40. Peipsi suvemängud võitis Värska vald

Foto: Reigo Teervalt
Foto: Reigo Teervalt

28. juulil toimusid Värska uuel staadionil Peipsi järve äärsete valdade sportlikud suvemängud. Veenva ülekaaluga saavutas koduväljakul üldvõidu Värska vald.

Kokku osales Peipsi mängudel kuus valda – Värska, Räpina, Vara, Mikitamäe, Alatskivi ja Pala vald. Viis alavõitu võtnud ja kõikidel aladel esikolmikusse kuulunud Värska valla kõrval saavutas teise koha Räpina vald ning kolmandaks tuli Vara vald.

Sündmuse avas seto leelokoor Laanetsirk omaloodud tervituslauluga, milles võistlejatele edu sooviti. Sündmuse peakorraldaja Värska vallavanem Raul Kudre pidas tervituskõne, heisati lipud ning mängud võisidki alata.

Kuumal suvepäeval tuli võistelda 9 alal – kergejõustikus, jalgpallis, võrkpallis, teatejooksus, noorte jalgrattavõistlusel, kanuusõidus, orienteerumises, mälumängus ja juhtkonna võistlusel. Kergejõustikus oli parim Vara valla võistkond. Võrkpallis, jalgrattavõistlusel ja mälumängus viis karikad koju Räpina vald. Jalgpallis, orienteerumises, kanuusõidus, juhtkonnavõistluses ning päeva kõige emotsionaalsemaks võistluseks kujunenud teatejooksusus tuli võitjaks Värska vald. Ajakava oli koostatud sedavõrd paindlikult, et aktiivseim sportlane suutis mängudelt lahkuda lausa kuue auhinnalise kohaga. Võistluste peakorraldaja Raul Kudre jäi üritusega väga rahule: „Mul on hea meel, et 2011. aastal valminud staadionil sai läbiviidud esimesed suuremad võistlused ja püstitatud mitmel alal väga tugevad staadioni rekordid. Ka võistlejate poolt tuli uue staadioni kohta ainult kiidusõnu“. Loe edasi: 40. Peipsi suvemängud võitis Värska vald

MESi Viljandi hoone ehitusleping saab allkirjad

Täna allkirjastatakse Viljandis Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) jaoks rekonstrueeritava Oru 21 hoone ehitusleping. Praegu Tallinnas tegutsev MES kolib Viljandisse järgmise aasta suvel. 

“Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis järgmise aasta suvel jõuame oma peakontori kolida pealinnast Viljandisse,” ütles Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Viljandis hakkab sihtasutus tegutsema aadressil Oru 21. Riigihanke hoone rekonstrueerimiseks võitis AS Pärlin, tööd lähevad maksma 890 000 eurot. Ehitise tellijale üleandmise tähtpäev on 31. juuli 2014.

MESi nõukogu otsustas kolida sihtasutuse peakontori Tallinnast Viljandisse möödunud aastal. Võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmise ning maaelu maine kujundamisega tegelevas sihtasutuses töötab 18 inimest.

Ehituslepingu allkirjastamine toimub 31. juulil kell 13 Viljandis Oru 21. Allkirjastamisel osaleb ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Renoveeritud Sõrve tuletornilinnak ootab külalisi

Reedel, 2. augustil kell 15 avab Saaremaal, Sõrve sääre tipus asuvas tuletornilinnakus uksed majakatele, merepäästele ja laevahukkudele pühendatud külastuskeskus.

Hävimisohust päästetud ajaloolised tuletornihooned peidavad endas lisaks põnevatele mereteemalistele väljapanekutele ka põhjaliku ülevaate Sõrve sääre sündmusterohkest ajaloost ning unikaalsest loodusest.

150. aastat pärast praeguse tuletornilinnaku rajamist seisab selle peahoone külastajate ees oma endises hiilguses, kuigi uues funktsioonis. Hoone ühel korrusel ootab huvilisi põhjalik näitus Sõrve meres sajandite jooksul põhja läinud laevadest, imelistest pääsemislugudest ning unikaalsetest eksponaatidest. Teine püsiväljapanek tutvustab 20 Eesti olulisemat tuletorni, millest kõigist on valmistatud täpne mudelkoopia. Uudistada saab vanu tuletornipäevikuid ja ajaloolisi merekaarte. Keskusesse on plaanitud laste päevahoid, paadi- ja jalgrattalaenutus ning võimalus osta ühes Saaremaa mahetooteid.

MTÜ Sõrve Külastuskeskus eestvedaja Andro Roosilehe sõnul tuletornilinnak tajutav samasugusena kui see poolteist sajandit tagasi kavandati.  Loe edasi: Renoveeritud Sõrve tuletornilinnak ootab külalisi

Järvamaal sai kogukonna pärliks Tiina ja Jaanus Lohuri pere

Järvamaa kogukonna pärl 2013_Tiina ja Jaanus Lohuri pereEesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Järvamaal esile tõstetud Tiina ja Jaanus Lohuri perekonda Türi vallast Kurla külast. 

Tiina ja Jaanus Lohuri perekond pälvis tunnustuse kogukonnaelu aktiivse edendamise eest. Perekond Lohur on Türi valla kahe küla – Kurla ja Meossaare – vahelise seltsi KUME idee algatajad ja eestvedajad. Tiina ja Jaanus koos kolme lapsega on aidanud rajada külale oma külaplatsi ja külamaja ehk KUME-koja, kus pidevalt koos käiakse ning ühiseid ettevõtmisi läbi viiakse. Tänu sellele on külarahvas hakanud uuesti omavahel suhtlema ja ühistegevust väärtustama. Lohurid on avatud ja vahetu suhtlemisega ning kui kellelgi külas tekib ükskõik milline probleem, saavad nad sellelt perekonnalt alati nõu ja abi. KUME külaseltsi tegemiste kohta leiab rohkem infot aadressilt www.kume.ee.

 

Raplamaal sai kogukonna pärliks Aile ja Ülo Pajula perekond

Raplamaa kogukonna pärl 2013_Aile ja Ülo Pajula pereEesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Raplamaal esile tõstetud Aile ja Ülo Pajula perekonda Märjamaa vallast Sulu külast. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

Aile ja Ülo Pajula perekond pälvis tunnustuse jäägitu panustamise eest kogukonda ja külaelu edendamisse. Perekond Pajula eestvedamisel on valminud Sulu küla kaunis külamaja, grillikoda ja saun, samuti on loodud töötegemise võimalused keraamikahuvilistele, käsitöömeistritele jpm. Pajulate initsiatiivil osales Sulu-Velise külade piirkond 2012. aastal Liikumise Kodukant projektis “Avatud külaväravad”. Perekond Pajula on põlise maaelu traditsioonide edasikandja ja ühtlasi üks viimaseid lehmapidajaid piirkonnas, jätkates esivanemate talupidamise traditsioone. Aile ja Ülo on kasvatanud abivalmiteks, positiivse ellusuhtumisega ja kokkuhoidvateks pere neli last ja lapselapsed ning nad on suutnud kõigisse ettevõtmistesse kaasata nii lapsed kui laste abikaasad-elukaaslased ja lapselapsed. Perekond Pajula rakendab oma energiat jäägitult kogukonna teenistusse, tehes seda ikka vabatahtlikkuse alusel, põhitöö ja pereelu kõrvalt.

Jõgevamaal avatakse unikaalne Kalevipoja-teemaline kõrgseiklusrada

Jõgevamaal Kääpa külas paiknevas kultuuri- ja turismikeskuses Kalevipoja Koda sai sel nädalal valmis uus kõrgseiklusrada “Lennuk”, mis ehitati seni juba kolm aastat põnevust pakkunud Krati seikluspargi juurde.

Kõrgseiklusraja avamisüritus Kääpal leiab aset 3. augustil algusega kell 12.00. Täistundidel on kõigil eelregistreerinuil (registreerida palutakse meiliaadressil tamor@kalevipojakoda.ee ) võimalik tasuta rada läbida.

Juunis pargi ehitustöödega alustanud ja köisredelitel töötanud Valdo Kangur OÜ`st Seiklusring ehitas kavandatud 12 atraktsiooniga raja asemel koos oma meeskonnaga valmis koguni 14 elemendiga seiklusraja. “Kuna seiklusraja ehitamine on lõppkokkuvõttes ikkagi loominguline protsess, nagu pildi maaliminegi, ning ülevalt plattvormidelt avanev vaade muudab ja täiustab pisut algset konseptsiooni, siis kujunes lõpplahendus selliseks,” nentis Kangur.

Uuel männimetsaga harmoneeruval seiklusraja maastikul tõusevad esile kolm eri võimalust rada läbida. “Esimene on väikese eelharjutusega sõit ainult zipline`ga (õhutrossiga-toim.), teine on ilma raskemate harjutusteta raja läbimine ja kolmas sada protsenti täisrada neile, kellel on selleks olemas vaimne ja füüsiline valmisolek,” selgitas Kangur.

Ta lisas, et nii või teisiti lõppeb seiklejatele rada zipline`l läbi õhu vuhisemisega. Füüsilise koormuse ja enese proovile paneku kõrval on aga kõrgseiklusraja “Lennuk” peamine kandev idee seos Kalevipoja lugudega. Laev, millega Kalevipoeg maailma lõppu purjetas, kandis jusntnimelt “Lennuki” nime. Projekti “Krati seikluspargi kõrgseiklusrada Lennuk” elluviimist toetab PRIA Leader programmi meede Atraktiivne Keskkond.

Erivajadusega inimesed peavad Kernus laulupidu

AS-il Hoolekandeteenused on heameel kutsuda kõiki huvilisi 1. augustil Kernusse laulupeole.

Kernu mõisahoovis toimub Eestis ainulaadne spetsiaalselt psüühilise erivajadusega inimestele korraldatud laulupidu sel aastal juba viiendat korda. Pidu algab kell 13.45 rongkäiguga Kernu Hooldekodu päevakeskuse kõrvalt.

Tänavu osaleb peol üle 300 laulja – 18-st AS Hoolekandeteenused kodust üle Eesti ning külalised Koeru Hooldekodust, Kati Kodust, Keila Päevakeskusest, MTÜ Lõuna-Eesti Hoolduskeskusest ja Risti Hooldekodust. Märjamaa Folgi raames astuvad peol üles väliskülalised Šotimaalt. Kontserdil kõlavad tuntud ja armastatud lood, niisiis saavad kaasa laulda kõik: ” Lõppenud on päevad”, “Rahu”, “Oi aegu ammuseid”, “Meie kaks”, “Traktoristide laul”, “Suveöö”, “Himaalaja”, “Anna andeks”, “Su silmade sära”. Laule juhatab Jaana Vaher.

Mõte Kernus erivajadusega inimestele mõeldud laulupidusid korraldada tekkis viis aastat tagasi kui Tallinnas toimus suur laulupidu. Kernu hooldekodu tegevusjuhendaja Ülle Viisimaa tuli välja ideega korraldada ka Kernus midagi sarnast. Esimesel aastal olid lauljateks-pealtvaatajateks Kernu hooldekodu elanikud ja töötajad. Rõõm toredast peost aga oli suur ning juba järgmisel aastal kutsuti esinema külalisi teistest hooldekodudest. Pidu on kogunud aasta-aastalt üha enam populaarsust ning nii on tänavu osalejaid juba üle 300. Tullakse nii AS Hoolekandeteenused kodudest kui ka väljastpoolt ettevõtet. Juba kolmandat aastat astuvad kontserdil üles väliskülalised.

Pidu algab traditsioonilise rongkäiguga, misjärel süüdatakse laulupeotuli.Traditsiooniks on kujunenud ka kõigile osalejatele rinnamärkide tellimine.

Viljandi linnagaleriis eksponeeritakse parimaid kultuuriplakateid

EKP_viljandi_403x403Täna kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Haapsalu Graafilise Disaini Festivali näitus “Eesti kultuuriplakat 2013”.

Näitus on komplekteeritud konkursi korras, kuhu saabus 257 plakatit 39-lt aktiivselt autorilt ja mis on valminud erinevate kultuuriürituste tutvustuseks aastatel 2011-2013. Professionaalne žürii valis eksponeerimiseks 100 parimat kultuuriplakatit. Juba enne kollektsiooni moodustamist oli see näitusekomplekt palutud külastama Peterburgi, Helsingit, Riiat ning ilmselt lisandub veel näitusepaiku. Traditsiooniks hakkab kujunema üle kahe aasta korraldatav plakatikonkurss näitamaks arenguid kodumaises plakatikunstis.

Eesti plakatikollektsiooni tugevus seisneb eelkõige lokaalsete nähtuste esitlemises, tekitades mitmekesisema ja põnevama pildi, kui me näiteks Tallinnas müürilehti vaadates arvata võiksime.

Ilmne tõestus – plakatikunst pole surnud, eksisteerib keskkonnas ja pole jäädavalt interneti illustratsiooniks mandunud. Oluline plakatikollektsiooni tugevus on ka erinevate loojapõlvkondade ühendamine. Sel korral on võimalik näha pikka aega varjus olnud eelmise sajandi 80-ndate plakatimeistrit Villu Järmutit. Oma värskust kinnitavad veel vanameistrid Andrei Kormašov, Silver Vahtre, Marko Kekišev ja Urmas Villmann. On uustulijaid, nagu muusika- ja teatriringkonda kuuluv Ivar Põllu. Silma rõõmustavad tipptasemega Martin Rästa, Martus Tamm, Martin Pedanik ja eesti-vene juurtega Dmitri Makonnen. Head tööd teevad noored autorid – Eiko Ojala, Ander Avila, Tauri Birken, Keidi Rehe jt.

Näitust tuleb siiski ise vaadata. Üllatusi, mis sündmusi Eestis toimub ja mis toredaid plakateid on tehtud jagub küllaga.

“Eesti kultuuriplakat 2013” saab Viljandi Linnagaleriis (raamatukogu 3. korrus) külastada kuni 30.augustini.

Näitust toetavad Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Kultuurkapital.

Otepää käsitöölaada peateemaks on sellel aastal taaskasutus

IMGP69934. augustil toimub algusega kell 10.00 Otepää Kultuurikeskuse pargis Otepää käsitöölaat. Käsitöölaadal, mis viiakse läbi juba 17. korda, on sellel aastal peateemaks taaskasutus.

Laada peakorraldaja, Otepää Naisseltsi esinaine Riita Aader sõnas, et traditsioonilisel Otepää käsitöölaadal müüvad käsitöömeistrid oma tooteid, näha saab Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite näitusi ning toimuvad õpitoad, mille teemaks on taaskasutus. “Seekord õpitakse vanadest villastest kampsunitest tegema uusi asju, mida saaks jälle kasutada,” selgitas Riita Aader. “Lisaks sellele õpitakse taimedega värvimist, näha saab Mai Normanni pitsikogu näitust.”

Käsitööpäeva sisustavad Otepää rahvamuusikud, tantsijad, lauljad ning külalised. Lastele on kavas mängud ja atraktsioonid. Külalisena esineb ansambel Tartust Remix.

“Kauplejate laadale registreerumine juba käib, kõik müüjad on oodatud!” ütles Rita Aader.

Laada korraldab Otepää Naisselts, toetavad ja aitavad Otepää vald, Otepää Kultuurikeskus, kohaliku omavalitsuse programm ning Eesti Kultuurkapital.

Palutakse tähele panna, et laada päeval on alates kella 07.00 – 18.00 Pühajärve teel, kultuurikeskuse pargi ees ajutine kiirusepiirang 30 km/h.

Külateatrite festival Kuhjaveres kestab tänavu kolm päeva

Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18 augustil esimest vaatust Eduard Vilde Pisuhännast.
Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18. augustil esimest vaatust Eduard Vilde “Pisuhännast”.

Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas saab tänavu näitemängudele kaasa elada kauem kui enamikel varasematel koradadel.

Traditsiooniline kultuurisündmus- IX külateatrite festival kestab 16.-18. augustini . Mõnedki trupid astuvad publiku ette esmakordselt.

MTÜ Kuhjavere Küla Seltsi juhatuse esimehe  Urve Muki sõnul osaleb  seekordsel Külateatrite festivalil kakskümmend kuus näitemänguseltskonda. “Ehki  seadsime etenduse pikkuse piiriks 45 minutit, ei mahtunud etteasted mittekuidagi ära kahele päevale. Sellest tulenevalt astuvad teatritegijad publiku ette juba 16-ndal augustil ja näitemängupidustused jätkuvad 17. ja 18 . augustil. Reedel on üles astumas seitse, laupäeval ja pühapäeval kümme truppi. See  tähendab kokku kümme tundi teatrielamusi”

“Kuhjaveres mängitakse nii eesti kui ka välisautoreid, algupärandeid, tuntud lugude ainetel lavastatud lugusid , ei puudu ka komöödiad, kriminullid, samuti ajaloohõnguline ja päevakajaline  temaatika. “Näiteks ootame suure põnevusega Võrumaa Krabi külateatri ülesastumist. Krabilased  ei avaldagi oma lugu ega sisu enne kui Kuhjavere laval. Sealne  lavastaja Marje Mürk on näidendi  ise kirjutanud ja lavastanud. Peaaaegu pooled näitemängupidustustele tulijatest mängivad Kujjavere  külas esmakordselt. Esimest korda ollakse kohal ka  pealinnast: Salme Rahvateatri algajate trupp mängib “Pöial-Liisit.  Maakondi on kokku  esindatud  üheksa. Kodumaakonnast Viljandimaalt saabub näitemänguühendusi kaheksa, Ida-Virumaalt ja Järvamaalt kummastki neli, Pärnumaalt kolm , Harjumaalt ja Võrumaalt kaks ning Põlva ja Tartumaalt üks.”rääkis Urve Mukk.  Loe edasi: Külateatrite festival Kuhjaveres kestab tänavu kolm päeva