Talgulised Inglismaalt tegutsevad Eestimaa looduse heaks

Laelatu puisniit, mida talgulised tänavu hooldasid

Täna alustavad viis inglise vabatahtlikku tööd Alam-Pedja looduskaitsealal, kus üheskoos aidatakse muuhulgas läbi viia ilvese uuringuid ning parandatakse rohunepi mängupaikade tingimusi. Väärikas eas inglased võtavad Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja The Conservation Volunteers’i (TCV) 50+ vabatahtlike vahetuse raames kolme nädala jooksul osa viitest talgutest Eestimaa eri paigus.

Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Siim Kuresoo on rõõmus, et loodusliku elurikkuse säilitamise nimel tegutsevad väga erineva tausta, vanuse ja rahvusega inimesed. “Looduskaitsjatele meeldib väga kirjusus ja sestap on meil eriti hea meel, et lisaks looduslikule mitmekesisusele on suur mitmekesisus ka talguliste hulgas,” lausus Kuresoo. “Kui sagedamini nähakse vabatahtlikena noori, siis tegelikult on suur huvi ja võimalusi kaasa löömiseks kõigil vanusegruppidel,” lisas Kuresoo.

Täna alanud talgud peetakse väga eraldatud paigas, Alam-Pedja looduskaitseala keskel asuvas Palupõhja looduskoolis. Talgutöid tehakse looduskooli heaks, aidatakse kaasa ilvese uuringutes ning taastatakse Pikknurmes asuvat lamminiitu, kus pesitsevad Eestis haruldased kaitsealused linnud, rohunepid, kes on tuntud oma erilise pulmamängu poolest.

Vabatahtlikud Edela-Inglismaalt jõudsid Eestisse kahe nädalat eest. Praeguseks on inglastel selja taga nädala jagu heinategu hooldamaks Laelatu puisniitu, mille harukordne liigirikkus on väärt iga-aastast tööd. Samuti korrastasid talgulised samas piirkonnas kõrede elupaikasid. Inglased naasevad kodumaale 13. augustil.

Inglise vabatahtlikud saabusid Eestisse ELFi ja TCV ühise vabatahtlike vahetuse raames, millest võtsid osa ka kuus eestlast, kes käisid Inglismaal talgukogemusi saamas juulis. Sealse looduse heaks töötati kolm nädalat. Nii eesti kui ka inglise vabatahtlike vahetuses osalesid vaid üle 50 aastased inimesed. Huvi vabatahtliku tegevuse vastu oli äärmiselt suur – Eestist kandideeris kuuele vabatahtliku kohale üle kaheksakümne nelja inimese. Talgutel osalemist toetas Euroopa Liit läbi täiskasvanuhariduse programmi Grundtvig.

Sel aastal peetakse Eestis ELFi eestvedamisel veel mitmeid loodustalguid. Talgutega saab lähemalt tutvuda ja end kirja panna veebilehel www.talgud.ee.

 

Moostes toimub Kaika suveülikool

Möödunud aastane Kaika suveülikool
2010. aasta Kaika suveülikooli lõpetamine

Kaika suveülikool toimub sel aastal 9.-11. augustini Moostes. Juba 25. aastat järjest saavad võrukesed ja nende sõbrad augustis kokku, et kuulata loenguid, tutvuda ümbruskonnaga, tunnetada oma keele ja vaimu elujõudu ning püsimist.

Tänavuse suveülikooli teeb eriliseks see, et toimumispaik Mooste asub otse vana Võrumaa piiri ääres vastu ajaloolist Tartumaad. Praegune Mooste vald haarab endasse mõlema endise maakonna maid.

Osa ettekannetest puudutavad valla loodust, ajalugu ja inimesi. Mitu esinejat pärinevad ise samast kandist. Mõtiskletakse, kuidas keel ja inimesed on Mooste ümbruses aja jooksul liikunud ja piire nihutanud.

Eraldi rühm ettekandeid tutvustab vähemus- ja paikkondlike keelte eluspüsimist ja õpet Eesti riigis.

Õhtuti tehakse omakeelset teatrit, peetakse simmanit ja käiakse suitsusaunas. Kavas on ka bussiekskursioon Mooste valla tähtsatesse ja kaunitesse paikadesse.

Võrukeste ja nende sõprade kokkutulekul peetakse au sees võru keelt, mõeldakse maailma asjade üle ja õpitakse Võrumaad tundma. Suveülikoolis saab selgeks, kuidas ka haritud mõtlemine ja teadus saavad võru keeles elada ja avalduda.

Tänavust Kaika suveülikooli korraldavad Mooste vald, Võru instituut ja Võro selts VKKF. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital.

Orelikontsert Rõuge Maarja kirikus

Pühapäeval 11.augustil kell 17.00 esineb Rõuge kirikus rahvusvahelise orelifestivali raames Ines Maidre.

Mitmekülgse repertuaari ja virtuoosse mängustiiliga Ines Maidre on üks tunnustatumaid Eesti organiste. Tema tõlgenduses kõlavad ühtviisi meisterlikult nii varajane barokk, värvikas romantism kui ka tänapäeva muusika. Alates  2000. aastast on ta tegev orelidotsendina Bergeni Griegiakadeemias Norras.

Pääse 5.-

Kaarna järve kaldal said kokku kodukoha- ja koolipäevalised

Pühajärve puhkpilliorkester muusikalist vahepala pakkumas Foto: Monika Otrokova

Pühapäeval, 4. augustil kohtusid Otepääl, Kaarna järve kaldal endise Vana-Otepää koolimaja jures Vana-Otepää, Pilkuse, Kastolatsi, Otepää ja Pedajamäe endised ja praegused elanikud ning kõik need, keda seob ühine koolitee Vana-Otepääl. Toimus III Kodukoha ja Kooli päev, mis sel korral oli pühendatud kauaaegsele Vana-Otepää kooli juhatajale Jakob Pärnale. Üritusest võttis osa ligikaudu 250 inimest.

Päev algas Otepää vanal kalmistul endise koolijuhataja August Armoliku kalmul mälestusküünalde süütamisega, misjärel siirduti endise Vana-Otepää koolimaja juurde. Piduliku avakõnega esines Otepää kirikuõpetaja Marko Tiirmaa, muusikalise tervituskontserdi andis Pühajärve puhkpilliorkester Arno Antoni juhtimisel.

Päeva esimeses osas oli kohalviibijatel võimalik kuulata kaasahaaravaid ettekandeid Ain Mäesalu, Pille-Riin Larmi, Karl Õigeri, Maris Turbi, Aavo Hallingu esituses. Sõnavõttudega esinesid ka külade esindajad. Kõlama jäi mure noorte kodukohast lahkumise ja maaelu hääbumise pärast. Mitmel korral tõdeti, et oleme olukorras, kus talud on muutunud vaid elamispaigaks. Vana-Otepää kooli endine õpetaja, Sinaida Ernits andis edasi õpetajate tervitused ning meenutas, kuivõrd korrashoitud oli kooli ümbrus kooli ajal ja tundis kurvastust selle tänase seisukorra üle. Konverentsi lõpetas positiivselt Otepää vallavanem Merlin Müür, kelle sõnul on rõõmustav, et kogukonnad mäletavad ja hoiavad ajalugu ning et külad tegutsevad ühiselt.

Päeva jooksul sai tutvuda Endel Susi koostatud põhjaliku fotonäitusega “Möödunut meenutades” ja külade poolt koostatud stendiettekannetega. Peale konverentsi ootas kõiki Anneli Tanni poolt valmistatud maitsev koolisupp.

Muusikalist vahepala pakkus Lille Tali orkester Vana-Otepää külast. Esmakordselt toimus ümber Kaarna järve jooks, kus osales 19 jooksjat. Neidude arvestuses oli kiireim Kristiina Aluvee (aeg 15.46), noormeestest Mattias Jõgi (15.35), naistest Helen Aluvee (17.41) ja meestest Raivo Laanemets (17.04).

Õhtu edenedes toimusid meeleolukad mõõduvõtmise külade vahel ning vana aja kombel taimenukkude meisterdamine ja uue aja kombel tekstiilimaali katsetades. Päev lõppes ansambli Veskikivi hoogsate rütmide saatel.

Üritust toetasid Kohaliku omaalgatuse programm, Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja Otepää Vallavalitsus, Vana-Otepää Lihatööstus Edgar, Tallinna Ülikool. Suure panuse ürituse toimumise jaoks andsid Endel Susi, Maie Niit, Maire Niit, Anneli Tanni, perekond Tinno, Karl Mõts, Jaan-Kaarel Kukk, Merike Tootsi, Monika Otrokova, Tarmo Evestus, Albert Vipp, Siim Süldre ning külavanemad Miia Pallase, Peeter Sokk, Helken Sunts ja Heleena Jõgi.

Korraldajate nimel Evi Vipp, Ülle Kikkas, Margit Turb