Etnoesoteeriline “Labürindifestival 2013”

Labürindifestival toimub 12.-14. juulil 2013 Viia-Jaani labürinditalus, Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal, Kurvilise Postitee naabruses.

Etnoesoteeriline Labürindifestival toob kokku Eesti väelaulude esitajad ja helidega tervendajad. Kolm päeva toimub Viia-Jaani talu põldudele laotud kivilabürintide vahel erinevad kontserdid ja töötoad. On ühislaulmisi ja tantsu, kristallkausside helinaid ja gongide meditatiivseid kõminaid. Õpetatakse lihtsaid ja igavikulisi teadmisi, kuidas kasutada erinevaid trumme ning luua etnorütme. Helide ja liikumisega avame oma väe allikad. Võimalus osa saada sütel käimise rituaalist.

Esinejad: ansambel Tane Mahuta, gongimeister Almer Jansu, Triskele Duo, rahvakultuuritegelane Mikk Sarv, Marju Varblane, Kaia Karjatse, Aivar Täpsi, Kill Kaare, Arno Kalbus ja paljud teised.

Kohapeale jääjatele telklaager.
Toitlustuse pakub Põlva Talupoe talutoidukohvik.
Labürindifestivalile on oodatud inimesed, kes tunnevad rõõmu vahetust kaasaelamisest helide, tantsimise ning tule jõule.
Soovivad aimu saada ürgsest väest endas ning ümbritsevas looduses.

Festivali korraldaja on MTÜ Tähevalgus.
Festivali pileteid saab kohapeal ja müüb Piletilevi.

Kogu info Labürindifestivali kohta on saadaval koduleheküljel www.tuletee.ee.

Võrumaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Helgi Saare ja Agu Hollo perekonda

Võrumaa kogukonna pärl 2013. Helgi Saare ja Agu Hollo pere

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Võrumaal esile tõstetud Helgi Saare ja Agu Hollo perekonda Haanja vallast Ihatsi külast Hartsmäe talust. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

Helgi Saare ja Agu Hollo perekond pälvis kogukonna toe ja tunnustuse aktiivse panustamise eest kohalikku ellu, Haanimaa traditsioonide, keele ja kultuuri hoidmise ning loodushoidliku elulaadi edendamise eest. Hartsmäe talu peres on üles kasvanud seitse last. Ökotalu pererahvas Agu ja Helgi on tõeline maa sool – mahetalunikud ja looduslähedase eluviisi viljelejad. Agu aitab alati, ükskõik millise jutuga keegi kogukonnast tema juurde läheb: aitab nii nõu kui jõuga, korraldab talguid, niidab memmedel heinamaad puhtaks, ajab Haanimaa asja, hoiab elus traditsioonilist eluviisi ja põlist kultuuri ning esivanemate tarkust, kõneleb haani keelt ning on haanjameeste ühenduse Haanimiihhi nõvvokoda vanem. Ökotalunikuna kasvatab ta kartulit, teravilja ja lihaveiseid ning mahesigu, muretseb loodushoidliku talupidamise säilimise eest ning on kaasanud ka oma lapsed igapäevaselt talutöödesse. Helgi on löönud aktiivselt kaasa Haanja naiste ühistest tegemistes ja naisseltsis. Helgi küpsetab oma viljast imehead rukkileiba, mille kuulsus ulatub vist kaugemale, kui ta ise oskab ette kujutada. Sel suvel on nad käivitamas oma veskit, et hakata pakkuma mahejahusid kõigile soovijatele. Agu ja Helgi tegemistes on olemas see ‘miski’, mis neid paljudest teistest maale jäänud inimestest eristab: siirus, armastus ja pühendumus oma tööde-tegemiste, kodukoha ning kogukonna vastu, mis tõstab neid esile kui tõelist maaelu ja kogukonna väärtuste kandjat.

Loe edasi: Võrumaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Helgi Saare ja Agu Hollo perekonda

Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste Käraja

20. juulil 2013 Rõuge pargis

PRIITAHTLIKE PRITSIMEESTE KÄRAJA

Päev täis võistlusi ja mänge kogu perele, sekka vahtu, suitsu ja tuld.

Kell 15 rongkäik Ala-Rõugest parki.
Kell 16 hargnemise võistlus.
Kell 18 Rõuge rammumees.
Kell 21 tantsuõhtu bändiga S.E.K.S.

Paneme pargi elama – Rõuge pritsimeeste käraja!

KOGU ÜRITUS ON TASUTA!

Võru folkloorifestival heiskab lipu

Esimest korda on Eesti suurimal iga-aastasel rahvatantsutraditsiooni kandval rahvusvahelisel festivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi lipp. Seni ei ole Eestis ja ka Lätis olnud ühtegi regulaarset CIOFFi (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) egiidi all toimuvat folkloorifestivali peale kolmes Balti riigis külakorda käiva Baltica.

Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja ka mujal Võrumaal.

Kollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhivad linna keskväljakult „Kandle“ aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu  järel astub neljapäeva õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Õhtu lõpeb simmaniga, kus kõik saavad õppida erinevate osalevate maade rahvatantsusid otse originaaleeskujude järgi.

Läbi kõigi festivalipäevade neljapäevast pühapäevani on linna keskväljakul kõigi võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning toimuvad vabalava kontserdid. Loomulikult toimub taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ja palju muud huvitavat.

Lähemalt kogu festivali kava!

Lähemalt esinejatest!

XIX  Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Teljed“.

Põlvamaa “Kogukonna pärl 2013”

Põlvamaa kogukonna pärl 2013. Foto: Maret Reinumägi

Eile, 9. juulil anti Põlvamaa “Kogukonna pärli” tiitel üle Tiina Länkuri ja Ander Konksu perele. Teist aastat toimuva konkursiga tunnustatakse kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi.

Kodukandi liikumise eestvedaja Kaie Toobal: “Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks. Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”

“Kogukonna pärli” tunnusmeene andis perekonnale üle regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, tunnustust jagasid maavanem Ulla Preeden, Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal, riigikogu liige Priit Sibul ja Põlva valla majandus- ja arendusosakonna juhataja Mari-Riina Terna.

Tiina ja Ander osutusid valituks, sest nad on panustanud väga palju oma koduküla Peri arengusse kui ka laiemalt Põlva valla ja maakonna tegemistesse. Mahetalunikena tegutsev pere on korda seadmas vana hoonetekompleksi Peri mõisapargis, kus nad plaanivad hakata senisest aktiivsemalt tegelema mahepõllunduse edendamisega. Kõige suurem panus on neil ilmselt aga Rosmal tegutseva waldorflasteaia ja -kooli tegevusse. Tiina ja Ander on ühed Rosma waldorflasteaia asutajaid ning aktiivsete lapsevanematena alati abis ja eestvedamas erinevaid ettevõtmisi. Tänu Tiina projektikirjutamise oskusele ja Anderi osavatele kätele on alguse saanud mitmed projektid, mis kooli ja lasteaeda arengus edasi aidanud. Tiina on ühtlasi MTÜ Rosma Haridusselts juhatuse esinaine ja lööb aktiivselt kaasa ka kohaliku elu korraldamisel, ta on pikalt kuulunud Põlvamaa Partnerluskogu juhatusse. Tiina ja Ander on loonud ka haljastusettevõtte, mis tegutseb juba aastaid.

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri sõnul on tegemist tänuväärse algatusega tõsta kõikjal Eestis esile perekondi, kes panustavad vabatahtlikult oma kogukonna hoidmisse ja elukeskkonna edendamisse. “Tunnustame perekondi, kes kannavad endas väärtusi, mis on tugeva kogukonna tekkimise aluseks: need on koostöö, algatusvõime ja töökus,” lausus Kiisler. “Mul on väga hea meel, et meil leidub tõesti palju toredaid, aktiivseid ja tunnustamist väärivaid peresid – tõelisi kogukonna pärleid.”

Kogukonna pärl on perekond, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevdamisse, toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Algab heinategu pärandkooslustel

Käes on heinateoaeg ning Eesti looduskaunitel pärandkooslustel asuvad heina tegema ka mitukümmend usinat looduskaitsetalgulist. Eestimaa Looduse Fondi (ELF-i) suur heinategu algab juba järgmisel nädalal Eesti õierohkemates paikades – Nedrema, Viidumäe ja Laelatu puisniitudel. Oma panuse Eesti looduse mitmekesisuse säilitamiseks saab anda ühtviisi nii looma- ja linnupoegadega arvestava loodussõbraliku heinateoga kui ka vabatahtliku talgutööga. Talguhuvilised saavad veel registreeruda kodulehel www.talgud.ee.

Heinategu pärandkooslustel on toimunud eelkõige ikka inimeste ja loomade ühisel jõul, kasutades selleks traditsioonilisi töövõtteid ja -vahendeid. Ka ELF-i talgulised hoiavad heinateol traditsioone hinnas. „See on läbi aja olnud sündmus, kus mitmed põlvkonnad koos lähedaste ja sõpradega saavad kokku, võtavad kätte vikatid, rehad ja hargid ning laulu saatel töötavad rõõmuga, et heinad õigeks ajaks küüni alla saada,“ kirjeldab Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Paul Hunt.

Pärandkoosluste hooldamisel on pikk ajalugu ning möödunud aegadel on selliste alade pindala olnud kordades suurem. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu töötaja ning taimeökoloog Jaak-Albert Metsoja meenutab hiilgeaegu: „Ülemöödunud sajandi vahetusel oli kõikjal kasutusel pool-looduslikke kooslusi, eelkõige puisniite, mille majandamisel talitleti talupojamõistuse järgi – niideti kord aastas ning pärast seda ka karjatati. Selline mõõdukas inimmõju on kujundanud neile aladele väga liigirikkad taimekooslused, mis on unikaalsed ka maailma mastaabis.“ Eestimaa pärandkoosluste unikaalsust kinnitab fakt, et Laelatu puisniidult on ühe ruutmeetri pealt leitud lausa 76 taimeliiki, mis liigirohkuselt jääb alla vaid Andides kõrguvatele mägikarjamaadele.

20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses. Seega tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine.

Alates tänasest võib heina niitmisega alustada ka PRIA toetusi saavatel pool-looduslikel kooslustel. ELF soovib ka teistele heinategijatele jõudu ja tuletab meelde, et on oluline, et niitmisel kasutatavad tehnikad ei ohustaks heina sees toimetavaid looma- ja linnupoegi, kes võivad kergesti kiirete masinate küüsi jääda – soovitatav on jätta esialgu mõned lapid niitmata, mis pakuksid noortele loomadele varjupaika. Maha niidetud hein tuleks koguda kokku ja võimalusel kasutada ära loomasöödana. Vältida tuleks niitmisviisi, kus masinaga purustatud hein jääb maha.

Peale heinateotalgute on sel aastal tulemas veel üle kahekümne looduskaitse talgu, mis on avatud kõikidele huvilistele. Täpsem teave ja registreerimine!

Maablogi: kas me vajame rikastatud toitu?

Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast.

Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja muid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid. Ehk teisisõnu on tavatoidule lisatud täiendavaid koostisosi. Mõistagi, tohib toidule lisada vaid selliseid aineid, mis on ohutud, organismi poolt omastatavad ja sisalduvad valmistootes organismile olulises koguses.

Loe edasi Põllumajandusministeeriumi ajaveebist Maablogi!