Erametsaomanikud panevad üha suuremat rõhku metsa uuendamisele

file61149948_a517b845
Foto: Viio Aitsam

Erametsakeskusest on võimalik igal erametsaomanikul taotleda toetust metsa inventeerimiseks, metsa uuendamiseks ja metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, samuti metsamaaparandustöödeks, metsamajandamiskava koostamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks.

Metsa uuendamise toetuse taotlusi võeti vastu 1. juulini. Taotluste hulk oli rekordiline, neid oli kogusummas 849 000 eurot.

“Ühelgi varasemal aastal ja taotlusvoorus ei ole sellist taotluste mahtu näha olnud. See on tervitatav, et erametsaomanikud on aina suuremat rõhku panemas metsa uuendamisele,” kommenteeris Erametsakeskuse toetuste üksuse juht Maris Tõnuri “Pool taotletud summast küsiti metsakultiveerimise ehk istutusmaterjali soetamiseks tehtud kulude hüvitamiseks. Üle 350 000 euro eest on tehtud maapinna ettevalmistus- ning istutustöid. 5% taotletud summa ulatuses on tehtud istutusjärgset hooldamist,” lisas ta.

Metsakultuuri uuendamise järel on aeg teha hooldusraiet. Siin tuleb appi toetus metsa majandusliku väärtuse parandamiseks. 2013. aasta taotlusvooru võtab Erametsakeskus taotlusi vastu 1.-14. oktoobrini. Tööde tegemiseks on erametsaomanikel aega kuni 2014. aasta lõpuni. Lisaks on võimalus sel aastal esitada taotlus metsa uuendamise toetuse teise taotlusvooru, mille tähtpäev on 1. detsember.

Maris Tõnuri soovitab, et kui endal jääb teadmisi või pealehakkamist metsa majandamisel väheks, siis tasub julgelt ühendust võtta mõne metsaühistuga endale sobivas piirkonnas. Ühistud koostöös metsakonsulentidega on valmis kõiki erametsaomanikke aitama nii metsanduslikes küsimustes kui ka toetustaotluste täitmisel ja esitamisel. Metsaühistute kontaktid on hõlpsasti leitavad erametsanduse portaalis www.eramets.ee esilehel “Ava metsaühistute kaart”.

Tasub teada, et kuna toetusmeetmete eelarved on paika pandud enne taotlusvoorusid, siis suure taotluste mahu korral tuleb rakendada toetuste vähendamist erinevate kriteeriumite põhjal. Metsa uuendamise toetuse puhul arvutatakse kõiki nõuetele vastavaid taotlusi ning taotlusvooru rahastamise eelarvet aluseks võttes rahastamise määr. Arvutuse jaoks on olemas eraldi valem. Sisuliselt selgitatakse välja toetuse summa, millest väiksema summaga taotlused rahastatakse 100% ulatuses ning seda summat ülevatavad suuremad taotlused saavad rahastuse arvutatud määra ulatuses. Sellega on tagatud ennekõike just väiksemate erametsaomanike toetusvajaduste katmine täies ulatuses.

Eesti maaelu arengukava hindamiskriteeriumite puhul hinnatakse toetatavaid tegevusi, eelistatud on metsaühistud ning eraisikust metsaomanikud.

Täpsem info toetuste kohta www.eramets.ee/toetused

Lisainfo: Piia Kiivramees, Erametsakeskuse projektispetsialist toetuste üksuse juhi ülesannetes, 6836 059, piia.kiivramees@eramets.ee

Karl-Erik Taukar & Liveband kontsert Võru Kandle aias

2259fb39a94d1f5bbe2ce7d3e2ec2c331. augustil kell 20.00 esineb Võru Kandle aias Karl-Erik Taukar & Liveband.

Karl-Erik Taukari nimi on tõusnud komeedina kohaliku muusikamaailma tippu. Ta on kogunud tuntust saadetest “Eesti otsib superstaari” ja “Sinu nägu kõlab tuttavalt”, esinedes mõlemas saates edukalt ning näidates üles nii suurepärast laulja- kui ka näitlejaannet. Sel suvel on võimalik kuulata Karl-Eriku debüütkontserte Pärnus, Võrus , Tartus ja muidugi ka Tallinnas.

Kontserdite toimumise ajad:
K 31. juuli – Pärnu, Ammende Villa aed, kell 20.00
N 1. august – Võru kandle aed, kell 20.00
R 2. august – Tartu, Antoniuse õu, kell 20.00
L 3. august – Tallinna Linnateatri lavaauk, kell 20.00

Lisainfo: www.kontsert.ee

Piletid hinnaga 13 € eelmüügil Võru Kandle kassas (tel 7868 676) ja Piletilevi müügipunktides.

Sel nädalal jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine

Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab 30. ja 31. juulil koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Raplamaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Valgamaa peredele.

Raplamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Aile ja Ülo Pajula perekond Märjamaa vallast Sulu külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 30. juulil kl 13.00 Sulu külamajas.

Järvamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Tiina ja Jaanus Lohuri perekond Türi vallast Kurla külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 30. juulil kl 16.00 Kurla külaplatsil.

Viljandimaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekond Suure-Jaani vallast Olustvere külast. Tunnustamine toimub kolmapäeval, 31. juulil kl 10.00 Olustvere külas.

Valgamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Pille ja Peeter Kanguri perekond Otepää vallast Tõutsi külast. Tunnustamine toimub kolmapäeval, 31. juulil kl 13.00 Tõutsi külas.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga “Kogukonna pärl” soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. “Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,” rääkis Toobal. “Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”

Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. “Tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut,” märkis Toobal. Ta lisas, et Kodukandi strateegia lähtub säästliku arengu põhimõtetest ja terviklikust lähenemisest maaühiskonnale ning küladele.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on tegemist tänuväärse algatusega tõsta kõikjal Eestis esile perekondi, kes panustavad vabatahtlikult oma kogukonna hoidmisse ja elukeskkonna edendamisse. ” Hea meel on tõdeda, et kogukonna pärlite tunnustamisest on kujunemas traditsioon. Sellega soovime näidata, et kohaliku elu edendamisel sõltub väga palju hoiakutest ja väärtustest. Tunnustame perekondi, kes kannavad endas väärtusi, mis on tugeva kogukonna tekkimise aluseks: need on koostöö, algatusvõime ja töökus,” lausus Kiisler. “Mul on väga hea meel, et meil leidub tõesti palju toredaid, aktiivseid ja tunnustamist väärivaid peresid – tõelisi kogukonna pärleid. ”

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut. Liikumisel Kodukant on 20 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Liikumine Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsioon toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna. Kodanikuühiskonna aasta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Kodukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.

Lisainfo: Kaie Toobal, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, tegevjuht, tel 5058 426, kaie@kodukant.ee, www.kodukant.ee, www.kylaelu.ee

Haanjas toimuvad suvebiatloni Euroopa meistrivõistlused

haanja2013plakat2.-4. augustini toimuvad Võrumaal Haanjas tänavused suvebiatloni Euroopa meistrivõistlused, kus osaleb ligi 120 sportlast 13 riigist.

Mullustest Euroopa meistritest tulevad Haanjasse tiitlit kaitsma meeste sprindi võitja Rinat Gilazov (Venemaa), naiste sprindi võitja Svitlana Krykonehuk (Ukraina) ja juunioride parim Ivan Kusakin (Venemaa). Kohal on ka Eesti paremik eesotsas Indrek Tobrelutsu, Rene Zahkna ja Grete Gaimiga.

Riikidest on EMil peale Eesti esindatud veel Venemaa, Valgevene, Ukraina, Saksamaa, Soome, Slovakkia, Tšehhi, Läti, Leedu, Holland, Usbekistan ja Rootsi

Haanja on varem kahel korral, 2008. ja 2011. aastal, võõrustanud suvebiatloni IBU karikasarja etappe ning 2007. aastal ka sõjaväelaste talvist MMi.

EMi ajakava:

Reedel, 2. augustil

Kell 9.45 avatseremoonia
Kell 11 täiskasvanute segateade
Kell 14 juunioride segateade

Laupäeval, 3. augustil

Kell 11 meeste ja meesjuunioride sprint, 4 km
Kell 14 naiste ja naisjuuniotide sprint, 3 km

Pühapäeval, 4. augustil

Kell 11 meeste ja meesjuunioride viitstart, 6 km
Kell 14 naiste ja naisjuunioride viitstart, 5 km

 

Lahemaal toimub ehituspärandi koolitus

TUUL0650_520x347
Tooma taluõu Uuskülas. Foto: Toomas Tuul

Koolitusel käsitletavateks teemadeks on paemüüride korrashoid, traditsioonilised värvid, lubikrohv ja -mört, laastu- ja pillirookatused ning akende restaureerimine.

8. augustil toimub Lahemaa kultuuripärandi seminar, mille ettekanded keskenduvad väärtuslike hoonete hoidmisele ja rekonstrueerimisele. Juttu tuleb ka vanade keldrite korrashoiust ning puidukahjustustest. Lisaks käiakse ringkäigul ümbruskonna majades, muinasmaastikel ja kabeliaias.

Koolitajateks on Tarmo-Andre Elvisto, Kalle Kase, Jüri Kuusmann, Ahto Raudoja, Heiki Pärdi, Valter Lang, Ilme Mäesalu, Jaan Vali, Marike Laht, Merle Kinks.

Koolituse kogumahus läbinud osalejad saavad Säästva Renoveerimise Infokeskuse tunnistused.

Koolitus on tasuta ja osavõtjate arv on piiratud. Vajalik on eelregistreerimine.
Koolituse lõunasöögid tasuta, telkimisvõimalus ja hommikusöögid väikese lisatasu eest.

Koolituse kava:
Esmaspäev, 5. august – pae ja mördi päev
10.00–11.00 Taluarhitektuuri kaasaegne korrastamine traditsiooniliste materjalidega. Tarmo-Andre Elvisto
11.00–18.00 Paemüüride korrashoid. Traditsioonilised krohvid. Lubi- ja savikrohv. Jüri Kuusmann

Teisipäev, 6. august – värvide päev
9.30–18.00 Traditsiooniliste värvide ja puiduhooldusvahendite valmistamine ja kasutamine. Linaõlivärv, kaseiinvärv, lubivärv, savivärv. Jüri Kuusmann

Kolmapäev, 7. august – katuste päev 
9.30–18.00 Traditsioonilised katused: rookatus ja laastukatus. Laastukatuse tegemise praktiline koolitus. Ahto Raudoja, Tarmo Andre Elvisto.

Neljapäev, 8. august – kultuuripärandi seminar
10.00–10.45 Vana maja uus elu. Merle Kinks
10.45–11.30 Ajalooliste hoonete säästev renoveerimine ja energiatõhusus. Tarmo-Andre Elvisto
11.30–12.15 Vanade keldrite korrastamine. Jaan Vali
12.15–13.00 Puidukahjustused. Marike Laht
13.00–14.00 lõunapaus ja arutelu
14.00–18.00 ühine bussimatk Uuskülla-Võhmasse-Ilumäele:
Muistsed maastikud. Valter Lang
Palmse mõisa talud. Heiki Pärdi
Ilumäe kabel ja kabeliaed. Ilme Mäesalu
Ilumäe külamuusuem.Villu Jahilo
18.00–21.00 esinevad Lahemaa rahvamuusikud Ilumäel ja Uuskülas

Reede, 9. august – akende päev
9.30–16.00 Vanade akende ja uste restaureerimine. Kalle Kase
16.00–18.00 Tunnistuste jagamine ja koolituse lõpetamine

  • Koolitusel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine. Registreerimine toimub järgmisel lehel oleva vormi kaudu või e-posti teel  info@renoveeri.net.
  • Koolituspaik.
  • Telkimine ja hommikusöögid – lisainfo Tooma talust: marit.oinus@gmail.com
  • Lisainformatsiooni jagavad: Tarmo-Andre Elvisto (tel 510 0374) ja Ave Paulus (tel 5332 7893).

    Koolitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti motoajaloo esimesel 24 tunni kestvussõidul osales 214 võistlejat

Capture
Punnvõrride kestvussõit
Foto: www.facebook.com/punnvorr

Reedest laupäevani toimus Ida-Virumaal, Maidlas, Eesti motoajaloo esimene 24 tunni kestvussõit, mida sõideti retrohõngulistel Riga sääreväristajatel. Üritus kandis nime Maidla Le Mans.

Tehnikute klassi võitjaks tuli Mati Mõttuse võistkond, kes läbis 24 tunni jooksul 965 ühe kilomeetri pikkust ringi. Võitja meeskond edestas teiseks tulnud Mauno Roosnurme meeskonda hinnanguliselt vaid ühe ringiga. Kolmandaks tuli tehnikute klassis Bogdan Bendaki meeskond.

Standard klassis võidutses Janek Molotovi võistkond, kes läbis 862 ringi ja edestas Viktor Geide ning Veiko Niidu võistkondi.

Võistlusest võttis osa 56 võistkonda ja 214 motosportlast (nendest 17 naist). Võistlejaid oli tulnud kohale ka Hollandist, Saksamaalt, Lätist ja Soomest. Võistlejad läbisid 24 tunni jooksul kokku täpselt 32 000 ühe kilomeetrist ringi.

Korraldajatele üllatuseks katkestas võistluse tehnilistel põhjustel ainult üks võistkond. Kõik teised suutsid visalt lõpuni vastu pidada. “Sellist vastupidavust ja sitkust oli vägev näha”, sõnas ürituse peakorraldaja Allan Lukken.

Suur lõpetajate arv ei tähendanud, et masinatega poleks probleeme olnud. Rajal oli keskmiselt kogu aeg 40 võistkonda, mis tähendas, et u 15 olid kogu aeg remonti teostamas. “Pikim remonditöö kestis u 7 tundi ning punnvõrr läks seejärel jälle rajale”, sõnas Maidla Le Mansi tehnilise komisjoni juht ja TopGeari võistkonna pealik Andres Põldver.

Seda, kas üritus toimub ka tuleval aastal, kestvussõidu idee autor Aimar Parm, öelda ei osanud. “Hetkel on oluline see, et tegime ajalugu – ikkagi Eesti esimene 24 tunni kestvussõit ja müüt sääreväristajate olematust vastupidavusest on murtud – vägev üritus oli”, lisas Aimar Parm.

Lisainfo ja pildimaterjal:

Avatakse Türi-Tamsalu raudteed tutvustav Muuseumvagun

vagun
Foto: www.jarva.ee

2012. aastal asutatud MTÜ Türi-Tamsalu Matkatee eesmärgiks on endisele kitsarööpmelise raudtee tammile matkatee rajamine, mis oleks läbitav jalgrattaga ja ka jalgsi. Tundus olevat loogiline ja vajalik ka mingil moel seda endist raudteed tutvustada, et matkajad ikka teaks, kus nad sõidavad ja milline on selle tammi ajalugu, räägib pojektijuht Arlet Palmiste.

Vanatehnika varjupaigas oli juba olemas üks vagun, mille korrastasime ja sisustasime tutvustava ekspositsiooniga, räägib seltsi liige Tuve Kärner, kes juhatas renoveerimistöid.

Ekspositsioonis on välja toodud raudteel juhtunud õnnetused, seal liikunud rongid ja vagunid, jaamad ja jaamahooned, inimeste meenutused ja ka tänapäevase matkatee äärde jäävate kaheksa omavalitsuse peamised vaatamisväärsused. Võimalik on tutvuda raudteed ja Järvamaad tutvustava kirjandusega. “Järva-Jaanis on juba 6 muuseumi, kuid avatav Muuseumvagun on oma väiksuses üks terviklikumaid” sõnas vallavanem Arto Saar.  

Väljapaneku kujundas Maris Korrol firmast Deco Disain OÜ. Muuseumvaguni rajamist toetas Kultuuriministeerium läbi Rahvakultuuri Keskuse.

Muuseumvaguni avatakse 1.augustil kell 18.00. Samuti kuulutatakse avatuks ka Järvamaa Kultuuripärandi aasta sündmused augustis, mida korraldab Järva-Jaani vald.

Ansambli Öösorr kontsert Luke mõisas

öösorrTule ja naudi looduses loodud laule kaunis mõisapargis!

Öösorr ja sõbrad esitavad selgeid ja eestikeelseid, mõtlikke ja elavaid laule, mis on loodud looduses ja sõprade seltsis ning on sealsamas – looduses ja sõprade seltsis kõige paremini nauditavad.

Priit Öövel – laul, kitarr, soolokitarr, parmupill
Aare Pai – laul, kitarr, soolokitarr

Kontsert toimub iga ilmaga. Ilusa ilma ja väikese vihma korral toimub kontsert mõisapargis, kus sul on võimalus kontserti nautida ka oma piknikutekil. Tugeva ja pideva vihma korral toimub kontsert Luke mõisa kultuuriaidas.

Piletihinnad:
Alates 29.07 tavapilet 9€, perepilet 27€

Perepilet kehtib2 täiskasvanut ja 2 last vanuses 9-16 a.
Lapsele kuni 8 a. (k.a.) sissepääs tasuta, juhul kui istub piletiga saatja süles.

Lisainfo: www.lukemois.ee