Elva tänavajooksu avab Erki Nool

Erki Nool 2009. aastal Elva Jooksusarja avaetapil lastejooksude autasustamisel. Foto: Grigori Salmijanov

Pühapäeval, 14. juulil toimuva 5,2 kilomeetrise Elva tänavajooksu avab olümpiavõitja Erki Nool.

Elva tänavajooks on ühtlasi avaetapiks kolmeosalisele Elva jooksusarjale, tulekul on veel 18. augustil Elva mäejooks ja hooaja lõpetab 3. novembril Elva järvedejooks.

“Mul on hea meel, et 2009. aastal käima lükatud jooksusarja traditsiooni on suudetud hoida,” sõnas Nool. “Elval on jooksukeskusena head eeldused, sest aastakümneid korraldati vabariigi meistrivõistlusi murdmaajooksus just Elvas.”

Jooksurada kulgeb Elva Kesk tänaval, Pikal tänaval , Arbi järve ääres ja Kalda tänaval ning Tartu maanteel.

Start jooksu põhidistantsile antakse kell 13 Elva Kesk tänaval pubi Vapper Mäger ees, lastejooksud (400-800 m) algavad kella 12-st. Jooksjaid ergutab raja ääres Rõngu puhkpilliorkester.

Täpsemat teavet saab www.elvajooks.ee. Täna on jooksule eelregistreerimiseks viimane päev, edaspidi  kirjapanek kohapeal.

Homme algab taas suurim lõõtsavõistlus Eestimaal

Teppo lõõtsa 110. sünnipäev Võrumaa muuseumis 2006.aastal

XIX Võru Folkloorifestivalil toimub homme traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja võib selguda lõõtsakuningas.

Folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, laupäeval kell 11 Võru Kultuurimajas Kannel algavale võistumängimisele on oodatud enam kui 30 pillimeest üle Eesti. Mullu võistles 34 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see teine võit selles võistlusklassis. Kolmekordne võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli.

Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.

Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja mujal Võrumaal.

Lähemalt kogu festivali kavast vaata http://www.vorufolkloor.ee/et/kava

Krabi külätiatri “Tulõ taivas appi!” esietendüs Paganamaal

Tulõ taivas appi plakatKrabi külätiatril om lavalaudu pääle saaman vahtsõnõ suvõtükk “Tulõ taivas appi!”
Esietendüs om 13. juulil kell 20.00 Paganamaal. Pääle tuud võit küllä kah kutsu.

Kreekan om elu hull mea hull. Esiki jumala pagõsõ vaesõst Kreekast rikkalõ Eestimaalõ. A olõ-ei elu siin kah peris lill.

Krabi külätiatri koduleht http://krabikylateater.onepagefree.com

Saksamaa maheettevõtted sobivad Eestile eeskujuks

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder külastab täna ja homme Saksamaal, Schleswig-Holsteini liidumaal kohalikke mahe- ja ühistulisi ettevõtteid ning kohtub liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga.

„Schleswig-Holsteini liidumaa on Eestile hea eeskuju mahetootmise osas,“ ütles Seeder. „Kui Eestis on mahepõllumajandusmaad väga palju ja toodangut pigem vähe, siis seal on olukord vastupidine. Meil tasub sinnapoole vaadata ja leida koostöövõimalusi, mis aitaksid ka Eestis jõuda mahetoodangu suurenemiseni.“

Visiidi käigus külastatakse reedel mahetootjate ühistulisi ettevõtteid Landwege ja Domäne Fredeburg, kellega arutatakse mahetootmise, biogaasi, ühistulise tegevuse, otseturustuse ning koolituse ja nõustamise võimalusi. Laupäeval tutvutakse mahe kana-, sea- ja teraviljakasvatusega tegeleva ettevõttega Buchenhof.

Samuti on Schleswig-Holsteini visiidi raames plaanis kohtumised liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga. Kohtumistel arutatakse edasist koostööd Põllumajandusministeeriumi ja Schleswig-Holsteini liidumaa vahel. Lisaks osaleb Seeder liidumaa peaministri Thorsten Albigi vastuvõtul.

Eesti Põllumajandusministeeriumil on Schleswig-Holsteini liidumaaga pikaajaline koostöö, mille raames on viidud ellu paljusid põllumajandushalduse, teaduse, hariduse ja ühistegevuse projekte.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Ühe laadakärbse jutustus

Laadakärbes koos laadarahvaga
Laadakärbes koos laadarahvaga

Kui üks kangesti tüütu kärbes jutustada (veel enam kirjutada) oskaks, jutustaks (kirjutaks) ta Võru folkloorifestivali laadalt järgmise loo:

Ühel päeval, täpsemalt reedel, sai mul maaelust villand ning otsustasin lennata Võru linna. Kuulduste järgi pidi seal olema just sel nädalavahetusel palju head ja paremat ning ma ei pidanudki pettuma. Suitsuvorsti ja singi lõhna tundsin juba kaugelt. Kohale jõudes märkasin, et mitte ainult minul polnud täna linnaluba, hõrgult lõhnava toidu lähedal kohtasin teisigi kärbseid, kes rõõmsalt ringi lendasid. Puhkamiseks meile mahti ei antud, sest niipea kui maandusime singil või vorstil, et laadamuljeid vahetada, viibutati kohe meile käega, et minge aga uudistage laata edasi. Ma siis läksingi.

Esimese hooga maandusin ühe naise õlal, kes parajasti ühele tuttavale ostetud supitirinat näitas. Tuttav kiitis, et ilus triibuline supitirin. Minu arvates on aga supitirinast üksi vähe, supp peab ikka ka sees olema, borš või seljanka või vähemasti frikadellisupp. Nägin, et inimestele ikka süüa pakuti, aga vaevalt jõudsin söögi lähedusse, kui mind jälle eemale juhatati. No mis seal ikka, lendasingi edasi.  Loe edasi: Ühe laadakärbse jutustus

Vormsi saar valmistub suurejooneliseks peoks

Seekord esineb Vormsil Ott Lepland.
Seekord esineb Vormsil Ott Lepland.

Väikesel Vormsi saarel valmistutakse olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese.

„Vormsi rannarootsi pärandkultuuri osaks on ainulaadne muusika, tantsud, laulud ja elulaad. Paljud saarega esmatutvust teinud külalised satuvad saarest vaimustusse ning jagavad kogemust teistega,“ lausus Vormsi kultuurijuht Krista Veisson. „Meie selle aasta eesmärk on kultuuripärandi teadvustamise propageerimine ja mõistmine, et seda tuleb ühiselt hoida, kuna tegemist on meie identiteedi osa ja alusega.“ 

Selle aasta olavipäevade tähtsündmuseks, peale pidulikku jumalateenistust ja kogu Vormsi kogukonda ühendava valla lipu õnnistamist, on akustiline kontsert “Ott Lepland Unplugged”, mis on juba tänaseks pannud Vormsi ja mandri vahelise praamiliikluse tavapäratusse olukorda.  Kontserdi toimumise päeval on AS Kihnu Veeteede graafikus juba hommikust kuni südaööni tihedamalt praamireise.