Jõgeva alevikus alustas tööd taimekasvatusinsituut

Pidulik tseremoonia Jõgeva alevikus- rahvakeeli "Sordis " Eesti Taimekasvatuse Insituudi esimesel tööpäeval. Foto: Reine Koppel
Pidulik tseremoonia Jõgeva alevikus- rahvakeeli “Sordis ” Eesti Taimekasvatuse Insituudi esimesel tööpäeval. Foto: Reine Koppel

Esmaspäeval alustas Jõgeva alevikus tööd Eesti Taimekasvatuse Insituut, mis on  Jõgeva Sordiaretuse Insituudi ja Sakus paiknenud Eesti Maaviljeluse Insituudi liitumisel  loodud põllumajandusteadusasutus.

Senise Jõgeva Sordiaretuse Insituudi ja nüüdse Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel märkis, et uus teadusasutus otsustati luua Eesti vabariigi valitsuse otsusega. “Jõgeva alevikus paiknevad Eesti Taimekasvatuse Insituudi keskus ja siin jätkatakse traditsiooniliste tegevustega. Eesti Maaviljeluse Insituudis tehtud töösuundadega jätkatakse praegu Sakus, kuid tulevikus võidakse mõni nendest tegevusharudest ka Jõgevamaale üle tuua.

Koppel märkis, et loodetavasti tekivad Jõgevamaa sordiaretajatel ja teistelgi teadustöötajatel Eesti Taimekasvatuse Insituudi koosseisus igapäevatööks veelgi mitmekülgsemad ja laiaulatuslikumad võimalused  ning ka paremad tingimused tööpindade kasutamiseks.

“Mõnedki infrastruktuurid vajavad  kaasajastamist. Näiteks praegune laborihoone on jäänud kitsaks teraviljade ja heintaimede katsematerjali töötlemiseks. Loodame, et perioodiks 2014-2020 planeeritakse  Jõgeva alevikus asuva teaduskompleksi arendamiseks senisest enam raha,” ütles Eesti Taimekasvatuse Insituudi direktor.

Eesti Taimekasvatuse Insituudi tegevusvaldkonadeks ja üksusteks on agrotehnoloogia, sordiaretus, taimekaitse- ja taimebiotehnoloogia geenipank, seemnekeskus,  arendus-ja haldusosakond ning juhtkond.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on öelnud, et Eesti Taimekasvatuse Insituudi tööle hakkamine võimaldab luua suuremate isikkoosseisudega uurimisgruppe ja tõsta võimekust teadustöö tegemisel.

Jaan Lukas

38. Eesti linnade suvemängud võitis Türi

29.-30.juunini Haapsalus toimunud 38. Eesti linnade suvemängudel võitis esikoha Türi linn, kes edestas üldarvestuses teiseks tulnud võõrustajat 8 punktiga. Kolmanda koha saavutas Rakvere.

Parimad suurte linnade arvestuses (üle 10000 elaniku)

1. Haapsalu (210 p)
2. Rakvere (205 p)
3. Jõhvi (196 p)

Parimad väikeste linnade arvestuses (kuni 10000 elanikku)
1. Türi (218 p)
2. Paide (198 p)
3. Elva (195 p)

Spordialade võitjad:
jahilaskmine – Keila
jalgrattakross – Elva
juhtide võistlus – Alar Näärme
kergejõustik – Rakvere
mälumäng – Türi
orienteerumine – Põlva
petank – Haapsalu
tennis – Haapsalu
naiste võrkpall – Keila
meeste võrkpall – Türi

38. Eesti linnade suvemängudest võttis osa 22 linna ligi 700 sportlasega.

Tulemused www.joud.ee

38. Eesti linnade suvemängud korraldaja oli Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Haapsalu linnavalitsuse, Haapsalu linna spordibaaside ja Lääne maakonna spordiliiduga Läänela.

Teraviljatööstuse toodang I kvartalis kasvas

2013. aasta esimese kolme kuuga tootsid teravilja töötlevad Eesti ettevõtted 46 miljoni euro eest teraviljatooteid, selgub põllumajandusministeeriumi ülevaatest. Ligi viiendik toodangust eksporditi.

“Võrreldes aasta varasemaga võis tänavu esimeses kvartalis täheldada mõningast nõudluse kasvu siseturul. Eksport aga kahanes mõnevõrra, sest oluliste majanduspartnerite Soome ja Rootsi majandus on jahtumas,” ütles ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Statistikaameti (SA) kiirstatistika järgi toodeti tänavu I kvartalis teraviljasaadusi 71 000 tonni, mis on aasta varasemast 2,3% võrra rohkem. Toodangust ligi poole (43%) moodustas segasööt, sellele järgnesid teraviljajahu (31%), pagaritooted (24%), valikpagaritooted (1,2%) ja tangained (0,8%).

Võrreldes aasta varasemaga suurenes tänavu I kvartalis tangainete (+63,9%), rukkijahu (+10,7%) ja segasööda (+5,1%) tootmine, vähenes valikpagaritoodete (-24,7%), pagaritoodete (-1,9%) ning nisujahu (-1,2%) tootmine.

Teraviljasektor tootis tänavu esimese kolme kuuga ligi 46 miljoni euro väärtuses teraviljatooteid, mis on 14,4% toiduainetööstuse ja 2,1% töötleva tööstuse kogutoodangust. 19% teraviljasektori toodangust eksporditi.

Eestist veeti tänavu esimese kolme kuuga välja 41 600 tonni teravilja, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvutatuna teraks) – 14 600 tonni. Teraviljasektoris oli ekspordi osakaal toodangus kõige suurem jahu ja tangainete tootmises (ligi 45%).

Eestisse imporditi teravilja 26 000 tonni, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvestatuna teraks) – 58 700 tonni. Olulisemad importöörid olid Läti, Leedu, Ukraina, Soome.

SA andmeil tegutses tänavu I kvartalis teravilja töötlevas sektoris 138 ettevõtet, neist enim (105) oli pagaritoodete tootjad.

Loe lähemalt teravilja töötleva tööstuse 2013. aasta I kvartali ülevaatest: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2013/teraviljatoostus-ylevaade-2013-01.pd

VTA: toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv mullu vähenes

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis mullu toidu käitlemisega tegelevaid ettevõtteid 12 986 korral. Võrreldes aasta varasemaga vähenes toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv 5% võrra.

“Eestis toiduga tegelevad ettevõtjad on reeglina hästi kursis kehtivate nõuetega ja suuri probleeme nende täitmisel pole,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Tema sõnul olid 2012. aastal toidukäitlejatele tehtud ettekirjutused põhiliselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavuse, toidu märgistuse ning üldiste hügieeninõuetega.

Kokku tegi VTA 2012. aastal toidukäitlemisega seotud ettevõtetesse 12 986 plaanilist, erakorralist ja järelkontrolli. Selle tulemusel tehti kokku 25 005 ettekirjutust, mis on aasta varasemaga võrreldes 5% võrra vähem.

Ametliku kontrolli korras, sh riiklike seireprogrammide raames võeti toitu käitlevatest ettevõtetest 6288 proovi, millest nõuetele mittevastavaks osutus 3,4%.

Kokku laekus ametile mullu 740 vihjet, millest enamik puudutas toidu käitlemist ja loomatervishoidu ning -kaitset. Varasemast rohkem oli toidumärgistuse, toidu kohta esitatud teabe või tarbija eksitamisega seotud vihjeid. “Viimaste aastate jooksul on vihjete arv kasvanud, ilmselt on see seotud inimeste parema informeeritusega,” selgitas Pärtel.

2012. aastal oli VTA järelevalve all 12 220 toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet, millest suurim osa (kokku 9816) on jaekaubandusettevõtted (sh toitlustus).

Festival tuli öösel Võrru kollaste labajalavalsi sammudega

Täna öösel tekkisid Võru linna kahele tänavale kollased jalajäljed. Ühed viivad linna keskväljakult randa, teised Võru kultuurikeskusesse Kannel.Tegu ei ole tavaliste jalajälgedega, vaid kollaste labajalavalsisammu imiteerivatega.

Sel moel astus linna 11. juulil algav XIX Võru Folkloorifestival “Teljed”.

“Tahtsime varakult näidata, et festival on juba kohal,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Pealegi tegime sel moel väikese ninanipsu kurikaelale, kes päevade kaupa festivalireklaame tulpadelt maha kisub”.

Kollased jalajäljed näitavad esmakordselt festivalile tulijale suuna kätte, kuidas kesklinnast minna teistesse festivalipaikadesse – Kandle aeda ja Tamula järve äärde.

Labajalavalsi jälgi mööda minnes saab kulgeja aga tee lõpus juba ka tantsu selgeks.

XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15.juulini. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui üle maailma.

Lisaks eesti rahvatantsijatele ja -muusikutele osalevad festivalil esinejad Prantsusmaalt Bretagne´ist, Puerto Ricost, Portugalist, Nepaalist, Lätist, Soomest ja Inglismaalt.

Eesti noored siirdusid ülemaailmsele kutsehariduse olümpiale

29. juunil sõitsid kümme vaprat noort meistrit Eestit esindama ülemaailmsetele kutsevõistlustele WorldSkills 2013. Võistlused, kus sel aastal osalevad 53 riiki üle tuhande õppuriga,

WordSkillsi Eesti esindus
WordSkillsi Eesti esindus

toimuvad 2.–7. juulil Saksamaal Leipzigis.

Üleilmsetel kutsemeistrivõistlustel panevad end proovile noored meistrid erinevatest ametikoolidest üle Eesti. Võistlustulle astuvad kaheksa eriala kutseõppurid: oma oskusi näitavad trükkal, mehhatroonikud, maastikuehitajad, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog.

Tallinna Polütehnikumis infotehnoloogiat õppinud Madis Männik ütles enne lennukile minemist, et ta tunneb, nagu sõidaks olümpiale. Männik on viimased kolm kuud pühendanud kogu oma vaba aja WorldSkillsiks valmistumisele. Tänaseks on infotehnoloogi treeningud lõppenud ja ta ootab võistlust. Männik on WorldSkillsil endale sihiks seadnud kuldse medali. Ükskõik, kas ta unistus täitub või mitte, on kutsemeistrivõistlused siiski heaks hüppelauaks tulevikku, tõdes Männik.

Tänavu toimub WorldSkills 42. korda, Eestile on need neljandad ülemaailmsed kutsevõistlused. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove. WorldSkills toimub iga kahe aasta tagant ning on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hindavad kohtunikud nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada.

Lisainfo WorldSkillsi kohta: http://www.worldskillsleipzig2013.com/en/