Väelidse pümme inemise

Pümme-Katrõ 1957. aastal. Tampere Herberti pilt. Pilt Eesti kirändüsmuusõumi rahvaluulõ arhiivi kogost. Uma Leht
Pümme-Katrõ 1957. aastal. Tampere Herberti pilt. Pilt Eesti kirändüsmuusõumi rahvaluulõ arhiivi kogost. Uma Leht
Keväjädses muusõumiüüs naas’ Mõnistõ muusõum uurma katõ tuun kandin elänü väelidse pümme inemise – rahvalauligu Pümme-Katrõ ja selgelenägijä Pümmetädikese ello. Et mõlõmba elolugu om põnnõv, a kah’os hämmär, sis uut muusõum teedüst mano.

Viil minevädse aastasaa keskpaigan laulsõ Varstun Sepä talon elänü Pümme-Katrõ sändsit vannu rahvalaulõ, midä tuudaigu inämb kiäki tõnõ es mäletä. Ku Tampere Erna ja Herbert timä laulõ 1957. aastagal Eesti rahva muusõumi jaos üles võti, ütel’ tä umas ammõtlikus nimes Katri Sikk, sündünü 1873. Pümme-Katrõ oll’ vaenõlats ja vanno Mõnistõ laulõ opas’ tälle vanaimä, kiä tedä kasvat’.

«Laulõ om pall’u üles võetu, väega vannu laulõ, kuna timä võtsõ laulõ vanaimä käest, tä es käü pidul,» selet’ Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele. «Tuuperäst omma täl väega esierälidse laulu, midä muialt koskilt es olõ inämb võtta.»
Võrokeelitsen laulikun ja kasseti «Tsirr-virr lõokõnõ» pääl om üts Pümme-Katrõ laul «Joosi, joosi üle mäe».

«Tõnõ väeline pümme oll’ Pümmetädi, kes elli Tsundsul. Timä kotsilõ kõnõldas, et tä jäi pümmes kolmõaastadsõlt,» kõnõl’ Tulviste Hele. «Tuun ollõv legendi perrä süüdü olnu kuri mõisaprovva, kink meelest ollõv olnu ülearvu pall’u vaesitlatsi. Ma esi ei usu, a legend kõnõlõs, et provva ollõv pandnu vaesõlatsõ kütetühe rehetarrõ kinni ja käsknü luugi kinni panda. Hummugu oll’ küsünü, kas kiäki om elun. Leenu oll’ ütelnü: ma olõ, a ma ei näe midägi.»

Leenus es kutsu selgelenägijäs saanut pümmet kiäki. «Tä oll’ Pümmetädikene ja oll’ nii kavva, ku meil olõman oll’,» ütel’ Tulviste Hele. «Pümmetädi oll’ säändene inemine, kes tundsõ kavvõndast är, kes timä manu tulliva. Tä mõistsõ kõnõlda tollõ inemise eluluku nii ette- ku taadõpoolõ. Tulõvikust kõnõl’ ilma inemist nägemädä väega õigõlõ.» Loe edasi: Väelidse pümme inemise

Lilleorus tuleb kogukonnateemaline õhtu Lendava Kotkaga

Sel suvel on taas Eestisse tulemas Rupert Encinas, indiaaninimega Lendav Kotkas, ja palusime tal jagada oma rahva kogukondliku eluviisi kogemust. Sellega seoses toimub kogukonnateemaline õhtu, kuhu on oodatud kõik oma kogukonna heaks tegutsevad head inimesed.

Õhtu algab kell 18.30 Lilleoru suures valges telgis lugude rääkimisega ning jätkub kella 20 paiku higistamistelgi tseremooniaga, mis annab jutu täienduseks eheda isikliku kogemuse. Loe lähemalt http://lilleoru.ee/et/content/kogukonnateemaline-ohtu-lendava-kotkaga-19-juulil-lilleorus

Lendav Kotkas on oma rahva pärimuse kandja ja tseremooniameister, kes elab oma hõimu keskel reservaadis. Igapäevaselt töötab ta USA-Mehhiko piiri lähedal tohono o’odham indiaanlaste heaks, nõustades lapsi, noori ja täiskasvanuid ning õpetades oma rahva keelt ja kultuuri.

Allikas: MTÜ Lilleoru, www.lilleoru.ee

Kuressaares avatakse reedel filateelianäitus

Reedel, 12. juulil kell 11.00 avatakse Kuressaares REFS Estonia koostöös Saare Kogujate Seltsi ja Kuressaare Linnavalitsusega seoses linna 450. aastapäevaga rahvusvaheline filateelianäitus. Tasuta näitus toimub Kuressaare kultuurikeskuse saalis.

12. juulil on näitus avatud külastamiseks kella 18ni ja laupäeval 13. juulil kella 9-17ni. Samas toimub laupäeval filatelistide kokkutulek, kus ostetakse-müüakse-vahetatakse nii Eesti kui välismaa marke ja postisaadetisi.

Näitusel saab näha ERM Postimuuseumi kogudest haruldusi Kuressaare kirjadest, mereposti saadetisi, raudteeposti omi ning ka REFS Estonia juhatuse esimehe Peeter Sgirka kogu 80 aastat margikorjajate seltsi Estonia 1931-2011. Ka Soomest tuleb näitusele suur, 5 stendiküljene kogu Saaremaa postiajaloost, kui mainida vaid mõnda. Huvilistele, kuidas nägi vanasti välja Kuressaare, on vaatamiseks saarlase Viktor Nurja kaks postkaardikogu Kuressaare kohta. Neile, kes arvavad, et postmargid on vaid värvilised nelinurksed hammastatud paberitükid või uuemal ajal kleepsud, saavad näha ebatavalisi postmarke. Kokku on näitusele kirja pandud 22 kogu.

12. juunil on Kuressaares kasutusel ka eritempel REFS Estonia XXII filateelianäitus.

Täiendav info:
Peeter Sgirka 56 350 070
Ago Papp 56 646 604

Läänemaal Roostal algavad täna Euroopa regressiooniterapeutide suvepäevad

Täna, 7. juulil algab Läänemaal Roostal sündmus, mis annab võimaluse osa saada maailmatasemel regressiooniteraapiast. Nimelt peab Eestis oma traditsioonilisi suvepäevi Euroopa Regressiooniteraapia Assotsiatsioon (EARTh), mis on tegelikult Euroopa piiridest välja kasvanud, liites praktikuid üle kogu maailma.

Suvepäevade Eesti-poolne korraldaja on Holistilise Teraapia Instituut. Instituudi looja ja juhataja Marina Eberth on EARTh’i liige ja tegev ühingu juhatuses. 7.-12. juulini toimuvad Roostal EARTh’i suvepäevad, mille teemaks “FMS: feminiinsus, maskuliinsus, seksuaalsus.”

Nelja päeva jooksul (9.-12.07) toimuvad 3-tunnised töötoad, mille jooksul erinevate riikide juhtivad regressiooniterapeudid räägivad oma tööst ja demonstreerivad teraapiavõtteid.

Enne seda (7.-8.07) toimub kahepäevane töötuba tõeliste proffide juhtimisel. See on mõeldud täiendkoolitusena regressiooniterapeutidele. Loe edasi: Läänemaal Roostal algavad täna Euroopa regressiooniterapeutide suvepäevad