Juulikuus räägiti toidust

toitKeskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen jätkab oma igakuist ülevaadet maailma keskkonnaajakirjanduse uudistest. Juulikuus räägiti söögist ja sööjaist.

Eesti ajakirjanduseski on juttu olnud sellest, et kõikvõimalikes söögikohtades pakutavad lasteeined peidavad ilusate nimede taga sageli ebatervislikke toite. Samal teemal kirjutas hiljuti ka briti ajaleht „The Guardian“. Nimelt Inglismaa suurim sõltumatu ökoloogilise põllumajanduse organisatsioon Soil Association avaldas hiljaaegu uurimuse, milles öeldakse, et Inglismaa toidukohtades pakutakse lastetoitudena valdavalt ebatervislikku toitu, kus domineerivad burgerid ja nuggetid ehk eesti keeli kanapalad, vorstikesed, valmistoidud ja magusad gaseeritud joogid. Samuti ei pakuta lastetoitudes piisavalt juur- ja puuvilja. 

Kokku testiti kahtekümne ühe restorani ja pubi lastetoite. Kõik testitud söögikohad asusid linnade peatänavail.

Uurimuse teostanud Soil Assosiation on nüüd alustanud kampaaniat, mis kutsub restorane ja pubisid üles pakkuma lastele ebatervislike toitude asemel väikeseid portsjone täiskasvanute toiduvalikutest. Kampaania aitab teadvustada seda, et igasugune toit peaks olema köögis värskelt valmistatud.

Kampaania raames tehtud uuringust selgus ka see, et 40% lapsevanemate sõnul käivad nad koos perega väljas söömas kahe nädala jooksul vähemalt ühe korra. 66% vanematest arvab, et söögikohtades pakutavad lastepraed ei ole piisavalt head. Uuringus osales kokku üle tuhande pere.

Kusjuures luubi all olnud kahekümne ühesttoitlustuskohast vaid 1 teadis niinimetatud hobuseliha skandaali valguses ütelda, kust täpselt nende lihatooted algselt pärinevad.

Joanna Lewis Soil Associationist lausus, et enamik Inglismaa toidukohti ei vasta standarditele, mida lapsevanemad neilt ootavad ning et loovat mõtlemist on lastetoitude juures väga vähe. „Restoranid peaksid võtma arvesse lastevanemate soovi saada lastele värsket, aga mitte valmistoitu,“ lausus Lewis mahepõlumajandust ja mahetoitu propageerivast Soil Association´ist. „Lapsed peaksid saama samasugust mitmekesist toitu nautida nagu täiskasvanud,“ lisas Lewis.

Toidu teemadel ka jätkan. Ajaleht „The Guardian“ kirjutas juulikuus teadlaste hoiatusest, mis ütleb, et Euroopa võimekus toitu kasvatada on jõudmas haripunkti.

Washingtonis paikneva Maailmapoliitika Instituudi president Lester Browni sõnutsi on näiteks Lääne-Euroopa juhtivate nisukasvatajate- Prantsusmaa, Saksamaa ja Inglismaa toodang nisu osas viimase 10 aasta jooksul vähe kasvanud. Riigid, mille põllumajandus on hästi arenenud, tunnetavad oma loomulikke limiite, lausus  tuntud keskkonnaguru ja Maailmapoliitika Instituudi president Lester Brown ajakirjandusele.

Ta lisas, et Jaapani riisipõldudelt tulev saak ei ole kasvanud viimased 17 aastat. Jaapanis ja Lõuna-Koreas saadakse ühelt hektarilt keskeltläbi viis tonni riisi. Hiina riisipõllud on jõudmas samasse seisu ning võivad samuti peagi oma kõrgeimal tasemel olla.

Maailmapoliitika Instituudi president Lester Brown räägib ka seda, et alates 1950ndatest aastatest on viljapõldude maht maailmas kolmekordistunud. Kuid sellised ajad on tänaseks möödas, ütleb Brown ning see tempo on selgelt aeglustumas. Brown, kes aitas 70ndatel Indial oma põldude saagikust kahekordistada, lisas ka seda, et saagikuse tipp-tasemele jõudmine pole üksnes Euroopa, vaid on selgelt ka India ja Hiina probleem. India rahvastikule lisandub praegu aastas umbes 18 miljonit inimest.

Toitu puudutavate teemade taustal on aga vast sobilik rääkida ka uudistest, mis kajastavad prognoositavaid muutusi maailma rahvastikus.

Keskkonnauudiste portaal Environmental News Network avaldas juulikuus ÜRO poolt ümbertehtud versiooni sellest, milliseid kardinaalseid muudatusi ootab ees maailma rahvastik. Kui varem oli prognoos selline, et järgmise 90 aasta jooksul Aafrikas inimeste arv kolmekordistub, siis nüüd arvatakse, et pigem võib see arv sama ajaga neljakordistuda.

Arenenud maades, eriti Euroopas, on seevastu rahvastik kahanev, mis teadagi seab ohtu pensioniealiste väljavaated mugavale elule.

Kõige uskumatumat tulevikku ennustavad ÜRO rahvastikuspetsialistid Nigeeriale. Nigeeria on oma praeguse 170 miljoni elanikuga Aafrika suurima rahvaarvuga riik. Kuid ilmselt 100 aasta pärast on Nigeeria tänane rahvaarv suurenenud tervelt kaheksakordselt. Rahvastiku pidev suurenemine ja vaesuse kasv on Nigeeria keskvalitsuse seadnud juba täna suurte väljakutsete ette.

Täna on rahvaarvult maailma suuruselt kolmas riik Ameerika Ühendriigid, kuid juba aastaks 2050 on selleks riigiks ilmselt hoopis Nigeeria.

Ka teisi Sahhaarast lõunasse jäävaid riike- eriti Tansaaniat, Etioopiat ja Kongo Demokraatlikku Vabariiki ootab ees sama saatus, ehkki väiksemas ulatuses. Nimetatud riikides tõuseb rahvaarv selle sajandi lõpus prognooside järgi igasühes umbes 250 miljonini.

Sajandi lõpuks peaks maailma suurima rahvaarvuga riik olema India, mis seisab hetkel Hiina järel teisel kohal. Hinnanguliselt elab käesoleva sajandi lõpuks Indias 500 miljonit elanikku rohkem kui Hiinas.

Kokkuvõtvalt ütleb ÜRO ümbertehtud prognoos seda, et aastaks 2100 elab maailmas 11 miljardit inimest, mis on 800 miljoni võrra rohkem, kui arvati aastal 2011.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmetel jõudis maailma elanikearv 7 miljardini 2011 aasta oktoobris. Tegemist on inimeste arvukuse tohutu kasvuga, võrreldes planeedil elanud 5 miljoni inimesega 8000 aastal eKr või 1 miljardi elanikuga aastal 1805.

Uuringu tulemused näitavad vajadust mitmekordistada jõupingutusi Aafrika elanikearvu kasvu ohjeldamises.

Mrjam Matiisen teeb oma igakuise kokkuvõtte KUKU saates Ilmaparandaja