13 august 2013 Archives

Taasiseseisvumispäeval keedetakse Otepääl suppi

450px-EstFlagTallHrmn — Sinimustvalge Pikas Hermannis. Foto: Vikipeedia

20. augustil on Eesti taasiseseisvumispäev. Otepääl tähistatakse seda traditsioonilise perepäevaga, kus Otepää naiskodukaitsjad õpetavad, kuidas keeta sõdurisuppi.

Perepäev algab Otepää Kultuurikeskuse pargis kell 10.00 Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja jõustruktuuride tegevuse tutvustamisega. Näha saab relvanäitust, õpetatakse andma esmaabi. Naiskodukaitse keedab kohapeal valmis supi.

Naiskodukaitse Otepää ringkonna esinaine Mari Mõttus sõnas, et sõdurisupina keetakse sel päeval hernesuppi. „Näitame, kuidas keeta toitu välitingimustes, kuna see ongi põhiline erinevus võrreldes tavalise toidutegemisega,“ ütles Mari Mõttus. „Tutvustame sõjaväekatelde eripära ning räägime erinevate toitude valmistamise võimalustest.“

Perepäeval tutvustab oma raamatut „Kui Otepää ärkas“ Aili Miks ning kuulata saab Kait Tamra kontserti.

Perepäeva korraldavad KL Valgamaa Maleva Otepää Üksik-kompanii, Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää Jaoskond, kaasatud on ka politsei ja päästekomando. Kaasa aitavad ka Otepää Kultuurikeskus ja Otepää vald.

Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamine Otepääl:

Kell 10.00 Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevuse tutvustamine (relvanäitus, supikeetmine ja jagamine, esmaabi osutamine, organisatsiooni tutvustus)
Kell 12.00 Aili Miksi raamatu „Kui Otepää ärkas“ tutvustus
Kell 13.00 Kait Tamra kontsert

Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel uuriti haruldasi loomaliike

Viimasel kahel aastal on Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel viidud läbi mitmete haruldaste loomaliikide nagu eremiitpõrnikas, metsis, lendorav, rohunepp jt inventuure.

800px-Osmoderma_eremita_female — Emane eremiitpõrnikas. Foto: Vikipeedia

Eremiitpõrnikas

Haruldase eremiitpõrnika ainus seni teadaolev populatsioon Eestis asubki Vaitka puisniidul. Uute võimalike elupaikade otsingute käigus saadi vaid üks uus leiupaik asukohaga Koikküla pargis. Otsingute käigus leiti küll mardikale sobivaid haudepuid, kuid need asuvad isoleeritult või ei kasva mardikale sobivates valgustingimustes. Ilmselt seetõttu liigi tegevusmärke ka mujalt ei leitud. Vaitka puisniidu populatsiooni elujõulisust hinnati paraku kriitilisel piiril olevaks. Ekspertide sõnul aitaks olukorda parandada võsa eemaldamine haudepuude ümbert. Selleks ootame kõiki huvilisi 22. -23. augustil toimuvatele talgutele.

Kontakt ja registreerimine: kristine.palm@keskkonnaamet.ee, tel 5770 2475.

Metsis

Piiriäärsetes metsise mängupaikades läbiviidud inventuur näitas, et metsade seisund, lähtuvalt selle sobivusest metsise elupaigaks, on valdavalt hea või väga hea. Vaid ühel mängualal tuvastati seisundi halvenemine võrreldes varasemate andmetega.

Pteromys volans Flying squirrel — Lendorav. Foto: Vikipeedia

Lendorav

Viimased tõestatud andmed lendorava kohtamisest Lõuna-Eestis pärinevad põhiliselt möödunud sajandi esimesest poolest. Ajaloolised lendorava elupaigad on asunud vastu Läti piiri Hargla ja Misso piirkonnas. Kuna seniajani leidub piiriäärses vööndis mitmeid vähe uuritud piirkondasid, inventeeriti projekti käigus lendorava ajaloolisi leiukohti. Kahjuks ei õnnestunud otsingute käigus looma kohata ja tegevusjälgi leida.

Kõigi projekti raames läbiviidud inventuuride aruannetega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel: http://www.keskkonnaamet.ee/organistatsioon/rahvusvahelised-projektid/roheline-koridor-green-corridor/aruanded-3/

Eesti ja Läti ühise koostööprojekti “Roheline koridor” üheks eesmärgiks oli koguda uut teavet Natura 2000 kaitse all olevate liikide ja elupaikade kohta piiriäärsetel aladel ning vastavalt ekspertide soovitustele viia läbi vajalikud taastamistööd.

Projekti teostavad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon ja Läti Looduskaitse Agentuur. Projekti läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt Eesti-Läti programmi 2007-2013 raames.

Kristine Palm

15. Põlvamaa malevasuvi lõppes kokkutulekuga Saarjärvel

15. Põlvamaa malevasuve lõpetamine toimus 6. – 7. augustil Saarjärve puhkekeskuses, kuhu oli kohale tulnud 61 malevlast 7 rühmast ning kümmekond rühma- ja noortejuhti üle maakonna.

Selle aasta Põlvamaa Õpilasmalev oli mitmes mõttes eriline. Täitus ju Põlvamaal 15. malevasuvi ning Põlvamaa Õpilasmalev on saanud endale uued eestvedajad.

malev2013 — Põlvamaa Õpilasmaleva kokkutulek Saarjärvel. Foto: erakogu

Tänavuse kokkutuleku programm oli mitmekülgne. Avamispäeval oli malevlasi tervitama tulnud Põlva maavanem Ulla Preeden ning Kõlleste vallavanem Andrus Seeme. Malevlased võtsid mõõtu erinevates spordimängudes, toimusid rühmade tutvustavad etteasted ja rühmalaulu konkurss. Malevlastel oli võimalus oma malevasuve muljeid ja kogemusi teistega jagada ka läbi etluskava, mille üldteemaks oli “Malevabook” ehk like´de ja jagamised malevaelust ning kokkutulekult ei puudunud ka tants ja trall. Ka ilmataat õnnistas malevlasi päikeseliste päevadega.

Kokkutulekul jagati erinevate tegevuste eest punkte ja üldarvestuse tugevamad olid PÕLVA VALD, AHJA JA LAHEDA. Vabariiklikul EÕM kokkutulekul 13.-15. augustil Barto Puhkemajas Lääne – Virumaal esindab Põlvamaad Põlva valla rühm.

Sel suvel osales Põlvamaa Õpilasmaleva 10 rühmas 170 malevlast. Komandöri Rainar Raudsepa sõnul jäi ta tänavuse Põlvamaa Õpilasmalevaga üsna rahule. “Esimene aasta on kindlasti sisseelamise aasta ning õppida on nii mõndagi.” Raudsepp andis valmisoleku jätkata Põlvamaa õpilasmaleva traditsiooni eestvedamist ka järgmisel aastal ning ettevalmistused selleks algavad juba sügisel.

Õpilasmalev on suunatud noortele vanuses 7-26 eluaastat, mille eesmärk on töökasvatus ja sotsiaalse kompetentsi kujundamine. Malevatraditsioon, mida praeguseks juba vanaema-vanaisa staatusesse jõudnud põlvkond helge noorusmälestusena hinges kannab, taasloodi Põlvamaal 1999. aastal. Tookord kandis Põlvamaa Lastekaitse Ühingu poolt uuele elule äratatud suvine töökorraldus nimetust “Huvi- ja puhkelaager Põlva linna teismelistele tüdrukutele”. Selles osalenud 20 noort andsid omapoolse panuse linna heakorra- ja värvimistöödel. Alates 2002. aastast tegutseti juba Põlvamaa Õpilasmaleva nime all.

Põlvamaa Õpilasmaleva korraldajad tänavad toetuse eest Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgruppi, Põlvamaa Omavalitsuste Liitu, Eesti Noorsootöö Keskust ning malevarühmade kohalikke omavalitsusi (Ahja, Laheda, Veriora, Värska, Kõlleste, Kanepi, Räpina, Vastse-Kuuste ja Põlva valda).

Lisainfo: Rainar Raudsepp, tel 5388 2209, e-post rainar.raudsepp@gmail.com

Väliseminar Sänna Kultuurimõisas

Kolmapäeval, 21. augustil toimub Sänna kultuurimõisas väliseminar, kus tutvutakse permakultuuri.

Buss Sänna väljub Räpina haldushoone eest parklast kell 15.00.

Osalemine on tasuta, kõik huvilised oodatud!

Eelregistreerumine kuni 16. augustini mari.kala@keskkonnaamet.ee

Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565

Väliseminari korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Filmipäev Sänna Kultuurimõisas

Esmaspäeval, 19. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas FILMIPÄEV koostöös Kinobussiga.

Filmipäeva kava:

14.00 Multifilm “Mina, supervaras 2” (eesti keeles)

Pilet 2 eurot

16.00 Animatsiooni töötuba lastele

Animatsioonis on kõik võimalik, seal kehtivad just sellised reeglid, mis autorile meeldivad. Animatöötoas saavad osalejad enda multifilmi luues viia täide oma unistused. Töötuba on tasuta ning seda juhendab Kaili Lehtemaa.

16.00 Eriefektide töötuba suurematele

Eriefekti töötuba viib osalejad fantastilisse maailma. Noored saavad teada, kuidas on tehtud nende lemmikfilmid ning proovida kätt efektide loomisel. Näiteid tuuakse Georges Méliès naljadest kuni Matrixi nippideni välja. Töötuba juhendab Andrew Bond.

21.30 Vabaõhukino “Päevade vaht” (eestikeelsete subtiitritega)

Filmi režissöör: Michel Gondry

Filmi lühitutvustus: Colin elab väga mõnusat elu: ta on rikas, ta armastab koka Nicolas’ valmistatud roogi, klaverokteili (tuletis klaverist ja kokteilist, Viani leiutatud sõna) ja oma sõpra Chicki. Ühel päeval, kui ta Chickiga lõunat sööb, teatab sõber talle, et on tutvunud Alise’iga, tüdrukuga, kelle kireks on samuti kirjanik Jean-Sol Partre (anagramm Jean-Paul Sartre’ist, kes oli filmi aluseks olnud romaani autori Boris Viani sõber). Peol, kuhu Chick teda kutsus, kohtub Colin Chloéga. Nad armuvad ja abielluvad, kuid Chloé jääb mesinädalatel haigeks. Ajapikku Chloé seisund halveneb. Ka Chicki ja Alise’i suhe läheb hapuks.

Romantiliste filmide kuningaks tituleeritud Michel Gondry (“Roheline Vapsik”, “Uneteadus”, “Karge meele igavene sära”) uues, lavastaja sürrealistlikule stiilile truuks jäävas armastusloos mängivad peaosi kaks kaasaja prantsuse kinopubliku lemmikut Audrey Tautou (“Amelie”, “Thérèse Desqueyroux”, “Coco enne Chaneli”) ja Romain Duris (“Südametemurdja”, “Pariis”).

Vabaõhukino pilet on 3 EUR.

Võta kaasa midagi istumise alla ja pane selga mõnusad vabaõhukino rõivad.

Vaimustav keskaeg Padise kloostris 17.-18. augustil

17. ja 18. augustil peetakse Padise kloostris keskaja festivali, mille juurde kuulub ajastukohane kultuuriprogramm, eheda käsitöö laat ning näitused.

Mõlemal päeval kell 16 mängitakse etendust “ALTARI ALL: 1343”. Autor: Loone Ots. Lavastaja: Erki Aule. Kunstnik: Inna Fleisher
Osades: Bert Raudsep, Tarvo Krall, Rauno Kaibiainen, Hellar Bergmann, Liina Leinberg. Piletid müügil Piletilevis ja enne algust kohapeal.

Programmis veel:

– Ekskursioonid ja vestlused kloostris: arheoloogid Villu Kadakas ja Ain Mäesalu, vanamuusika õpetaja-pillimeister Tõnu Sepp

– Muusika: Rondellus, Olde Hansa Musicus (Polina Tšerkassova ja Dana Karjatse)
– Varahommikune palverännak koos Einar Laignaga Padiselt päikesetõusuks Madise kirikusse. Eelregistreerimine: tel. 5202 986, Tiina Tamm.
– Kontsert-jumalateenistus kloostrikirikus: Kuldjala Lauluselts. Teenib õp Annika Laats
– Näitus “Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel”
– Meistritoad: vitraaž, savi, toiduretseptid (toidublogija Ülle Jukk ja Mercedes Merimaa “väega toidud”, sh stressiküpsised)
– Keskaja turg: suitsuliha, kala, küpsetised, maitsepähklid, mesi, mõdu, kodune jäätis ja muud hõrgutised; lõng, siid, tikandid,
keraamika ja portselan, puidust ja sepatooted, naturaalsed käsitsi valmistatud kehahooldustooted jm.
– Ludo mõttemängud, tuleskulptuurid öös ja palju muud
– Telkimisvõimalus, laste mänguplats

Täpne programm ja värske info: https://www.facebook.com/PuhaBernardiPaevad2013

Mahetootjaid ühendav Eesti Mahe tähistas 10. sünnipäeva

Mahetootjaid koondav tulundusühistu Eesti Mahe alustas mahetoodete müügiga 2003. aastal 35 asutajaliikmega. Praeguseks on liikmeid 93 ning Eesti Mahe turustatavaid tooteid võib leida rohkem kui 170 müügikohast üle Eesti. Viimase viie aastaga kasvas Eesti Mahe käive rohkem kui viis korda. Suure osa on sellesse andnud müügi laienemine kaupluskettidesse.

“Tulundusühistu Eesti Mahe lõid 10 aastat tagasi mahetootjad, et oma toodetega ühiselt paremini turule pääseda,” ütles TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein. “Praeguseks on Eesti Mahe kasvanud tugevaks organisatsiooniks, mille logoga tooteid võib leida kümnetest müügikohtadest üle Eesti, nii kaubanduskettidest kui ka mahe- ja talutoodete poodidest. Võin kinnitada, et järjest tuleb juurde nii uusi tootjaid ja tooteid kui ka müügikohti.”

“Eesti Maheda jaoks on rõõmustav, et mahetoodete nõudlus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ning meie müügimahud järjest kasvavad,” ütles TÜ Eesti Mahe tegevjuht Jaan Nõmmik . “Eriti hea meel on tõdeda, et meie klientide hulka lisandub ka lasteasutusi ja restorane.”

“TÜga Eesti Mahe ühinemise kõige suurem pluss on, et tootja ise ei pea muretsema kauba realiseerimise pärast – minu toodangu turustamise ning uute müügikohtade otsimisega tegeleb Eesti Mahe. See tähendab, et mina saan keskenduda tootmisele ega pea otsima, kuhu oma kaupa müüa,” rääkis ühistu liige Heino Sakeus.

Kogu Eesti maheturg on tõusutrendis: EMORI andmetel oli kodumaiste mahetoidutoodete käive 2011. aastal ligi kaks korda suurem kui 2009. aastal. Eesti mahetootjad ja -töötlejad pakuvad järjest laiemat valikut kaupa: kui 2009. aastal oli võimalik osta umbes 400 Eesti päritolu mahetoodet, siis möödunud aastal oli neid turul juba üle 800.

TÜ Eesti Mahe on suurim kodumaise mahetoidu turustaja (mh müüakse ka Lätti, Taani ja Soome). Et maheliha turule jõuaks, omandas TÜ Eesti Mahe 2006. aastal enamusosaluse Märjamaa Lihatööstuses. Loe lähemalt mahepõllumajanduse kohta: www.maheklubi.ee

Ida-Virumaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Kersti ja Aare Objarteli perekonda

Ida-Virumaa kogukonna pärl 2013: Kersti ja Aare Objarteli pere.

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Ida-Virumaal esile tõstetud Kersti ja Aare Objarteli perekonda Vaivara vallast Sõtke külast. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

Kersti ja Aare Objarteli perekond pälvis tunnustuse külaseltsi eestvedamise ja kohaliku kultuurielu edendamise eest. Kersti ja Aare on koos lastega aktiivselt panustanud Vaivara laulu- ja mänguseltsi Vikerkaar tegevusse ning Sõtke külaseltsi tegemistesse. Külaselts on taotlenud rahastuse ja koostanud Vaivara küla laste mänguväljaku detailplaneeringu ning saanud positiivse rahastamisotsuse mänguväljaku ehitamiseks Leader-programmi toel. Muuhulgas on selts korraldanud alates 1998. aastast 40-50 lapsele ekskursioone Eesti teistesse piirkondadesse. Lisaks on Sõtke jõe äärde loomisel puhkeala, mille jaoks on rajatud ujuvsild ning ostetud kanuud. Perekond Objarteli panus külarahva kaasamisel ühistegevusse väärib igati esiletõstmist.

Täna on Vana-Võromaa kultuurikojas Ungari kultuuriõhtu

Alates sellest suvest alustab Vana-Võromaa kultuurikoda (Võrumaa muuseum, Katariina tn. 11, Võru) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”. Kultuurisarjas tutvustatakse erinevate maade kultuuri piltide, muusika ja maitsete kaudu. Vastatakse küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga. Kvartalis korra luuakse Võrumaa muuseumis värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla.

Esimene hubane kultuuriõhtu toimub 13. augustil kell 18 – Ungari kultuur.

Õhtut viib läbi Ungari instituudi programmijuht Helina Pukk, kes on aastaid Ungaris elanud ja tänu instituudi aktiivsele tööle on kursis sealse kultuuri- ja kunstieluga. Kultuuriõhtul näidatakse pilte, kuulatakse muusikat, pakutakse traditsioonilist ungarlase igapäevast toitu ja juuakse sealsete meistrite valmistatud veini.

Tasu: 5 €. Osalemisest palutakse teada anda: jana@vorumuuseum.ee

Laupäeval toimub Võtikvere 14. raamatuküla päev ”Vaimsuse maastikud”

Selle aasta Võtikvere raamatuküla päeval 17. augustil (algus kell 12) on aeg oma vaimsed maastikud üle vaadata. Nii on mitmed autorid käsitlenud oma teoste kaudu minevikupärandi mustreid meie tänapäevastes arusaamades. Koos kirjanikega lahkavad neid mustreid Imbi Paju ja ajakirjanik Kristel Kossar.

Fotojäädvustus eelmisest raamatuküla päevast. Foto Imbi Paju — Fotojäädvustus eelmisest raamatuküla päevast. Foto: Imbi Paju

Vooremaal üles kasvanud kirjanik Kätlin Kaldmaa uurib ajaloo, looduse ja tõekspidamiste mõju inimesele oma romaanis ”Islandil ei ole liblikaid” ja mõtiskluste raamatus ”Ônn on otsuse küsimus”, kus ta annab nõu sümboolselt kõikide ”tütardele”. Kristiina Ehini ”Paleontoloogi päevaraamat” on nagu psühhoanalüüs, mis juhib inimesi läbi kivide ja kändude õnne kogemuse juurde. Tal on toeks tema ema, luuletaja ja tõlkija Ly Seppel. Koos rahvamuusik Kairi Leivoga paneb Kristiina eestlaste loo laulu.

Kadri Hinrikuse lasteraamat “Et haldjad sind hoiaksid” räägib loo kaksikutest, kelle ema on surnud: kuidas siis saada hakkama? Olavi Ruitlane süveneb veel kord oma teostesse ”Kroonu” ja ”Naised” ja näitab, kuhu viib mehe sugupoolte võõrandumine ja Nõukogude Liidu avarused. Mikk Sarv on koondanud oma raamatusse ”Sõna jõud” tarkuse, mida me vajame igapäevaseks suhtlemiseks, ja tema abikaasa looduseuurija Kristel Vilbaste viib lugeja oma raamatuga allikate juurde – meie mütoloogilisse identiteeti.

Loe edasi: Laupäeval toimub Võtikvere 14. raamatuküla päev ”Vaimsuse maastikud”