Peipsi pealinnas avati National Geographicu kollane aken

Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige Mati Kepp, Mustvee kooliõpilane Avely Tamm, Mustvee linnapea Max Kaur ja linnavolikogu esimees Marianne Kivimurd Tarelkina , kohalik ettevõtja Riina Pajula, Jõgevamaa oostöökoja tegevjuht Aive Tamm ja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev National Geograhpicu akna juures Peipsi rannikul. Foto: erakogu
Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige Mati Kepp, Mustvee kooliõpilane Avely Tamm, Mustvee linnapea Max Kaur ja linnavolikogu esimees Marianne Kivimurd Tarelkina , kohalik ettevõtja Riina Pajula, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev National Geograhpicu akna juures Peipsi rannikul. Foto: erakogu

13. juulil toimunud Mustvee linna esmamainimise 520. ja linnaõiguste saamise 75. aastapäeva pidustustel oli üheks atraktiivsemaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks ajakirja National Geographicut sümboliseeriva kollase raamiga akna avamine Peipsi järve kaldal.

Mustvee National Geographicu logo kujulise akna projektijuht,  Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm toonitas avatseremoonial tähise asukoha tähtsust.

“Ainuüksi Peipsi järvistu suurim osa Suurjärv on Euroopa suuruselt neljas või viies järv. See järv toob leiva lauale, pakub vabaajaveetmise võimalusi, on nii tervisekeskus, võimalus mitmete elukutsete jaoks kui ka ellujäämiskursus. Mööda Peipsit kulgeb ka Euroopa Liidu idapiir. Elu kahe maailma piiril tutvustabki tänavu suvel alanud Lõuna-Eesti LEADER-tegevusgruppide poolt algatatud koostöös National Geograpicu ajakirjag, Peipsimaa Turismi ja Tartu, Valga ning Mustvee linnaga koos edasi arendatud projekt. Projekti käigus paigaldati üle Lõuna-Eesti 21 kollast raami ehk National Geographicu logo kujulist akent: 21 kordumatut vaadet. Nende 21 akna asukohad omakorda valiti välja aga enam kui  100välja pakutud erilise ja omanäolise koha hulgast, ” ütles Tamm.

Tamm nimetas temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutatakse. Nendeks on loodus, kultuur ja ajalugu, tervis ja aktiivne puhkus, innovatsioon väikeettevõtluses, säästvad ja jätkusuutlikud lahendused. “Mustvees asuv raam kannab kõiki neid teemasid, ” märkis Jõgevamaa Koostöökoja juht.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev toonitas, et kollaste raamidega aken Peipsi rannikul on ka kahe kultuuri sidujaks: “Peipsimaal on Eesti ja vene kogukonna kultuur, sellega kaasnevad elulaad ja usutraditsioonid sõbralikult põimunud. Peipsimaa märksõnadeks on kurk, sibul ja suitsukala, kuid kahtlemata on siin turistil märksa rohkem avastada ja vaadata. Pärineb ju Peipsimaalt, praegusest Kasepää vallast mitmetes maailma riikides kuulus ikoonimaalija Gavriil Frolov.”

Viktor Svjatõšev märkis, et National Geographicu aken on sümboolseks juubelikingituseks Mustvee linnale ja annab loodetavasti tõukejõudu selleks, et Mustvee sadam kiiremini valmis saaks. “Raha sadama ehitamiseks on olemas,” ütles ta.  Maavanem lausus tunnustussõnu Aive Tammele ja kõigile teistele, kelle panuse ja pingutustega  Peipsi pealinn ülemaailmselt tuntud ajakirja logo kujulise akna sai.

“Kui sõita mööda Jõhvi-Tartu maanteed Lõuna-Eestisse, on siinne aken esimene, mida külastada. See oleks justkui teekonna algus. Omamoodi põhjavärav Lõuna-Eestisse. Ja need, kes liiguvad just põhjasuunas, neile on siin esimene koht, kus Peipsi järve ääretust näha, kus varbad vette pista ja piiluda silmapiiri taha. Ja miks mitte võtta Lõuna-Eestis nähtu kokku Peipsi vaatega.  Selleks tuleb vaid keerata tunnikeseks maanteelt kõrvale. Kui aga reisi  teadlikud valikud on inimesed toonud Peipsimaale või Jõgevamaale, siis Peipsi pealinna külastamine on muutunud just ühe põhjuse jagu olulisemaks,” lausus Jõgevamaa Koostöökoja juhataja Aive Tamm.

Projekti “Elu kahe maailma piiril ” algatajad on Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid ja suurpartner National Geographic Eesti. Toetanud on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA Lõuna-Eesti Turism ja Eesti Maaturism.

Jaan Lukas

Lõuna-Eesti on esindatud 19.-21. juulil Vene Hansapäevadel Pihkvas

SA Lõuna-Eesti Turism koordineerib Lõuna-Eesti regiooni ühisesindatust kolmandatel Vene Hansapäevadel Pihkvas. Lõuna-Eesti ühise esindustelgi eesmärgiks on tutvustada Lõuna-Eesti regiooni turismivõimalusi ja kutsuda Hansapäevade külastajaid puhkama Lõuna-Eestisse.

Telk kannab nime “Tartu ja Lõuna-Eesti”, et rõhutada seost teiste Hansalinnadega läbi Lõuna-Eesti keskuse, Tartu. Lõuna-Eesti ühistelgi kõrval on kohe ka AHHAA Teaduskeskuse telk – üheskoos mõjume atraktiivsemalt ja külastajatele kutsuvamalt.

Infomaterjale jagatakse kogu Lõuna-Eesti kohta ning ühtlasi esitletakse esmakordselt Venemaal ka Lõuna-Eesti tegevusgruppide ja National Geographicu ühisprojekti – Lõuna-Eesti avastamist väärt paikasid, mida tutvustatakse läbi kollaste akende marsruudi (http://visitsouthestonia.com/).

Lõuna-Eesti ühistelgis on esindatud:

  • Peipsimaa Turism MTÜ (Peipsi piirkonna turismivõimalused);
  • Elva linn (puhkepiirkond ja Tartumaa Tervisespordikeskus);
  • OÜ Kagureis ja hotell Pesa Põlvas;
  • Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum;
  • Haanja vald – Suur Munamägi;
  • Võrtsjärve SA (Võrtsjärve piirkond ja Kalepurjeka reisid);
  • Tartu LV ASO ja SA Tartumaa Turism (Tartu linna ja maakonna turismivõimalused);
  • Maitseelamuste Koda pakub Peipsimaa maitseid ja akordionimängija loob meeleolu;
  • SA Lõuna-Eesti Turism.

Järgmised Vene Hansapäevad toimuvad Venemaal Kingisepas.

Lisainfot Vene Hansapäevade kohta leiab siit: http://hansarus.org

Lisainfo: Angela Järg, e-post angela@southestonia.ee, tel +372 5178 727, SA Lõuna-Eesti Turism

Harmoonika “soojenduspeod” algavad juba reedel!

IMG_4655
Harmoonika pidu 2012. aastal
Foto: Evelin Pindmaa

Põlva linnavalitsus korraldab tänavu 20. juulil Põlva Intsikurmu laululaval juba kolmandat korda Teppo tüüpi lõõtspillile pühendatud pillipidu Harmoonika.

Laupäeva õhtul suurejoonelise lõõtspillikontserdiga päädiv kontsert saab alguse juba eelmisel päeval, 19. juulil, kui erinevates maakonna paikades toimuvad Külaharmoonika peod.

Külaharmoonika pidude eesmärgiks on tutvustada seda kaunikõlalist pilli võimalikult laiale auditooriumile kõige traditsioonilisemas keskkonnas – lastes pillil kõlada kohalikel külapidudel. Külaharmoonika viib lõõtspillimängu kohtadesse, kus inimesed on harjunud koos käima, kuid kuhu pillimängijad väga sageli ei satu.

19. juulil kõlab lõõtspillihääl üheksateistkümnes erinevas paigas.

Näiteks on Mooste Veskiteatri õuel kell 14 algaval Külaharmoonikal võimalus külastada kohalikku suitsusauna, osta samas ka saunavihtasid ja käsitööna valmistatud seepe ja kuulata loengut suitsusaunakommetest. Tund aega varem Pääsnal, Ruusa asulas algaval Külaharmoonikal saadab lõõtspill külla saabunud kaupluseautot ja toob seega argisesse külaellu värve ja kirevust. Orava vallas Kamnitsal, Põlva vallas Kiumas ja Veriora vallas Pahtpääl on Külaharmoonika osa suvistest külapäeva pidustustest, Tilsil, Mikitamäel, Vastse-Kuustes ja paljudes teistes kohtades saab lisaks lõõtsameestele nautida ka kohalike kollektiivide etteasteid.

Kokku üle kolmekümne erinevas vanuses pillimängija.

Lõõtspillidel mängivad nii vanad kui noored, nii mehed kui naised, kokku ligi kolmkümmend pillimängijat. Nende seas on näiteks tunnustatud väärikad lõõtspillivirtuoosid nagu Heino Tartes ja Harri Lindmets, noored andekad Tõrva tütarlapsed Merili Moosus ja Kaile Mumm, äsja Võru Folkloorifestivalil lõõtsade võistumängimisel noorte klassi võitnud Mart Kirotar ning paljud teised armastatud kohalikud pillimehed.

Külaharmoonikad on sissejuhatus järgmisel päeval Põlva Intsikurmus toimuvale pillipeole Harmoonika, mis kutsuti ellu selleks, et elavdada ja laiemalt tutvustada August Teppo-aegset kohalike lõõtspillimeistrite ja -mängijate traditsiooni.

Tänavuse Harmoonika peaesinejaks lisaks lõõtspillimängijatele on Gerli Padar, peo lavastajaks Ain Mäeots. Pidu algab kell 19:00 Põlva Intsikurmu laululaval.

Harmoonika peakorraldajaks on Põlva linn koostöös Põlva muusikakooli ja MTÜ Lõõtspilliseltsiga. Külaharmoonikad on korraldatud koostöös kohalike rahvamajade juhatajate ja Rahvakultuuri Keskusega.

Lisainfo http://www.polva.ee/?id=1864&news_id=1477

Mandala tantsu nädalavahetus Sänna Kultuurimõisas

16.-18. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas Mandala tantsu (Vadžratants) laager.

Laagrit juhendab Alar Kukk, kes  on õppinud vadžratantse kahe põhiõpetaja – Adriana dal Borgo ja Prima Mai juhendamisel. 2011. aastal kinnitas dzogtšeni õpetaja Chögyal Namkhai Norbu, kes on nende õpetuste allikaks meie maailmas, tema 1. tasandi vadžratantsude juhendajaks.

Tiibeti budismi – Dzogtšeni — õpetuses tähendab Vadžra meie tegelikku loomust, kõikide nähtumuste tõelist olemust. Vadžratants on oluline heli ja liikumist kasutav meetod meie eksistentsi kolme tasandi – keha, energia ja meele – integreerimiseks sellesse teadmisesse.

Vadžratants on samas väga eriline ja efektiivne praktika meie energia loomuliku seisundi taastamiseks ja kogu meie olemuse tasakaalustamiseks. Kõik huvitatud inimesed võivad teadlikkuse ja austusega lähenedes seda tundma õppida ja nendest hüvedest osa saada.

Kuue vabanemise tantsu tantsivad koos 12 inimest, kuus naist ja kuus meest, suurel viievärvilisel mandalal. Mandala väljendab meie sisemise maailma ja välise maailma vahelist vastavust. Tantsijaid saadavad muusika ja kuue vabanemise helide meloodiline laul.

Vaata: http://www.youtube.com/watch?v=vetbM7bTSmk

Nädalavahetuse tasu (sisaldab kõike) 75 EUR.

Osalemiseks palume registreerida aadressil kultuurimois@kultuuritehas.ee

või telefoni teel +372 5558 8929 (Kadi Noor)

Rohkem infot mandala tantsu laagri kohta leiad Sänna Kultuurimõisa kodulehelt http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/mandala-tants-vadzratants/

 

Ansambel JÄÄÄÄR 20. juulil Suurel Munamäel

JaaaaRJÄÄÄÄR JA SÕBRAD/ KAUNITE KOHTADE KONTSERDID 10 AASTAT Suurel Munamäel 20. juulil kl 20.00.

Seekord tuleb Jäääre suvetuur teisiti. Iga kontsert saab olema eelmisest erinev, sest iga kord on laval uus külalismuusik.  20. juulil Suurel Munamäel toimuval Jäääre kontserdil on külaliseks Indrek Kalda.

Pileti hind kõigile 12€
Kuni 10 aastased lapsed k.a. saavad kontserdile tasuta

Piletid on müügil Piletilevis ja kohapeal!

Saaremaa merenädalale annab avalöögi The Tall Ships Races hiigelpurjekate saabumine

Extra
Hollandi purjelaev Gulden Leeuw. Foto: Erakogu

Neljandat korda toimuv Saaremaa merenädal tõotab tänavu suurt elamust: iga aastaga vaid hoogu juurde saanud pidustused saavad järgmisel esmaspäeval, 22. juulil võimsa avapaugu, kui Saaremaa süvasadamat ja Roomassaare sadamat väisab suurte purjelaevade regatt The Tall Ships Races 2013, millele järgneb kaks nädalat merelisi sündmusi Saaremaa väikesadamates ning mis lõppevad kirevate Kuressaare merepäevadega 2.-3. augustil.

Igal aastal toimuv The Tall Ships Races jõuab Saare maakonda kutsel – Üks maagiline öö Päikese kodus. Saaremaa sadamaisse jõuavad laevad 22. juulil ning lahkuvad 23. juulil. Saaremaale on oodata ligemale 40 merealust ühtekokku 500 purjetajaga pardal.

Kõikidel Saaremaale tulnud laevadel saab teha ekskursiooni, kolmemastiline, 70-meetrine hollandlane Gulden Leeuw viib soovijad aga meresõidule.

Esmakordselt toimub merenädala raames külastajamäng “Saaremaa avatud sadamad”, mille raames saavad väikesadamate külastajad koguda unikaalseid templeid, et osaleda auhindade loosimisel. Kõigi merenädala sadamate külastanute vahel loositakse välja luksuslik aastavahetuspakett Saaremaal.

Saaremaa merenädal toimub tänavu enam kui kümnes väikesadamas nii Saare- kui Muhumaal. Kahe nädala jooksul toimuvad mitmed sadamapeod, külalistele on avatud erinevad õpitoad ja maaliringid, osaleda saab hülgevaatlusreisidel, kanuumatkal ning tegevusi leidub veelgi.

Merenädala grande finaleks on aga 2.-3. augustil toimuvad ja järjekorras juba 17. Kuressaare merepäevad. Nagu ikka, leiavad end Saaremaale ankrusse heitnud Kuressaare Raiekivi säärelt laada-ala, erinevad folk- ja jazzkontserdid ja hulga tegevusi nii lastele kui täiskasvanuile.

Saaremaa merenädala ja Kuressaare merepäevade täpsema info leiab kodulehelt www.merepaevad.ee.

Lisainfo: Silver Saluri, infojuht, tel 5250 388, e-post silver@saluri.eu, www.merepäevad.ee

Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot…”

971638_519998011382671_235770396_nTaarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot. Helevalus jaht häältele ja südamele” etendub 20. juulil kell 13.30 Ostrova festivalil  (www.ostrovafestivalid.ee).

Pärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto  lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning  tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on  suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse. Kui 1920. aastate lauluemad  pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013.  aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja  võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks. Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.

Lavastaja Anne Türnpu. Mängivad Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.

Loe lisaks Maalehest:  http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/parimusteater-tostatab-seto-kogukonnas-olulisi-teemasid.d?id=66406798

Vaata lisaks Facebookist:  https://www.facebook.com/pages/Taarka-P%C3%A4rimusteater/186647088051100

Lisainfo: Helena Kesonen, Taarka Pärimusteatri tegevjuht, taarkateater@setomaa.ee, 5688 4999