ehin. Kristiina Ehini „Paleontoloogi päevaraamatu” psühholoogia, luule ja kirjanduse parandav vägi ja kirjaniku pilk kui röntgeniaparaat.
Kristiina Ehini ja Kairi Leivo laulud.

12.50-13.05 Mikk Sarv ja tema raamat „Sõna jõud” ja sõna vägi, sõna kui tegu ja tema abikaasa looduseuurija Kristel Vilbaste „Eesti allikad”.

13.05-13.30 Intervjuu lastekirjanike Kristiina Kassi, Epp Petrone, Kadri Hindrikuse, Ilmar Tomuski, Heiki Vilepiga. Pärast kohtumist kohtuvad kirjanikud lastega ja nende vanematega Võtikvere laste lugemispesas.
Küsime estofiillit ja tõlkijalt Merja Aholt, kuidas on Soomes lood lastekirjandusega, ja kultuuritoimetejalt Suvi Aholalt Soome kirjanduse kohta laiemalt.

13.30.-13.45 Jutuajamine Soome kirjaniku Rosa Liksomiga, tema teosest „Kupee nr 6”, mis viib meid tagasi nõukogude aja kaose ja inimese juurde.

13.45-13.55 Jutuajamise jätkub kirjanik Olavi Ruitlasega, kes kirjutab oma romaanides „Naine” ja „Kroonu” sarnasel teemal kui tema kolleeg Soomest.

13.55-14.15 Doris Kareva ja Jürgen Rooste luulekogust „Elutants”. Kuidas jääda ellu tänapäeva ruttavas ajas.
Jürgeni laulud koos Marko Martinsoniga.

14.15-14. 35 Perekond Petroned: Epp ja Justin, nende looming ja elu väikeste ja suurte maailmade vahel: Maakera on ümmargune. Intervjueerib Kristel Kossar.

14.35-14.45 Greete Kõrvitsa raamat „Kartulirahvas ja burgeriinimesed”: eelarvamused meie sees..

14.45-14.50 Anne Adamsi laul Eesti luule klassikast.

14.50- 15.15 Ajaloolane ja sõjaajalookirjanik Igor Kopotin ja Eesti-Armeenia kirjanik Oliva A. Rantala: sõda ja rahu, „mina” ja minu identiteet ja „mina” kui identiteedi looja keele ja kirjanduse võimaluste kaudu.

14.15.-14.25 Kultuurimaastikute tajumine läbi Jaak Juske teoste ja pilgu. Teekond Tallinnast Tartusse.

15.25-15. 55 Tartu kirjanikud ja luuletajad tulevad! Jaan Malin, Maarja Pärtna, Piret Bristol, Krista Ojasaar, Tõnis Vilu, Rein Tootma, Hannes Varblane.

15.55- 16.15 Ajaloomälu ning vaimsed ja kultuurilised maastikud meie sees, nende märkamine ja valgustumine. Laine Randjärv „Sillad üle piiride”, Aarne Ruben „Karl Kiilaspea pärijad” Eerik Niiles Kross ja õpetlane Ivar Tröner, Imbi Paju „Soome lahe õed. Vaadates teiste valu”.

Anne Adamsi laul.

Päev lõpeb Väike-Maarja rahvateatri etendusega. Lastele on päev läbi avatud lugemispesa, kus saab joonistada ja kus lastekirjanikud oma raamatutest ette loevad.