52. Kloostriturniir leiab aset homme, 27. juulil algusega kell 12.00 Pirita Vaba Aja Keskuse peeglisaalis (aadressil Merivälja tee 3). Mängu juhivad Jaan Loide, Eduard Rihm ja Peeter Kubo. Esitatakse sada küsimust traditsioonilistel mälumänguteemadel sõnas, helis, pildis ja esemetena (geograafia, loodus, sport, teadus, tehnika, ajalugu, kunst, muusika, kirjandus, film & teater).
Võistlema oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi. Võib tulla ka üksi või kahekesi, sest kohapeal moodustatud võistkonnad on osutunud tihti edukaks.
Auhinnalaud on rikkalik, toetajateks on nt. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Pirita klooster, Pirita Linnaosa Valitsus, Pirita Top Spa, raamatukauplus Rahva Raamat, kirjastused Koolibri, Menu, Äripäeva Raamatuklubi, Tea ja Ajakirjade Kirjastus. Oma töid annavad auhindadeks ka tuntud Eesti graafikud.
Võitjatele on eriauhinnaks pidulik vastuvõtt Tallinna keskaegses restoranis Olde Hansa.
Homme, 27. juulil tähistatakse Jaama külaplatsil Narva jõeäärsete külade 430. aastapäeva. Pidulik tähistamine algab kiriku kõrval külakivi juures ning suundub külaplatsile, kus kavas mitmkülgne kultuuriprogramm nii suurtele kui väikestele.
Ajakava: 16.00 Algus Jaama kiriku juures. Külalisi tervitavad Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov, Jaama külavanem Konstantin Motšjonov ja Jaama kiriku õpetaja isa Konstantin 17.00 Küla lipu heiskamine (2 küla vanimat elanikku) 17.15 Illuka memmede tantsurühm 17.30 Teater Tuuleveski laulud (I osa) 18.00 Lohusuu laste tantsurühm (3 tantsu) 18.15 Teater Tuuleveski laulud (II osa) 18.45 Niina Rejeva tantsutrupp 19.15 Jaama külarahva esinemine
Konkursitulemused, võistluste auhindamine jms. 20.00 Butuzovi nimeline segakoor Kiviõlist 20.40 Lõõtsamängija 21.00 Laulab Aleksandr Lassikov 22.00 Taevalaternad
Disko – Alex Ivasjuk
Lisaks toimuvad erinevad võistlusmängud lastele ja peredele, võrkpallimängud külade vahel, kübarakonkurss ja vanaema veimevakk, koduste hoidiste väljapanek, fotonäitus ajaloost ja küla tegemistest. Toitlustuse tagab Tagavälja talu ning ka kirik on avatud kõigile huvilistele. Soovijaid sõidutab Jaama külla ka valla buss. Täpsete väljasõiduaegadega saab tutvuda Illuka valla kodulehel
Pühapäeval, 28. juulil toimuvad Vihula vallas Vihula külaplatsil lühimängufilmi “Ivanipäev” massistseeni võtted, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Film räägib noorest Eesti venelasest Ivanist ja tema tüdruksõber Kadrist, kes sõidavad maale, et kohtuda Kadri vanematega ning tähistada jaanilaupäeva. Selle üürikese öö jooksul satuvad nii Ivani armastus kui identiteet tõsiste katsumuste osaliseks. Filmi tootjaks on Allfilm.
Kogunemine toimub 28.07 kell 12:00 ning võtted kestavad kuni 23:00-ni.
Täpsem informatsioon ja osalemise registreerimine: Janis Rizhovs, tel 562 822 39 ja e-post: ivanipaev@gmail.com.
Piletita pääseb täna uudistama nii muuseumi põhimajja, õuemajas olevale ajutisele näitusele kui ka teatrinukkude muuseumisse. Vaid mängutuba on koristamiseks suletud.
Muuseum asub ise Lutsu 8, Tartu. Infot on ka Tartu mänguasjamuuseumi Facebooki lehel
Tänasest kuni pühapäevani (26.-28.07) saab Tallinna Botaanikaaias imetleda nii värskelt söödavaid õisi kui ka tutvuda nende kasutusvõimalustega toiduvalmistusel. Eksponeeritakse ka koduaedade ühe lemmiku päevaliilia (Hemerocallis) kultivare.
Botaanikaaed tutvustab näitust ise nii: “Õied on küll rohkem silmailu pakkujad, aga eks nii mõnegi või põske pista, lisada salatile kaunistuseks või supimaitse rikastamiseks. Kõik ikka selleks, et parem, ilusam ja tervislikum saaks. Neid õisi, mida süüa kõlbab, on ootamatult palju. Maitsvaid õisi annavad mitmed populaarsed ilutaimed nagu päevaliiliad, roosid, nelgid, gladioolid, pojengid ning paljud teised tuntud ja vähemtuntud taimed. Neid võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult, neist valmistatakse marinaade, keediseid, veini jm.Õisi on toidu valmistamiseks kasutatud Euroopas ja Aasias sadu aastaid.”
Näitus valmib koostöös Nõrga taluga Viljandimaalt. Täpsemat infot piletihindade ja külastusaegade kohta leiab Botaanikaaia kodulehelt.
Sel nädalavahetusel (26.-28.07) toimub Viimsis traditsiooniline Rannarahva festival, mis keskendub sellel aastal rannarahva puhkamis- ja meelelahutustraditsioonidele. Laupäeval, 27. juulil, toimub ka põhjaranniku suurim kala- ja merekraamilaat koos erinevate võistlusmängude ja töötubadega. Pühapäeval toimub aga Tallinna lahel Paatide karneval.
Hanila muuseumis toimub täna, 26. juulil kell 20:30 loodusõhtu, mis keskendub seekord nahkhiirtele.
Uuritakse, kes on need salapärased loomad, kes hämaras lendavad ning kuidas nendega eluaset jagada on võimalik. Nahkhiirtest tuleb rääkima Rauno Kalda MTÜst Suurkõrv (MTÜ Suurkõrv on loodud 2009. a kolme nahkhiirehuvilise poolt)
Peale kella 22 minnakse ka ise välja nahkhiiri kuulama ja vaatama. Õhtu orienteeruv lõpp on kell 23:00.
Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.
Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»
Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.
Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.
Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.
Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Loe edasi: Lepingiist ja näide juriidilisest jõust
Külastusmängu Unustatud mõisad 2013 raames toimub tuleval nädalavahetusel Võrumaal Rogosi mõisas sündmusi kogu perele.
Laupäeval, 27. juulil algusega kell 16 toimub Ruusmäe rahvamajas üllatusesinejate kontsert ning kell 20 tantsutab pidulisi Üllar Jörberg.
Pühapäeval, 28. juulil algusega kell 12 – Teater kohvris & Heino Seljamaa etendusega “Tuhkatriinu”, millele järgneb kell 13 kloun Ummi show. Kell 14 tegeleb külalistega Maanteeamet (kavas jalgratta teatevõistlus, erinevad rattad ja sõiduvahendid jne).
Samuti saab terve nädalavahetuse jooksul kell 10.00-18.40 igal täistunnil mõisas koos giidiga ringi käia. Raamatukogus on avatud näitus “Põlvest põlve”, rahvamajas “Loovuse laastud”. Avatud on ka mõisa kohvik, muuseumiruumid koos keldritega ja kangatuba minimaailmaga.
Ajakirja National Geographic Eesti augustikuu kaanelugu avab suhkrusõltuvuse varjukülgi ning käsitleb suhkru mõju inimese tervisele. Inimkonna suhkrusõltuvuse tekkimise lugu on huvitav: esimese doosi saime juba 10 000 aastat tagasi Uus-Guinea saarel, praegu sööb keskmine ameeriklane päevas 22,7 teelusikatäit suhkrut.
Teise peateemana on vaatluse all lõvide üllatav eluviis. Nimelt on lõvi ainuke tõeliselt sotsiaalne kaslane. Aga miks? Ja kuidas? Ajakirja meeskond veetis mitu kuud Serengeti lõvikarjade juures, et teada saada. Aafrika lõvisid võib olla alles jäänud kõige rohkem 35 000. Keenias näitab lõvivahtide programm üht viisi, kuidas ohustatud kaslasi päästa.
Lisaks räägitakse veel maiade veealustest saladustest, India maalitud elevantidest, püütonijahist Floridas, hiirte esivanematest, kliimamuutuste mõjust orkaanidele, vedeldatud bituumenist, karpkaladest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõuab müügile 30. juulil.
Bombus confususUrvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt püüti keväjä lõpun sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.
«19. lehekuul oll’ Harjumäel keväjäpido. Et veletütre esinemiseni jäi aigu ja varustus oll’ üten, sis hulkõ tsipakõnõ ümbretsõõri, luutsõ sitikit püüdä,» selet’ kimalasõ pääle trehvänü Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu. «Mõtsa veerest mändsegi liblikõiõlidsõ päält ma tuu kimalasõ saigi.»
Villu sai kimalasõ-as’atundja Luiga Jaani käest teedä, et säänest sorti kimalast om Eestist varramba löütü õnnõ viis tükkü, kõik Lõuna-Eestist ja perämäne 1993. aastagal.
Löütü kimalanõ (ladina k Bombus confusus) om nii haruldanõ, et tuul eestikeelist nimme olõ-i, kõnõlõmada võrokeelitsest.
Muido eläs Eestin kimalaisi 30 liigi ümbre. Viil kolm liiki om seo haruldasõga pia üttemuudu: musta, pihlõdsõ tagaotsaga. A seol haruldasõl omma silmä esimuudu ja esätsel viil perädü suurõ kah: noid lätt vaia imätside löüdmises. «Kah’os esäst ma es lövvä,» ütel’ Villu.
A tuul keväjäpidol oll’ sitikatiidläsest viil tõistki kõrda api: peldikuhe oll’ uma pesä tennü hüürläne (saksi-mõtsahüürläne, ladina keeli Dolichovespula saxonica, selet’ Soonõ Villu) ja hiidüt’ sääl käüjit. Villu kaksas’ viil alostusõn olnu pesä maaha ja võtt’ imähüürläse hindäga üten.
Foto: MaanteemuuseumPühapäeval, 28. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 13. sünnipäeva, mis viib pidulised 1969. aastasse kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumisele. Kavas on sportlikud mängud, laulud ja tantsud.
Tänavusel muuseumi sünnipäeval soovime väärtustada muuseumi koduks olevat vana Varbuse postijaama, mis oli pikka aega enne muuseumi loomist algselt Kanepi, seejärel Varbuse teemeistri käsutuses. Siit ka idee teha selleaastasest sünnipäevast kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumine. „Lisaks on muuseumi tänavuse hooajanäituse „Teed mööda toodud“ üheks eksponeeritud uuenduseks bensiinijaamatöötaja Sirje sünnipäevalaud 1960. aastatest ning seetõttu otsustasime pidupäevade traditsioone laiendada ka muuseumi tähtpäevale,“ selgitas muuseumi juhataja Mairo Rääsk.
Sünnipäevalistele kaetakse pikk laud ajaloolises teeruumis. Külalisi tervitab särtsakas magnetofonimuusika ning pidu aitavad üleval hoida kohalik naisansambel, akordionimängija ning rahvatantsijad. Sõpruskohtumisega alustame kell 15.00.
„Eesti teede- ja liikluse ajaloo talletamise, selle uurimise ja tutvustamise mõte on rohkem kui veerand sajandit vana. Aga nii nagu sellistel puhkudel tavaks, kulus ideest teostumiseni üksjagu aega. Maanteemuuseumi käivitamise esimese sammuna korraldati 2000. aasta 28. ja 29. juulil Põlvas muuseumi asutamisalane seminar. Seda sündmust peab Eesti Maanteemuuseum oma sünnipäevaks. Külastajatele avati muuseum 2005. aastal,“ lisas Rääsk.
Eesti Ökokogukondade Ühenduse VII kokkutulek toimub sel aastal 23.-25. augustil Lilleoru kogukonnas Harjumaal. Lilleoru tähistab sel aastal ka oma 20-aastast juubelit. Täpsem info programmi kohta ja registreerimisinfo tehakse teatavaks lähiajal.
Aga kalendrisse võib märke juba ära teha ning arvestada tasub kolmepäevase sündmusega. Juba reede pärastlõunal algavad huvitavad ettekanded ning kuulda saab nii Eesti kui rahvusvahelistest arengusuundadest ökokogukondade valdkonnas. Kokkutulek lõpeb pühapäeva pärastlõunal.
Loe lähemalt rahvusvahelise ökokogukondade ühenduse GEN tänavuse kokkutuleku kohta Eesti ühenduse liikme Toivo Aalja kirjutist siit.
Foto: Maavald.eeTäna on jaaka- ehk jaagupipäev, mis märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas. Leedopäevast saati kuu jagu madalamale langenud päike ei kuivata ka enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus.
Jaakapäeval minevat must mees põõsasse. Varjud on muutunud pikemaks ja varjuheitjad ise on õhtu tulles mustemad. Öine kaste võib vilus seista keskpäevani.
Mõnel pool on otsesõnu hoiatatud jaakapäeva järel heina tegemast, sest see viib talvel loomadelt tervise. Teisal jälle on öeldud, et jaakapäeva järel pole tarvis kuhjale vööd ymber panna. Vöö panemise all mõeldakse maausu yht tavalisemat taiga – piiramist. Vöö saab nõnda, kui ymber kuhja käies vajutatakse kätega heinte vahele vöökoht sisse, veetakse köit või piiratakse seda kuidagi teisiti.
Vöötamine ehk piiramine hoiab kuhja kõige halva eest ja tagab, et sealt jagub heina kauemaks. Kuhja vöötamine kaitseb isegi pikse eest, kuid mitte jaakapäeval. Nagu esimesel ja teisel heinapyhal (02.07 ja 13.07), ei tohiks selgi päeval kuhja teha.
Kui heinatöö lõpeb jaakapäeval ilma suurema pidulikkuseta, siis uudserukki lõikamist, eriti aga uudseleiva või uudsepudru tegemist on peetud kangesti tähtsaks. Seda eriti maa lõunaosas, kus vili kypseb varem. Põhja pool on jaakapäevaks uudseleiba tehtud vähem, ja kui, siis tavaliselt põua või nälja sunnil.
Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma LehtOrava vallah Oro küläh sai inne jaanipäivä kaia autidõ võikiajamist Oro Offroad, koh võitjas tulõ tuu massin, mis kolmõ tunniga jõud kõgõ rohkõmb kõrdo rata läbi sõita. Seokõrd oll’ tegemist ka Eesti meistrivõistluisi etapiga. Kuigi Oro küläh võitsõ lätläne, juht katõ etapi kokkovõttõh Landu Toomas (42), kes esi oll’võistlusõ pääkõrraldaja.
Oro külä miist Landu Toomast om tehniga jo latsõst pääle huvitanu, a autospordi mano trehväs’ tä kogõmalda. Umbõs neli aastat tagasi käve Toomas Klaperjahi sõitu kaemah. Päältkaejana näkk’ tä viko, midä tetti näütüses vintsitrossi pandmisõ man, ja mõtõl’, et tah omma kül üte puupää kuuh. Esi tä sõs viil es arva, et sõitma nakkas. «Muta näe ma mõtsah egä päiv niigi,» naarsõ Toomas, kes juht mõtsakogomisõ ettevõtõt Tooland.
Edimädse võistlusõ sõit’ Toomas veoautoga nii kolm aastat tagasi. Kats nädälit inne võistlust ost’ auto, ehit’ veidü ümbre ja joba edimädse võistlusõ võitsõ. Et auto oll’ edimält peris rossitanu, sai tä nimes Matu. Matulõ tekkü kõrraga pall’o fänne. Veoautosõit omgi Toomasõ meelest rohkõmb päältkaejidõ jaos.
Väikumba autoga, mille nimi om Kunn, om Toomas aasta jago võistõlnu. Edimält es olõki säänest plaani, a naanõ Mari ütel’, et minku võistlõma. Et massinaehitüse pääle om jo nii pall’o rahha pantu. Rahha kuluski autospordi man pall’o. Ku tahat, et massin võistlusõ lõpuni vasta piässi, sõs piät iks kallimba jupi ostma.
«Mõni arvas külh, et mille säänest muta pite sõidõtas, a taa om säänesama aoviidüs tüüst puhkamisõs nigu tõõsõki,» seletäs Toomas. «Mul om nüüt tutvit üle Eesti. Ku vaia, sõs avitõdas ütstõist. Tuu om kimmäs põhimõtõ, et ka võistluisil ei jätetä hädäholõjat ütsindä. Hää sõitja piät olõma ull’julgõ. Ku hirm om, sõs võidu pääle sõita ei saa. A mõistus piät selge olõma. Pall’odõl miihil kaos mõistus är, nigu nä kiivri päähä tõmbasõ. Adrenaliin lätt nii üles, et nakkasõ ull’uisi tegemä.» Loe edasi: Oro külä tiildäsõidu võistlusõ
Sänna Kultuurimõis soovib raamatukogu akende ette muhedaid meeleolukaid kardinaid. Sellelliste saamiseks toimub taimedega kanga värvimise katsetustuba, mida juhendab Hallimäe talu perenaine Olivia, kes tegutseb MTÜ-s Maavillane.
Olivia on tegelenud taimedest värvide väljavõlumisega aastast 2006, kuid seekordne värvimine on eriline – värviliseks tuleb tavapärase villase lõnga asemel saada hoopis puuvillane kangas. Kas ja kuidas see õnnestub, selgub juba kohapeal. Kindel on aga, et katsetustuba sisaldab taimearoome ja lõkkehõngu, veega plödistamist ning mõnusat jutuvada.
Mõnus katsetamine toimub Sänna Kultuurimõisa aias 8. augustil ning sellega alustatakse kell 11. Kuna kogu protsess võib kesta umbes 5-7 tundi, paluvad korraldajad võtta kaasa head-paremat-tervislikku ühisele teelauale.
Tasu: 5 eurot
Osalemisest palutakse teada anda kultuurimois@kultuuritehas .ee või 555 88 929
Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Kohvik Harmoonias toimub filmiõhtu Foto: Kohvik Harmoonia Facebooki lehekülg
Neljapäeval, 25. juulil kell 21.30 saab Viljandis kohvik Harmoonia terrassil alguse filmiõhtu. Linastub Pedro Almodóvari ülikerge komöödia “Olen nii elevil”.
Üle ookeani katastroofi poole lendava lennuki reisijatest ning neisse elurõõmu süstida püüdvatest stjuuarditest, milles teevad karakterrollid hispaania kino tuntuimad staarid Cecilia Roth (“Kõik minu emast”), Javier Camara (“Räägi temaga”), Lola Duenas (“Volver”) ning cameo-rollid Penélope Cruz ja Antonio Banderas. Tegemist on 2013. aasta filmiga, mille režissööriks on Pedro Almodóvar.
Filmiõhtu on tasuta, kuid vajalik on eelnev laua broneering.
Broneerimine aiakohvik@harmoonia.ee või telefonidel 435 4031, 56860270.
Reedel, 26. juulil kell 15:00 avatakse Sakala Keskuses näitus “Kuldne skulptuurisuvi”. Väljapanekul on eksponeeritud skulptorite Riho ja Ilme Kulla looming läbi aegade.
Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul astusid Ilme ja Riho Kuld eesti avalikusse 1960. aastate keskel modernismi laines. Aastakümnete jooksul on rännatud koos nii loomingulisel teel kui igapäevaelus. Ilme Kulla lüürilised naisfiguurid on oma meisterliku materjalitunnetusega alati pälvinud publikumenu. Riho Kuld aga on oma pingestatud dünaamiliste kompositsioonidega üks olulisimad eesti skulptuuri uuendajaid.
Paljudele võib silmade ette tulla Tallinna raadiomaja seinal asuv Riho Kulla “Raadiotuvi” või Tehumardi obelisk Saaremaal. Viljandlastele on tuttavad järve ääres asuv Riho Kulla pronksist “Jooksja” ning raamatukogus asuv Ilme Kulla puuskulptuur.
Skulptorid on koos võtnud osa mitmetest skulptuurisümpoosionitest Eestis ja välismaal. Viimaste aastakümnete mahukaim skulptuurinäitus Viljandis jääb avatuks Sakala Keskuse suvehooaja lõpuni.
Poolesaja osatäitja seas on professionaalseid muusikuid vaid kolm
Suurejooneline koguperemuusikal “Veterahva needus” etendub 28. ja 29. juulil kell 17 ja 21 Kohila alevis Keila jõe kellasilla jõekäärus. Etenduses on tegevad 54 täiskasvanud osatäitjat, lisaks 35 last ja 20 tehnilise meeskonna liiget.
Lava ehitatakse otse jõele. Vetevana loss, vägev 4m kõrgune ja 21 m pikkune ehitis kõrgub jõekaldal, vesineitsid – näkineiud näevad välja küütlevalt kaunid. Mustlaslaager tuleb hobuste, värviküllaste vankrite ja kostüümidega ning ehitab oma elupaiga etenduse kestel üles.
Poolseasjast muusikali osatäitjast on laulmine igapäevatööks vaid Rebecca Kontusel, Sulev Võrnol ja ansambli Regatt solistil Marek Jürgensonil, ülejäänud on loomu poolest andekad, kerge jala ja kena lauluhäälega ning pea kõik ka Kohilast pärit.
“Veterahva needus” räägib loo veterahvast – teda tabanud needusest, Udumäe varjuriigist ja ootamatult jõekääru saabuvast mustlastest. Ühe mustlaspoisi ja näkineiu vahel tärkab keelatud armastus, mis ähvardab hukutada mõlema hõimu tuleviku. Kuidas traagilise pöörde võtnud lugu uuesti heale pööratud saab, kes on Vana Säga, kuidas lahendab elu põletavaid probleeme näkkide naksis nelik ja mis osa ses loos on täita mustlasneiul Mirelal, peab igaüks juba ise nägema.
“See, kuidas inimesed soovivad oma õla alla panna ja meid aidata – see ongi see miski, mis teeb Kohilast elupaigana maailma parima! Ja kui te kuulete neid laule – eriilmelisi, eriliste inimeste, erilises ettekandes… ja näete kõike seda, mis meie eriefektide tiim praegu ette valmistamas on… – te lihtsalt peate tulema kuulama ja vaatama,” räägib lavastaja ja muusikaliprojekti eestvedaja Anneliis Kõiv varjamatu õhinaga.
Teise lavastaja, Valter Uusbergi sõnul on Kohila muuskali kogukond erakordselt hea energiaga näitetrupp, kes üheskoos räägivad mõistuloo iseendast, kogukonnaks olemisest ja iga kogukonna jaoks elutähtsatest küsimustest – järelkasvust.
Etendus koos vaheajaga kestab 2 tundi. Muusikajuht on Ivi Rausi, liikumisjuht Silvia Purje, kunstnik Toom Raudsep. Muusikali saatemuusika tuleb Andrus Rannaääre juhtimisel “Regatt” bändilt otse. Eriefektid lavastavad Meelis Kubo – alias Miraakel ja Martin Heinla. Lavastajaid on kaks: Anneliis Kõiv Kohilast ja Valter Uusberg Raplast. 28. juulil on Kohilas avatud ka koduaedade kohvikud. Muusikal on ühtlasi juuli lõpul toimuvate kogukonnapäevade”KOHTUME KAPA-KOHILAS!” lõppakordiks.
Muusikali piletid on saadaval tund enne etendust kohapeal. Üksikpileti hind 5 EUR, peredele ja pensionäridele soodustused.
Põllumajandusamet soovitab tarbijatel puu- ja köögiviljade päritolu kohta rohkem teavet uurida
Põllumajandusameti, Veterinaar- ja Toiduameti ning Tarbijakaitseameti koostöös viidi turgudel läbi värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll. Värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll näitas, et kõige rohkem eksitakse seaduse vastu Tallinna ja Narva turgudel. Lisaks toimusid ühiskontrollid veel Pärnu, Tartu, Rakvere, Võru ja Valga turul.
Kartuli osas tuvastati 3 suuremat rikkumist: Tallinna keskturul oli müügil Poola kartul, millel puudusid nõutud dokumendid, asjaolude täpsema väljaselgitamisega tegeleb edasi Poola Taimekaitseteenistus. Tartu turul esitas müüja väärinformatsiooni kartuli päritolu kohta ja algatatud on väärteomenetlus. Tallinnas Priisle turul ühe müüja poolt esitatud saatedokumentide osas on võltsimiskahtlus ning Põllumajandusamet edastab materjalid vastavat pädevust omavatele asutustele.
Lisaks eelnimetatutele tuvastati juhtumeid, kus kartuli turustajad ei täitnud ettenähtud registrikohustust, kauba saatedokumentidel puudus taimetervise registri number või puudusid saatedokumendid täielikult. Üldiselt saab väita, et Eesti tarbekartuli tootjad on turustamise nõuetega kursis ja kui turul müüb kasvataja ise, on ka päritolu jälgitav. Problemaatiline on olukord, kui toodangut turustavad nn vahendajad, kellel saatedokumendid puuduvad.
Värske puu- ja köögivilja müüjatest kontrolliti kokku 96. 59 neist olid talunikud ja väikeaiapidajad, kes turustasid omakasvatatud aiasaadusi, sh maasikaid, kurke, herneid jm. Valdavalt on Eesti tootja esitatavate nõuetega kursis, toodete kvaliteedi osas etteheiteid teha ei saa. Väiksemaid märgistamisnõuete rikkumisi siiski esines, mis kõrvaldati kontrolli käigus. Ülejäänud 37 isikut olid nn vahendajad, kes turustasid nii Eesti tootjatelt kokku ostetud kui erinevatest värske puu- ja köögivilja edasimüügiga tegelevatest hulgimüügi ettevõtetest hangitud kaupa. Kvaliteet vastas küll nõuetele, kuid nõuetekohaseid saatedokumente ei olnud esitada lubamatult paljudel müüjatel.
Arvestades olemasolevaid ressursse ja võimalusi, jätkuvad turgude ühiskontrollid ja andmevahetus teiste riigiasutustega ka edaspidi. Ühtlasi kutsub Põllumajandusamet üles tarbijat enne ostu sooritamist küsima müüjalt rohkem teavet turustatavate värske puu- ja köögiviljade päritolu kohta ning sellekohastest kahtlustest ka Põllumajandusametit informeerima.
Vormsi saare majakas ja mererand Foto: Vormsi saare Facebooki lehekülg
27. juuli õhtul astub Ott Lepland Vormsi saarel lavale, et tuua publikuni unplugged kontsert (vaata ka videot, kus Ott Lepland selgitab, mis on unplugged kontsert). Ott Leplandi eksklusiivne kontsert Vormsil toob kohale rohkem rahvast kui praamidele ära mahub ning seetõttu on Vormsi Olavipäevade raames toimuv kontsert pannud tavapärase praamiliikluse eriolukorda.
Kontserdi toimumise päeval on AS Kihnu Veeteede graafikus juba hommikust kuni südaööni tihedamalt praamireise, kui tavapärasel laupäeval. Hommikul kella kümnest sõitma hakkavad praamid jõuavad kontserdi alguseks, kella üheksaks tuua saarele maksimaalselt 900 inimest. Pärast kontserti viivad soovijaid mandrile tagasi kaks öist praami, mis võtavad peale kuni 300 inimest. Praeguseks hetkeks on suurem osa Vormsile väljuvaid praame juba välja müüdud.
Kontserdi peakorraldaja Karl Kermese sõnul pole laupäeval saarel oodatavat rahvamassi Vormsil mitukümmend aastat nähtud. “Eelmise aasta Olavipäevade ajal meenutas Sviby ja Rohuküla vaheline veetee laevarohkeid Veneetsia kanaleid. Iga tunni tagant saabus jahte, kaatreid ja suuri eelajaloolisi aluseid, mis tõid rahvast mandrilt saarele pidustustest osa saama,” ütles Kermes. Ta lisas, et saarele tulles oleks hea auto mandrile jätta, sest sadamast kontserdipaika viib iga reisi lõppedes buss ja Vormsil on kõige mugavam üldse liikuda jalgrattaga.
Vormsi Olavipäevadel tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese. Selle aasta olavipäevade tähtsündmuseks, peale Ott Leplandi akustiline kontserdi, on pidulikku jumalateenistust ja kogu Vormsi kogukonda ühendava valla lipu õnnistamine.
Täämbä hummogust 28. juulini nakass Pokumaal pihta hobusetüünätal.
Nätä saa hobesega kündmist, niitmist, mõtsatüüd, õdaguti vankriga sõitmine, aidakinon filmi hobestest, Padasoomäe talupaigan hobesetüü seminaar 26. juulil kell 12.
25. juulil Hauka talu man perreõdak “Pastoraalid” . Mängimi karjussemänge, puhumi pilli ja kullõmi muinasjuttu. Hindäle saa soetada karjamärsi üten moonaga.
Kell 19 Hauka talu man Põldsepa Margusse, Jantsoni Jaanusse ja Matvere Marko kontsert “Melanhoolsed meestelaulud”.
Sel reedel algab Eesti motoajaloo esimene 24 tunni kestvussõit Maidla Le Mans – seda võistlust sõidetakse Riga sääreväristajatel ehk punnvõrridel. Ajalooline kestvussõit toimub Ida-Virumaal, Maidla mõisa ümbruses tehtud rajal. Start antakse reedel, 26. juulil kell 18 ja finišilipp langeb 24 tunni pärast, laupäeval kell 18.
Võistluse võidab võistkond, kes suudab 24 tunni jooksul läbida enim ringe. Võistkonda võib kuuluda 2-4 liiget, võistluse jooksul võib võrrile teostada remonti ja sõitjat vahetada. Võistlusraja pikkus on u 1 km ning koosneb 2/3 ulatuses asflatkattest nint 1/3 pehmemast kattest. Ürituse peakorraldaja Allan Lukkeni sõnul võib eelnevale kogemusele tuginedes arvestada, et kõvemad meeskonnad läbivad selle aja jooksul u 800 ringi, mille peale peaks kuluma u 25 liitrit kütusesegu.
Punnvõrride kestvussõite peetakse Eestis juba 2010. aastast, mil toimus esimene 3 tunni kestvussõit Lääne-Virumaal Levalas. Siis osales 13 ekipaaži. Järgmisel kestvussõidul 2011. aastal osales juba 40 ekipaaži.
Maidla Le Mansi peakorraldaja Allan Lukkeni sõnul oli mõni päev enne üritust registreerunuid 46 ekipaaži.
Üritus on erakordne, sellest tulevad osa võtma ka TopGeari Baltikumi ajakirjanikud ning TV3 meeskond.
Üritus on pealtvaatajaile tasuta. Laupäeval, 27. juulil toimub Maidlas ka Maidla valla päev, kus astuvad üles muusikud, ning leiab tegevust nii suurematele kui pisematele pereliikmetele. Kõik pealtvaatajad on oodatud.
Kolmapäeval, 24. juulil kell 16 avatakse Viljandi Kultuuriakadeemias Loov Eesti virtuaalse tootearendusprogrammi PESA teise lennu toodete näitus. Väljapanek tutvustab 12 uut Eesti erinevates paikades arendatud tooteprojekti. Näitus jääb avatuks 7. augustini.
PESA virtuaalse tootearendusprogrammi lõpetas sel aastal edukalt 12 kodumaist toodet, omandades aasta jooksul uusi teadmisi tootearendusest ärimudeli koostamiseni. PESA vilistlase, Viljandimaale Soomaa rahvusparki rajatava Mardu talu avatud stuudio esindaja Anu Almiku sõnul andis PESAs osalemine peamiselt vajalikku oskusteavet toote arendamiseks. Toote müügist saadav tulu on planeeritud suunata jäljemustritel kujutatud ikoonliikide elupaikade kaitseks ja uute sarnast sõnumit kandvate tarbeesemete loomiseks.
PESA teise lennu toodete hulgas on disainmööblit, lauanõusid, lauamänge, kardinaid, voodipesu, jalanõusid jt. Üks projektidest on sotsiaalne ettevõte, kus paberkottide valmistamisel kasutatakse erivajadustega tööjõu abi.
PESA projektid 2013. aastal olid: k00d.ee, Linnupette Lusikad, Wilderness Dreams, Goldmerk, MAKU, Kiriline, KAAL Disain, Projekt 0.72, E. Strauss, Nutikas Eesti Asi, Kontuur, Suzani.
Edasi on võimalik näitust näha Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1) 24. juulist 7. augustini ja Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) 15. augustist 30. augustini.
Allikas: looveesti.ee
16.-18. augustil toimuv ökofestival “Rohelisem elu” kutsub rohemeelseid ja rohenäppe sel aastal nii loodusretkedele Põlvamaa metsadesse kui osa saama kaunite koduaedade lummusest. Ökofestivali eesmärgiks on tutvustada keskkonda säästvaid tegutsemise viise ning Põlvamaa puhast loodust ja traditsioonilist elulaadi.
Ökofestivali programmis on kümmekond erinevat töötuba ja retke – näiteks saab Mooste Ämblikumajas õppida vanadest villastest esemetest midagi uut tegema ja tutvuda taaskasutuse võimalustega Taaskasutuskoja kirbuturul. Seenesõpru ootame seeneretkele ja seeni valmistama Kopli talukööki. Loodusesse kutsume huvilisi nii päikesetõusul kui päikeseloojangul, mil toimuvad jahiteemalised õpiretked Ilumetsa kandis. Toreda väljasõidu korraldab ökofestivali raames MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad, kes kutsub rahvast keskkonnasõbralikule rongisõidule ning viib nad seejärel rabaretkele ja ökotalu külastama. Mõtlemapanevaid teemasid käsitletakse metsakinos ja lõkkeloengul Neitsijärve loovusaidas. Külalised on oodatud kahte Põlvamaa kaunisse koduaeda ning Veriora püramiidi juurde. Aknalaua aianduse ja metsakorilase ABC-ga on võimalik tutvuda Maanteemuuseumis, kus toimub ka eriprogramm Roheline Tee.
Enamike töötubade ja retkede korraldamisel lähtuvad korraldajad põhimõttest, et pakkuda osalejale võimalust näha, kuulda ja ise käed külge panna.
Täpsemat informatsiooni Ökofestivali kohta saab festivali kodulehelt www.ecofest.ee, samas saab ka ennast retkedele ja õpitubadesse registreerida.
Ulla-Maia Timmo,
Ökofestivali projektijuht
52. Kloostriturniir leiab aset homme, 27. juulil algusega kell 12.00 Pirita Vaba Aja Keskuse peeglisaalis (aadressil Merivälja tee 3). Mängu juhivad Jaan Loide, Eduard Rihm ja Peeter Kubo. Esitatakse sada küsimust traditsioonilistel mälumänguteemadel sõnas, helis, pildis ja esemetena (geograafia, loodus, sport, teadus, tehnika, ajalugu, kunst, muusika, kirjandus, film & teater).
Reedel, 26. juulil kell 15:00 avatakse Sakala Keskuses näitus “Kuldne skulptuurisuvi”. Väljapanekul on eksponeeritud skulptorite Riho ja Ilme Kulla looming läbi aegade.
Täämbä hummogust 28. juulini nakass Pokumaal pihta hobusetüünätal.
