Pärandkultuuri jäädvustamise fotokonkurss

Eesti Erametsaliit kutsub metsaomanikke osalema foto- ja jutukonkursil “Pärandkultuur minu metsas”, mis kestab 1. augustini. Konkursi eesmärk on jäädvustada metsades leiduvaid pärandkultuuriobjekte, kuid mitte ainult – konkursi mõte on otsida pildis ja sõnas metsaomanikuks olemise tähendust. Olgu Teie mets kodu lähedal ja läbini tuttav või koguni veel avastamata, tehke tänavuse kultuuripärandi aasta puhul oma metsas suvine ringkäik ja jäädvustage seda pildis ning sõnas. Püüame igaüks oma metsa ja iseenda kaudu avada pärandkultuuri mõiste sügavama sisu.

Korraldajad eelistavad fotosid, millel on jäädvustatud tähendusrikas hetk ja südamele armas või mõtlemapanev paik teie kodumetsas. Koos fotoga on oodatud ka lugu, mis aitab pildil olevat lahti mõtestada. Miks jäädvustasite just selle paiga, hetke? Miks pildil kujutatu on Teie jaoks oluline ja tähendusrikas? Millised on olnud Teie metsas senised avastused ja leiud, mis on teile jutustanud möödunud aegadel samas paigas toimunud tegevustest, inimeste ellusuhtumisest? Milline on Teie tegevuse jälg metsas? Millisena tahaksite metsa jätta oma järeltulevatele põlvedele? Milline on Teie kodutee metsa? Mis teeb Teie metsast selle “oma” ja kordumatu?

Erametsaliit loodab et piltide ja mõtete vahetamine aitab metsa ja metsaomanikuks olemise tähendust paremini mõista nii neil endil kui ka kõigil teistel, kes Eesti metsa meie ühiseks väärtuseks peavad. Konkursitööd tuleb saata e-posti aadressil erametsaliit@erametsaliit.ee. Täpsem info Eesti Erametsaliidu kodulehel www.erametsaliit.ee. Põnevamate tööde autoritele on kobedad auhinnad.

Kuremaa lossis kõlavad laulud tuntud poppmuusikutelt

Eduard Glotovs, Alen Veziko ja Priit Sootla Kuremaa lossi ees. Foto: Kadi Tallisaar
Eduard Glotovs, Alen Veziko ja Priit Sootla Kuremaa lossi ees. Foto: Kadi Tallisaar

Käesoleval  suvel toimuvad Kuremaa lossis tunnustatud popmuusikute kontsertid. Möödunud reedel esines siin laulja Alen Veziko koos klahvpillimehe Priit Sootla ja kontrabassimängija Eduard Glotovsiga. 19. juulil astuvad aga publiku ette kontsertuuri “Armastuse ilmad ” artistid Uku Suviste, Luisa Värk ja Miina Värk. Kultuuriseltsi Jensel eestvedaja Vello Pütsepa sõnul on Kuremaa lossis peetud asutuste ja ettevõtete koosviibimistel ja pidulikel vastuvõttudel läbi aegade esinenud tõenäoliselt kõik Eesti popmuusikud.

“Tänavu annavad aga nimekad artistid siin esmakordselt avalikke kontserte. Alen Vezikole ja tema laule saatnud instrumentalistidele Priit Sootlale ja Eduard Glotovsile tuldi kaasa elama lisaks Kuremaale teistest Jõgevamaa paikadest ja kaugemaltki. Suure huviga oodatakse ka Uku Suviste, Luisa Värgi ja tema tütre Miina kontserti,” lasusus staažikas kultuuritöötaja ja mitmete ansmblite juhendaja. Vello Pütsepa eestvedamisel on Kuremaal alates 1987. aastast korraldatud ka Vooremaa vokaalansamblite päevi.

“Ajaloohõngulises hoones on pidulik esineda ja meeldiv on näha ka väärikat publikut,” ütles eelmisel reedel Kuremaal laulnud Alen Veziko. “Kontsert ühes lossis tekitab mõtteid ka selleks, millistes teisteski sarnastes paikades võiksid sellised muusikasündmused teoks saada,” lisas ta. Klahvpillimängija Priit Sootla kiitis Kuremaa lossi saali akustikat. “Eestis osatakse kunagisi mõisahooneid korda teha, hästi hoida ja mitmekülgselt kasutada,” märkis kontrabassist Eduard Glotovs, kelle enda kodumaa on Läti.

“Heatasemelised kontserdid võimaldavad esinduslikul Kuremaa lossil veelgi tuntumaks saada. Loodetavasti leiavad muusikasündmuste külastajad ka aega siinse looduse nautimiseks ja teistegi vaatamisväärsustega tutvumiseks,” arvas Jõgeva vallavolikogu aseesimees ja MTÜ Marlau juhatuse liige Marek Saksing.

Tänane Kuremaa loss valmis aastatel 1837-1843 maamarssali Alexander von Oettingeni eestvedamisel. Oettingen sai Kuremaa mõisa omanikuks 1834. aastal. Talle kuulusid muuhulgas ka Vistusti, Luua, Vaimastvere ja Ripuka mõisad.

Jaan Lukas

Alaveski loomapark üllatab liigirikkusega

Hundikutsikad

Tallinna loomaaia külastajad võivad vaid unistada hundi silmamisest, aga Alaveski loomapargis Võrumaal Mõniste vallas saavad hallivatimehe fännide unistused teoks: siin on ja siin näeb.

Alaveski loomapark on tegus aastast 2007. Praeguseks on lisaks karudele ja huntidele pargis võimalik silmata ka ilveseid, metssigu, kabehirvi, põtru, lambaid, küülikuid, oravaid, nugiseid, kährikuid ja sinirebast.

Nunnumeetri keerab kõige rohkem põhja põdravasikate, metsseapõrsaste, lambatallede ja hundikutsikatega tõtt vaatamine.

Peremees Rein Kõivu sõnul saadakse loomad peamiselt loomaaedadest või teistest loomaparkidest, kuid kauba tegemine ei pruugi ühti nii roosiline olla. Loe edasi: Alaveski loomapark üllatab liigirikkusega

Taimekasvatajad korjavad Viljandimaal teadmisi

Kolmapäeval ja neljapäeval on Viljandimaal põllumajandusuuringute keskuses kümnendad viljeluspäevad.

Mittetulundusühingu Viljeluspäevad juhatuse liikme Margus Ameerikase sõnul on sellest kokkusaamisest kujunenud tähtsaim kesksuvine põllumajandusüritus, millel huvilised saavad näha erineva agrotehnikaga kasvatatud põllukultuure. Kohapeal annavad nõu Eesti parimate taimekasvatuse ja põllumajandustehnika ettevõtete ning teadusasutuste esindajad.

Samas saab tutvuda põllumajandustehnikaga, sel aastal on kavas demonstreerida väetiselaoturite tööd.

Viljeluspäevad avab 10. juulil kell 10 põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Keskkonnaamet ei andnud Kaali järvekontserdile luba

Aasta alguses palju kära tekitanud kaitsealuste liikide ohtuseadmine ja väljastatud tingimuste täitmatajätmine Kaali järvekontsertide korraldamisel viis selleni, et selleaastaseks kontserdiks keskkonnaamet luba ei andnud.
Kontserdi korraldajad on ürituse siiski juba välja reklaaminud.   Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni direktor Kaja Lotman ütles Saarte Häälele, et keeldumise põhjuseks said ebapiisavad selgitused taotluses.

“Taotluses ei olnud esitatud piisavalt teavet kontserdi turvaliseks korraldamiseks Kaali kraatris nii, et kontserdi toimumise ajal oleks välistatud kaitsealuste liikide kahjustamine,” märkis Lotman ning lisas, et korraldaja võib esitada uue taotluse, kui suudab seatud tingimused paremini täita. Loe edasi: Keskkonnaamet ei andnud Kaali järvekontserdile luba

Raagi rännak ajendas mõtlema

Raagi-rännak-ajendas-mõtlema-

Pühapäeval jõudis lõpule kinomees Ilmar Raagi rännak mööda Saaremaa kirikuid. Kui 1. juulil asus teele kolm reibast matkalist, siis Kihelkonna kiriku juurde finišisse jõudis neid kümmekond rohkem.

“Kõige raskem osa tundub, et on jalad,” ütles Ilmar Raag, longates välja Kihelkonna kirikust, mis oli rännaku viimane sihtpunkt. “Siin päris paljudel on läinud jalad läbi. Ma olen juba paar aastat niimoodi matkanud, et ville ei ole tulnud, aga seekord tulid,” tõdes Raag. Loe edasi: Raagi rännak ajendas mõtlema

Viie küla elanikud seisavad vastu Rail Balticu trassivalikule

Laupäeva ja pühapäeva õhtul kogunesid Kehtna valla Valtu-Nurme, Hertu, Metsaääre, Kaerepere ja Saksa küla elanikud Valtu-Nurme külaplatsile, et arutada läbi Rail Balticu ühe võimaliku trassi 7G negatiivsed küljed.

See trass tuleb Raplast ida poolt ning liigub läbi Valtu-Nurme küla, poolitades selle kaheks. Arutelude tulemusena valmis kiri, mille Valtu-Nurme külavanem Helen Link ulatas Kehtna valla esindajale Hans-Jürgen Schumannile. Lisaks läks kiri virtuaalsel kujul maavalitsuse ning majandus- ja   kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele. Loe edasi: Viie küla elanikud seisavad vastu Rail Balticu trassivalikule

Jakobsoni konkursi žürii koguneb reedel

Pärnumaa populaarseim põllumees ning haridus- ja kultuuritegelane selguvad taas Carl Robert Jakobsoni konkursil, mis toimub 25. korda. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 11. juuli, järgmisel päeval koguneb žürii esitatud taotlusi läbi vaatama.

Kurgja talu rajaja, rahvusliku ärkamisaja suurkuju, õpetatud põllu- ja kirjamehe nimelise konkursiga väärtustab Pärnumaa nende põllumeeste, haridus- või kultuuritegelaste tegevust, kes on vähemalt viimased kümme aastat pühendunult oma valdkonnas tegutsenud ja aidanud maakonda edendada.

Konkurssi korraldab Carl Robert Jakobsoni Sihtasutus koostöös Pärnu maavalitsuse ja Pärnumaa omavalitsuste liiduga.

Kandidaatide kohta vabas vormis koostatud kirjalik taotlus kandidaadi põgusa eluloo ja põhjendusega ning esitaja kontaktandmetega tuleb saata Kurgja talumuuseumi direktorile Monika Jõemaale kas kirja või e-kirjaga. Preemiad antakse üle 20. juulil Kurgjal talumuusemi rajamise 65. aastapäevale pühendatud konverentsil.

Pärnu Postimees tunnustab Jakobsoni konkursil eripreemiaga maaelu väärtustavat ja piirkonda edendavat ettevõtjat.

Riigikülas taastatakse vabadussõja monument

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 

MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi ja ettevõtja Aivo Raud plaanivad vabadussõja alguse 95. aastapäevaks taastada Riigiküla 11 meetrise vabadussõja mälestusmärgi.

Sven Udam MTÜst Muuseumi Sõprade Klubi ütles, et ühing tuli mõttele Vaivara vallas Riigikülas asunud monument taastada paar aastat tagasi ja üks tõukeid oli loomulikult see, et 1935. aastal Eesti Vabariigi kaitseväe I polgu langenutele püstitatud ausammas, mille okupandid 1940. aasta sügisel hävitasid, on siiani üks väheseid taastamata vabadussõja ausambaid. Loe edasi: Riigikülas taastatakse vabadussõja monument

Laps saab tööle asuda vaid vanema nõusolekul

Lugeja küsib: Mida peaks teadma lapsevanem, kellelt tema laps tuleb küsima nõusolekut töölepingut sõlmida?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Et alaealisega töölepingut sõlmida, on vajalik noore soov ja tahe tööd teha ning seadusliku esindaja, üldjuhul ema või isa nõusolek. Töölepingu seadus ei reguleeri, mis vormis vanema antud nõusolek peab olema. Vanem võib oma nõusoleku anda seega suuliselt (näiteks kohtumisel tööandjaga) või kirjalikult. Nõusolekuga on võrdsustatud tehingu hilisem heakskiitmine. See tähendab, et lapsevanem võib oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks alaealisega anda ka tagantjärele ehk pärast noore tööle asumist. Loe edasi: Laps saab tööle asuda vaid vanema nõusolekul

Klaasikunst vallutab pastoraadi

Kõrgessaare vallas Pihla külas asuvas Reigi pastoraadis avatakse Hiiu saarel seninägematu klaasikunsti ülevaatenäitus 25 autorilt.
Nii jõuab esimest korda ajaloos Eesti klaasikunst sellises mahus tagasi Hiiumaale, oma hälli juurde. Ülevaatenäitusega “Liivast oled sa võetud…” tähistavad klaasikunstnikud Eesti esimese, aastatel 1628–1664 tegutsenud Hüti klaasikoja 385. aastapäeva.