Linnade ja valdade suvemängudel osaleb 2000 sportlast

29.-30.juunil toimuvad Haapsalus 38. Eesti linnade suvemängud ja Karksi-Nuias 21. Eesti valdade suvemängud.
38. Eesti linnade suvemängudel osalemisest on teada andnud 20 linna pea 700 osavõtjaga. Valdade mängudel osaleb ligi 1300 inimest 51 Eestimaa vallast.

Eelmisel aastal toimunud suvemängudel olid võidukad suurtest linnadest Rakvere, väikestest Türi ning suurtest valdadest Tartu, väikestest Mäetaguse. Suvemängude kavas on kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, jahilaskmine CSP, juhtide võistlus. Lisaks mängitakse linnade suvemängudel tennist.

Mängude korraldaja on Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös kohaliku spordiliidu ja omavalitsusega.

Baltica 3.-7.juulil Tartus, Iisakus, Sangastes, Kalamajas ja Vabaõhumuuseumis

baltica folkloorifestival3.-7. juulini Eestis toimuvale Baltica folkloorifestivalile on oodata üle 2000 osaleja. Lisaks tantsijatele, lauljatele ja pillimeestele, kes kõikjalt Eestist kokku tulevad, on oodata külalisi Leedust, Venemaalt, Lätist, Itaaliast, Sloveeniast ja Bretoonimaalt.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu (toimub alates 1987.aastast), mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”. Festival algab 4.juulil Tartus, mille kesklinn täitub mitut sorti pesadega, kus saab osa erinevate maade muusikast, tantsudest, lauludest. Õhtul kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas avapidu: Eesti ja teiste rahvaste tantsud ja laulud.

Edasi liigub festival kahes suunas – Valgamaale ja Virumaale – maapäevad toimuvad 5. juulil Sangastes ja Iisakus. Sangastes on lisaks õhtusele pärimuspeole päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi, õpitube ja elu lööb kihama ka samas toimuv laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ja muul kohalikul toodangul. Iisakus keskendutakse kohaliku pärimuse vaatlemisele mitme eri nurga alt – õpitubades tutvustatakse Iisakumaa pulmalaule ja käsitööd, loengus saab kuulda poluvernikutest ja õhtu lõpetab pärimuspidu ja tants Iisaku laululaval.

Festivali kaks viimast päeva viivad peolised Tallinna, Kalamaja hoovidesse, Kultuurikatla aeda ja Salme kultuurikeskusesse, kus ootab samuti põnev, õppimist ja elamusi täis päevakava. Viimasel päeval, 7. juulil, on Baltica päralt kogu Vabaõhumuuseum, kus eri paikade pärimus lööb õitsele taluhoovides, aga lauludest kihavad ka mets ja merеrand. Festivali lõpetab ühine simman kiigeplatsil, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Suurem osa sündmustest on tasuta, piletiga pääseb avapeole Vanemuise kontserdimajas ja Tallinna peole Salme kultuurikeskuses, Vabaõhumuuseumis kehtib muuseumipilet.

Info ja programm: www.folkloorinoukogu.ee

Baltica 2013 korraldaja on Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.

Postiteel tuleb pillerkaar

Kaader Postitee pillerkaarelt 2012. Foto: Aivar Oras
Kaader Postitee pillerkaarelt 2012. Foto: Aivar Oras

Järgmisel laupäeval, 6. juulil avavad kaksteist Postitee ettevõtet alates keskpäevast taas oma uksed peredele ning muidu lustlikele reisiseltskondadele. Eesti kõige kaunimaks teeks hinnatud vanal Tartu-Võru maanteel ehk ajaloolisel Postiteel on ikka huvitav seigelda, kuid sel päeval pakuvad kohalikud ettevõtjad ja talud erilisi elamusi just selleks päevaks avatud peopaikades.

Külastaja tunneb peopaigad ära tee äärde paigutatud ja valge linaga kaetud laudade järgi.”Korraldajate eesmärgiks on anda teada meie piirkonna põnevatest puhke- ja ajaveetmisvõimalustest,” selgitas MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork. Kolmandik tänavu osalevatest ettevõtetest ja taludest on värsked tulijad, vanad olijad avavad end pisut uues võtmes.

Voorepalus tegutsev suurima majutuskohtade arvuga Mesikamäe puhkemaja juhatab sel aastal lähedalasuvatele matkaradadele uitama. Põlva Talurahvamuuseum Karilatsis kutsub astuma ajas sajandi tagasi, mõnusat meeleolu lisavad Põlva talupoe tütrikud, kes oma saiaahjud otse põlluveerde üles seavad.

Ihamarus tegutsev Pizza Olive pakub lisaks ehedatele pitsadele ka särtsakaid rütme, Viia-Jaani labürinditalu Tähetelgis läheb keerlema pärimuspidu. Ihamaru meemaja on avanud teleekraani otse mesilastele ning pakub mett meelele ja keelele, uudistamist väärib Jüri Jürna maalinäitus “Rivaalid ja põgenikud”.

Loe edasi: Postiteel tuleb pillerkaar

Hiigelhaug leidis landi

Vahus Sikaste koos tütre Sandraga näitamas rekordkala.
Vahur Sikaste koos tütre Sandraga näitamas rekordkala.

Reedel jäi Tamula järvel kalastanud Vahur Sikaste spinningu landi otsa 121 cm pikkune ja 12,3 kg kaaluv hiigelhaug.

“Olen mitmeid kordi ka Norras kalal käinud, kuid nii suurt kala pole varem saanud,” märkis Sikaste. Kuigi tegemist on võrulasega, jõudis ta sel aastal Tamula järvele alles esimest korda. Rekordkala landi otsa meelitamiseks kulus vaevalt tund. Küsimusele, mis saab kalast edasi, oli vastus lihtne – ära süüakse muidugi. Kuna tegemist on suure kalaga siis osa läheb kohe pannile ja osa külma ootama järgmist praadimiskorda.

Sikaste väitel näkkab kala Tamula järves hästi, sest kuigi teist nii suurt kala seltskonnas kellegil püüda ei õnnestunud, saadi haugesid veelgi. Nüüd tuleb Sikastel uuesti paat veele ajada, sest lapsi on haaranud hasart ja rekord vajab ületamist. Ehk ei olnudki veel tegemist kõige suurema kalaga Tamula järves.

Külauudiste portaal kutsub teisigi kalamehi oma suurest saagist meile teada andma. Püügivahendid korda ja kalale!

Üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus tähistab kultuuripärandi aastat

„TRADITSIOONILISED ROOKATUSED” HELERIN LEEMETS (14), JOOSEP BORK (14) Lihula muusika- ja kunstikool, juhendaja Ivi Talzi.
„TRADITSIOONILISED ROOKATUSED” HELERIN LEEMETS (14), JOOSEP BORK (14) Lihula muusika- ja kunstikool, juhendaja Ivi Talzi.

Tallinnas on avatud üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

„LEHMALÜPS NIIDI TALUS” KAAREL NIIT (16), KERTU LEHTSAAR (16) Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson.
„LEHMALÜPS NIIDI TALUS” KAAREL NIIT (16), KERTU LEHTSAAR (16) Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu.

Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

23. juulini saab näitust külastada Tallinnas Eksperimentaalgaleriis (Vabaduse väljaku

tunnelis) ja galeriis Aatrium (Tallinna Ärikeskuse sisehoovis).

 

.

Põllumajandusmuuseum tähistas 45. sünnipäeva rahvusvahelise konverentsiga

Eesti Põllumajandusmuuseum.  Foto: puhkaeestis.ee
Eesti Põllumajandusmuuseum. Foto: puhkaeestis.ee

Eesti Põllumajandusmuuseumi 45. sünnipäeva tähistamiseks toimuvad uute ekspositsioonide avamised, mitmed töötoad ja rahvusvaheline põllumajandusmuuseumide konverents.
Muuseum tähistab oma sünnipäeva 27.-30. juunini mitmete üritustega. 27. juunil avati Tartumaal Ülenurmel asuvas muuseumis uued lina- ja linnukasvatuse ning põllumajandustehnika ekspositsioonid. 28. juunil toimus Tartus AHHAA keskuses rahvusvaheline konverents teemal „Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel“, kus osalesid põllumajandus- ja maaelumuuseumide ning teadusasutuste esindajad 14 riigist (Jaapan, USA, Kanada, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Valgevene, Venemaa, Läti, Eesti, Island, Norra, Poola, Ühendkuningriigid).
Kristo Mäe

Sel laupäeval selgub Elvas Eesti raiemeister 2013

Eeloleval laupäeval, 29. juunil on metsapealinnas Elvas Eesti raiemeistrivõistlused, andis teada Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht. Sae haarab pihku 35 võistlejat, Eesti parimatele pakuvad konkurentsi võistkonnad Soomest, Lätist ja Leedust.

Võistlustulle astuvad ka 10 juuniorvõistlejat Luua metsanduskoolist ja kaks Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskusest.

Raievõistlustel võetakse omavahel mõõtu nii metsas kui Elva linnas. Langetamine on linnast väljas metsas, täpsusaagimine, ketivahetus, kombineeritud järkamine ja laasimine Elva kesklinnas. Laupäeva õhtuks selgub ka Eesti raiemeister 2013. Loe edasi: Sel laupäeval selgub Elvas Eesti raiemeister 2013

Tankla TV hakkab kajastama Tõrva Loitsu tegemisi

Valgamaa noorsootöökeskuse Tankla koordineeritav Tankla TV ja Tõrva linnavalitsus on alustanud koostööd 10. augustil Tõrvas toimuva suurejoonelise kontsertetenduse Tõrva Loits 2013 ettevalmistavate tegevuste kajastamiseks internetis videouudiste formaadis.

Kokkuleppe järgi hakkab Tankla TV võttemeeskond filmima Tõrva Loitsuga seotud ettevõtmisi, mis eelnevad 10. augusti õhtul toimuvale vabaõhu kontsertetendusele. Oluline on siinkohal märkida, et noored korraldavad ise filmimise, operaatoritöö ja intervjuud. Praeguseks on valminud juba esimene videoklipp, kus lavastaja Mart Koldits tutvustab Tõrva veskijärve ääres loitsuga seotud plaane ja mõtteid.

Nii Tankla TV Tõrva-Helme piirkonna eestvedaja Margo Metsoja kui ka Tõrva abilinnapea ja Tõrva Loitsu peakorraldaja Maido Ruusmann leiavad, et meediahuviliste noorte kaasamine Tõrva linnale oluliste ettevõtmiste ettevalmistamisse ja kajastamisse on positiivne algatus, mida soovitakse rakendada ka tulevikus.

«Noorte ja linna ühine eesmärk on Tõrva igakülgne tutvustamine, mida annab edukalt korraldada videoreportaažide tegemise kaudu,» lisas abilinnapea Ruusmann.

Lõuna-Eesti suurimaid vabaõhuüritusi Tõrva Loits toimub käesoleval aastal juba kuuendat korda. 10. augusti õhtul esinevad Jaan Tätte ja ansambel Udupasun, Tanel Padar & The Sun ning Tõrva neidudekoor.

Õhtut jääb lõpetama suurejooneline vabaõhuvaatemäng «The Greatest Hits of Kalevipoeg». Lisaks on ettevõtmisesse kaasatud 300 tantsijat, 200 koorilauljat ja maailma suurimad trummid. Tulevaatemängu loovad Trikivabrik ja Valgusfestival Tulemeistrid.

Saksa maanaised heitsid Eestile vahetu pilgu

Saksa maanaised

Jaanipäeva eel ja ajal võõrustasid Viljandi maanaiste ühenduse liikmed Saksamaa Minden-Lübbecke piirkonna maanaisi, kellel nad kaks aastat tagasi külas olid käinud.  Organisatsiooni Land­frauen­verband Minden-Lübbecke 3700 liikmest tuli Eestit ja Viljandimaad uurima 23. Neist enamikule oli see esimene kord siin kandis reisida, sestap märkis mitu prouat laupäeva õhtul Kivi   turismitalus päevapikkusele ringreisile tagasi vaadates, et Eesti eluolu tundub neile mitmes mõttes teistsugune kui Saksamaal.

Et osa sakslannasid käib hobi korras folkloorseid tantse tantsimas, pakkus neile ohtralt jutuainet Viljandimaa tantsurühma Vabajalg esinemine Kivi talu õuemurul.

Külalised panid tähele, et kui nende kodumaal ollakse harjunud tantsima eeskätt aeglasemat sorti folkloorseid tantse, siis siinne traditsioon soosib märksa rohkem ajaloolise taustaga, ent tänapäevast lavatantsu.

Maanaiste ühendusel aitasid sakslannasid vastu võtta maavalitsus ja omavalitsuste liit.

Leedri tuulik seisab taas uhkelt

“Töö, mis mõne aasta eest tundus suure ja võimatuna, on nüüd teoks saanud! Anetsi tuulikul on tiivad küljes!” võis projekti eestvedaja, Lümanda vallavanema Jaanika Tiitson laupäeval uhkelt kuulutada.

22. juunil oli Anetsi mäele Leedri tuuliku avamisele kogunenud palju pealtvaatajaid, kellele etendati suurepärase ilmaga lõbus vaatemäng. Tuulikusse vinnati esimesed jahukotid. Külavanem Indrek Tiitsonile anti pidulikult üle tuuliku võti ja Lümanda vald kinkis lisaks veel veskikivi. Külalistele esinesid ka rahvatantsijad.
Projekti juht ja OÜ Muinassepp omanik Tõnu Sepp tunneb uhkust, et leidus üks küla, kes julges ette võtta sellise suure ja olulise sammu, mis reeglina tähendab rahvale ainult kulutusi, mitte tulu. Tema sõnul oli Leedri tuuliku väline renoveerimine väga töömahukas. Alles jäi vaid 20% vanadest detailidest, kõik muu tuli uus teha.
Praegu tuulik kahjuks veel töökorras pole. Esmalt tuleb tagasi panna vana sisu, millest mitmed detailid on paraku puudu. Mardikad on oma töö teinud. Selleks, et tuulik uuesti jahvatama panna, tuleb suur osa sisust uuesti meisterdada.
Leedri külale tähendab see tuulik palju rohkem kui lihtsalt külailu – Anetsi tuulikus on mänginud peaaegu kõik Leedri küla lapsed! See on osa nende lapsepõlvest.
Küla oma jõududega tuulik 1989. aastal konserveeriti. Tänu toonastele töödele, mida vedas külavanem Adi Kuivjõgi, oligi nüüd võimalik tuulik taas avada.
Tuuliku taastamise põhirahastaja oli Saarte Koostöökogu, suur osa vajaminevast rahast saadi Euroopa Liidu maaelu edendamise algatusprogrammi LEADER kaudu. Samuti viidi läbi anonüümne korjandus külarahva seas. Kui oli selge, et raha kipub ikka veel väheks jääma, pani oma brändiga Saaremaa Vodka õla alla Altia Eesti, kes tänavu rahastab ka Pihtla valla Ennu küla tuuliku taastamist täies ulatuses.

Sõrves avastati Eesti jaoks uus liblikaliik

 Cyclophora linearia

Enne pühi Sõrves Sääre külas viimase seirepüügi saaki üle vaatamas käinud liblikauurija Erki Õunap avastas Eesti jaoks uue liblikaliigi ning pani talle nimeks pöök-täpikvaksik.

Ladinakeelset nimetus Cyclophora linearia kandev liblikas saabus Sõrve tõenäoliselt eelmise nädala jooksul, sest viimane püük kestis 17.–21. juunini, kirjutab Meie Maa.

«Seda liblikat ei ole varem kunagi Eestis nähtud. Oli teada, et ta võib Eestisse jõuda, aga seni polnud,» ütles Tartu Ülikooli doktorikraadiga Õunap.

Kuna Eesti jaoks uuel liigil eestikeelset nime veel ei ole, siis Erki Õunapi arvates võiks liblika nimetada toidutaime järgi pöök-täpikvaksikuks. Nimelt toitub liblikas pöögist. Kust Sääres avastatud konkreetne isend pärineb, seda on Erki Õunapi sõnul võimatu öelda. Lähim koht, kus liblikat esineb, asub Lõuna-Rootsis. Kesk- ja Lõuna-Euroopas peetakse teda tavaliseks.

Miks tuli liblikas Eestisse, kui siin pööki looduses ei kasva? Jutu järgi pidavat liblikas ka tamme ja kaske sööma, kuid kinnitust sellele ei ole. Õunapi arvates võis liblikas niiöelda hulgusena Sõrve sattuda sooja õhumassiga. «Mõnikord kannab soe õhuvool lõunast liblikaid kaasa. Seda liiki on püütud ka Soomest, kus teda looduslikult samuti ei esine,» selgitas Õunap, kes liblikate püüdmisega tegelenud 25 aastat.

Oma staaži juures on ta avastanud kuni kümme uut liiki Eesti jaoks.

Rannaküla talgud Matsalus

Rannaküla on Matsalu rahvuspargi lõunaservas asuv mereäärne, iseloomulike kadastike ning rannaniitudega ala. Miskipärast kipub aga kadakate mainimisel talgutöö üsna selge olema – saab jälle kord asuda tulisesse võitlusesse kadakate pealetungiga. Nii ka sel korral.

Ka sealsed elanikud ise on tublid talgulised ning armastavad ja hoiavad oma kodukandi väärtusi. Pärandkooslusi on säilinud nii rannaniitude, aruniitude, madalikuniitude kui ka karjamaadena. Kuid ka nemad üksi ei jõua Rannaküla ligikaudu 500 hektari suurust ala korrastada ning seekord lähemegi appi ühele sealsele maaomanikule, kel üksi jõud enam kadakatest üle ei käi. Kohalik pererahvas on väga lahke ning abistab, kuidas oskab. Jätkame juba eelmisel aastal alustatud tööd ning puhastame rannaäärset ala kadakatest.

 Tänuks töö eest pakub siinne kant imelist olemist kaunite pärandkoosluste vahel. Loodus on väga mitmekesine ja Matsalu Rahvuspargile omaselt linnurohke. Ka mererand on kadakate, rändrahnude, roostike, erinevate lademete paljandite ja muude silmailu pakkuvate maastikuvormidega väga vaheldusrikas. Kõike seda saab kohapeal oma silmaga imetleda ja avastada. Supelda saab mõnusalt madalas ja soojas merevees, mis asub töö- ja elupaiga vahetus läheduses.
  Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Info aadressil: http://talgud.ee/talgud/2013/rannakula

Tule 29. juulil Kogukonnapäevale Mellistesse!

Tähistamaks külaliikumise 15. aastapäeva korraldab Tartumaa Kodukant koostöös Mäksa  Maanaiste Seltsiga kogukonnapäeva “Külalt külale“.
Kella 13.-ks oodatakse huvilisi Käbitarre, kus toimub arutelu Kodukant Tartumaa rollist maakonna külaliikumises. Kell 15 on ürituse pidulik avamine, sõnavõttude ja tervituskontserdiga. Pärast avamist pakutakse huvitavaid tegevusi suurtele ja väikestele. Õhtu päädib tantsu ja tralliga.
 Mellistesse tasub minna ka seetõttu, et Melliste on Tartumaa esindaja Aasta Küla 2013 tiitlile.
 Üritus on avalik ja osalema oodatakse kõiki, kes on huvitatud vabatahtlikuna panustama maakonna külaliikumise arengusse! Lisainfo Külli Pann, tel 56462692

Otepääd ootab ees jalgpallirohke suvi

Eesti jalgpallikoondis treenimas Otepää Aedlinna areenal 2012. aastal. Foto: Monika Otrokova
Eesti jalgpallikoondis treenimas Otepää Aedlinna areenal 2012. aastal. Foto: Monika Otrokova
Talvepealinna Otepääd tuntakse rohkem talispordialade mekana. Suvi toob aga kaasa mitmed rahvusvahelised spordivõistlused. Oma koha Otepääl on leidnud ka jalgpall ning Otepääd ootab ees jalgpallirohke suvi.

Otepää valla spordijuhi Martin Tederi sõnul saab sel suvel näha nii neidude jalgpallimängu, kui ka harrastajate mõõduvõtmisi, läbi viiakse jalgpallilaagreid lastele.

1.juulil toimuvad Tehvandil neidude U17 ja U19 Balti turniiri kohtumised. Kell 12.00 mängivad Tehvandi staadionil Läti ja Leedu U17 tütarlapsed ja samal päeval kell 16.00 Läti ja Leedu U19 neiud. Ühtlasi ootab Eesti Jalgpalli Liit sel päeval abi kohalikelt lastelt ja noortelt ning kutsub nendele kohtumistele appi pallipoisteks.

13. juulil võtavad Tehvandi staadionil mõõtu jalgpalliharrastajad, toimub Otepää valla harrastajate jalgpalliturniir Otepää Karikas 2013. Mängima on oodatud kohalikest jalgpallihuvilistest koosnevad võistkonnad. Loe edasi: Otepääd ootab ees jalgpallirohke suvi

Vahtsõnõ võrokiilne Täheke

Kooliaastaga lõpun saiva Vana Võromaa 1. klassi latsõ ja võro keele opja kingitüses vahtsõ võrokeelidse latsiaokirä Täheke. Ütsäs võrokiilne Täheke sündü Võro instituudi ja Tähekese toimõndusõ kuuntüün.

Seon Tähekesen omma Saarõ Evari, Contra, Holtsi Leila ja Märka Veiko luulõtusõ. Kiränik Rahmani Jan kirotas draakoni vorstist, Ojari Triinu jutu päälkiri om «Tita ja tsolgipang». Kalla Urmas kirotas tuust, määne om mi uma kuldkala.
Raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti» omma ümbre jutustõdu luu «Kahru sündümine» ja «Mille eläjä ei laula».
Kiä taht hindäle Tähekese vahtsõt võrokeelist nummõrd, saa tuud osta Võro instituudist Võrolt vai Tähekese toimõndusõst pääliinast.

Uma Leht

Dokumentaalfilm tutvustab Rannarootsi pärandkultuuri

vormsiMTÜ Vormsi Rahvatantsurühm tellimusel valminud dokumentaalfilm Vormsi Tantsib jutustab loo Rannarootsi kultuuriruumile omastest rahvatantsudest, rahvarõivastest, muusikainstrumentidest ja Vormsi saare ajaloost.

Viimane dokumentaalfilm Vormsist valmis aastakümneid tagasi. Vahepeal on saar jõudsalt arenenud ja teinud läbi palju positiivseid muutusi. „Tundsime, et peame talletama filmime Vormsile omased rahvatantsud, rahvarõivad, pillid ning tutvustama huvilistele siinset lähiajalugu,“ lausus MTÜ Vormsi Rahvatantsurühma eestvedaja Eidi Leht „Dokumentaalfilm Vormsi Tantsib pakub huvi kõigile, kes on Vormsiga seotud või tunnevad huvi saare või üldiselt Rannarootsi kultuuripärandi vastu.“

Vormsi vallavanema Meeme Veissoni sõnul on Vormsi ajaloos väga palju põnevaid lugusid, millest laiem avalikkus ei teagi. „Esimese dokumentaalfilmi abil viime meie lugu mandrile, teistele saartele ning loodetavasti tekitame teistes meie vastu suuremat huvi,“ lausus Veisson.

Dokumentaalfilmi „Vormsi Tantsib“ saab soetada Vormsi saare külakeskuse infopunktist või MTÜ Rahvatantsurühm Vormsi esindajaga ühendust võttes. Filmi näidatakse juuli viimasel nädalavahetusel Vormsi Olavipäeva pidustuste raames.

Vaata dokumentaalfilmi treilerit siit

Jahuveski tulõva vahtsõst

"Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb," selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma Leht
“Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,” selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma Leht
Vahtsit veskit tulõ Vanalõ Võromaalõ nigu siini päält vihma – vana veski omma kinni pantu, a veskijahu om korgõn hinnan.

«Veskit oll’ vaia, selle et Kütioro veski läts’ kinni ja oll’ vaia kohki jahhu tetä. Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,» selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt.

Tä uursõ vällä, et üts Austria firma tege vanaperädse süstemiga veskiid ja sai säänest Saarõmaal uma silmäga nätä kah. Tull’ himo osta tuu Haani talopidäjide seltsile, et kõik Haanimaa talomehe saasi sääl hindäle jahhu jauha. «Naksi asjo ajama ja teno PRIA Leaderi programmilõ saigi minevä kuu lõpuh veski är ostõtus,» selet’ Hollo. Oll’ päält 19 000 euro, 80% tull’ eurorahast sis.

Veski om sääne nigu vanast veski, mis tüüti vii päält kiviga. Kivi läbimõõt om miitre, veski kaald tonni ja sõglakast paarisaa kilo ümbre.

«Põhimõtõ um õks sama: alomanõ kivi sais paigah ja päälmine käü ümbre,» selet’ Hollo Agu. «Etteandõkol’o ja raputaja umma kah sama põhimõttõga, ülekannõ um õkva lähiksest moodori päält, vanastõ olli lamõrihmuga pikä ülekandõ.»

Eelektri-veskil om 9,8kilovatinõ moodor ja papridõ perrä jauh 120–180 killo jahhu tunnin. Jämmüst saa reguliiri kiviga – ku lähkühe kivvi laskõ. Mano om tettü sõglakast, kolm sõglapaari, nii et kõrraga saa kolmõ jämmüsega jahhu tetä. Puulpüüdlist nikani ku mannani. «Väikul viisil saa vast ka suurmit tetä, piät nakkama nuputama,» arvas’ Hollo Agu.

Veskiga ümbrekäümises tulõ iks tüüpõhimõtõt teedä, a Hollo Agu jutu perrä olõ-i tuu rassõ. «Piät õnnõ tuud kaema, et ei lasõ ilma vilälda kivve kokko,» opas’ tä. «Tuu kulutas kivve ja tekütäs lisaainõt jahu mano.»

Hollo Agu ütel’, et timä pand’ veski käümä vana Kütioro veskimehe, 99aastadsõ Zupsmanni Ale oppusõ, mitte «spiikikiilse» paprõ perrä. Vanalherräl oll’ huvvi tulla ka paiga pääle kaema, kuis muudsa massin tüütäs. Loe edasi: Jahuveski tulõva vahtsõst

Ühinemistega tekib seitse tugevat valda

Ühinevad_omavalitsused_2013(illustratsioon_Profimeedia)Regionaalminister esitab homsele valitsuse istungile eelnõud, millega kinnitatakse 18 omavalitsuse ühinemine 2013. aasta oktoobri kohalike volikogude valimistel. Eelnõude kohaselt saab Eesti tänavu juurde seitse uut valda, kus väikseimas elab 3400 inimest ja suurimas üle 10 000 inimese.

„Nende 18 omavalitsuse juhid on teinud julgeid otsuseid ja need ei ole alati tulnud kergelt. Nad on seadnud esikohale piirkonna arengu ja sealsete elanike huvid ning selle eest tuleb neid tunnustada,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler. Minister lisas, et kui vaadata sügisesi ühinejaid, siis suur osa neist on ka täna Eesti mõistes suured omavalitsused. „Aga nad näevad, et koos suudetakse oma potentsiaali paremini realiseerida ning oluliselt rohkem kaasa rääkida kogu piirkonna arengus,“ lisas Kiisler.

Käesoleva aasta oktoobris kohalike volikogude valimistel ühinevad omavalitsused:

– Põlvamaal tekib Põlva linna ja Põlva valla ühinemisel 10 100 elanikuga Põlva vald;
– Viljandimaal tekib Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ühinemisel 10 000 elanikuga Viljandi vald;
– Harjumaal tekib Kose ja Kõue valdade ühinemisel 7300 elanikuga Kose vald;
– Pärnumaal tekib Lavassaare ja Audru valdade ühinemisel 6000 elanikuga Audru vald;
– Hiiumaal tekib Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisel 5000 elanikuga Hiiu vald;
– Läänemaal tekib Risti, Taebla ja Oru ühinemisel 4300 elanikuga Lääne-Nigula vald;
– Ida-Virumaal tekib Püssi linna ning Maidla ja Lüganuse valdade ühinemisel 3400 elanikuga Lüganuse vald. Loe edasi: Ühinemistega tekib seitse tugevat valda

Rõuge rahvamajas näeb krokodille ja madusid

Laupäeval, 29. juunil Rõuge rahvamajas krokodillide ja reptiilide näitus kell 12.00 – 20.00. Näitusel on ülihuvitav väljapanek, kus lisaks krokodillidele saab näha ka teisi erinevaid roomajaid, kilpkonni, madusid ja ämblikke. See ekspositsioon on hariv ja põnev vaadata igaühel, kes vähegi maailma asjade vastu uudishimulik on. Rändnäitus on pärit Saksamaalt. Pilet 6 €, õpilasele 4 €

Rahvarõivaste Valmistajate Kool kutsub liituma

Illustratsioon: muuseum.viljandimaa.ee
Illustratsioon: muuseum.viljandimaa.ee
Rahvarõivaste Valmistajate Kool Eesti Rahva Muuseumis kutsub huvilisi kaasa lööma, et saada ise oma rahvarõivaste loojaks. Kool kestab kaks aastat ja toimub üks kord kuus laupäeval-pühapäeval.

Ettevõtmise eesmärk on Eesti Rahva Muuseumi rahvarõivavaramu kasutamisvõimaluste teadvustamine ning paikkondliku rõivastuse valmistamise, kandmisviiside ja paikkondlike traditsioonide uurimine läbi rõivastuse, samuti kodukoha rahvarõivakostüümi valmistamine koos lisanditega.

Osalema on oodatud eelkõige rahvarõivaste valmistajad, käsitööringide juhendajad, õpetajad, rahvakultuuriühenduste liikmed jt huvilised.

Toimumise ajad september 2013 – mai 2015
7. september,
28. -29. september (I grupp)
12.-13. oktoober (II grupp)
2. -3. november
30. november-1. detsember (jätkub 2014 jaanuaris)

Toimumise koht: Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Kuperjanovi 9, Tartu
Õpetajad: Reet Piiri, Silvi Allimann, Virve Valtmann-Valdson, Piia Rand
Kursuse tasu: Kokku 2 aastat orienteeruvalt 600€, (maksmine osade kaupa); 2013.aastal toimuvate õppuste eest (I semester) 150€
Koolitusjuht: Age Raudsepp, e-mail Age.Raudsepp@erm.ee; tel 55663661
Loe edasi: Rahvarõivaste Valmistajate Kool kutsub liituma

Maavanemad külastasid Põlvamaad

25- 26. juunil külastasid maavanemad ja siseministeeriumi esindajad Põlvamaad ja ühtlasi lõppes Põlva koordineerimise periood ning maavanem Ulla Preeden andis maavanemate koostöö koordineerija rolli koos selle juurde kuuluva sümboolse raamatuga üle Pärnu maavanem Andres Metsojale.

Põlva maavanema ülesanne oli koordineerida maavanemate koostööd teises kvartalis, järgmisel perioodil on see Pärnu maavanema ülesanne.

Põlva maavanem Ulla Preedeni sõnul annab koordineerija roll suurema vastutuse ja võimaluse tihedamaks suhtluseks maavalitsuste, ministeeriumide ning teiste riigiasutuste vahel. Lisaks on rohkem tähelepanu ühiste seisukohtade kujundamisel.

Maavalitsuste koordineerimine tähendab, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just koordineeriv maavalitsus. Mitmed olulised kohtumised korraldatakse just koordineerivas maakonnas.

Allikas: Põlva Maavalitsus

EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas saavutati kokkulepe

Luksemburgis kaks päeva läbirääkimisi pidanud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid jõudsid kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika reformipaketis.

„Eesti jaoks lõppesid läbirääkimised edukalt ja saime viimaste hetkedeni vaidluse all olnud põhiküsimustes head lahendused,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti jaoks on väga oluline, et õnnestus saada erisus nn rohestamise nõude osas. See tähendab, et riikides, kus mets katab üle poole pindalast, ei pea kõige metsasemates piirkondades osa põllumajandusmaast kasutusest välja jätma,“ ütles Seeder.

Kokkuleppe kohaselt kaovad Euroopa Liidus alates 2015. aastast piima- ja alates 2017. aastast suhkrukvoodid.

Samuti saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamisega kuni 2020. aastani. „Sealjuures on võimalus rakendada väiketootjaid soosivat ümberjaotavat toetust, kus esimestele hektaritele kehtivad kõrgemad toetusmäärad,“ lisas Helir-Valdor Seeder. Loe edasi: EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas saavutati kokkulepe

Puhka Eestis kutsub seiklusmängule “Kadunud Eestimaal”

Kuni 28. juunini on huvilised oodatud end registreerima, et osaleda Puhka Eestis esindusmeeskonnana seiklusmängus “Kadunud Eestimaal”.

Viimasel neljal suvel on toimunud Eestimaa erinevates paikades autoratastel seiklusmängud, mille korraldajaks on Safari Seiklused MTÜ. Sel suvel toimub mäng esmakordselt üle kogu Eesti nime all “Kadunud Eestimaal”.

Puhka Eestis paneb selleks puhuks mängu välja oma esindusmeeskonna, kes saab seiklused kaasa teha Puhka Eestis logodega Škodas, mis talle selleks puhuks Auto 100 Tallinn poolt kasutada antakse. Samuti saab meeskond eesmärgi täitmiseks piisavas koguses autokütust ning ei pea maksma mängu ametlikku osalemistasu. Vastutasuks peab Puhka Eestis meeskond käituma igati esinduslikult ja aitama kajastada kogu elamusterohket sündmust Puhka Eestis sotsiaalmeedia kanalites.

Mängureeglid ja osalusankeedi leiab aadressilt www.puhkaeestis.ee. Zürii valib avalduse esitanud meeskondade seast välja 5 kandidaati, keda tutvustatakse Puhka Eestis Facebook lehel ja rahvas saab valida nende seast oma lemmiku. Lõplik võitja ehk Puhka Eestis esindustiim valitakse välja rahva hääletusel ja zürii hääletusel saadud järjestuskohtade liitmisel. Rohkem infot seikluse Kadunud Eestimaal kohta leiab korraldaja kodulehelt www.partysafari.eu Loe edasi: Puhka Eestis kutsub seiklusmängule “Kadunud Eestimaal”

Eesti kutseõppurid osalevad ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2013

lemaailmsed kutsemeistrivõistlused WorldSkills. Foto - WorldSkills
Illustreeriv foto

2.-7. juulil sõidavad 10 vaprat kutseõppurit Saksamaale, et esindada Eestit ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2013. Sel aastal osaleb WorldSkills´il 53 riiki ja võistlejaid on kokku üle tuhande.

Eesti noored meistrid astuvad võistlustulle kaheksal erialal ning oma oskused panevad proovile: trükkal Kevin-Gregori Kubjas Tallinna Polütehnikumist, mehhatroonikud Marko Aus ja Rauno Mändsalu Tallinna Tööstushariduskeskusest, maastikuehitajad Oliver Haav ja Taavi Kõiv Luua Metsanduskoolist, florist Moonika Tohvri Räpina Aianduskoolist, mööblitisler Rain Toming Võrumaa Kutsehariduskeskusest, plaatija Taimo Avloi Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist, ehitusviimistleja Elsa Pärna Tallinna Ehituskoolist ja infotehnoloog Madis Männik Tallinna Polütehnikumist.

Eesti võistlejatest on rahvusvaheliselt juba mõõtu võtnud infotehnoloog, mööblitisler, mehhatroonikud ja trükkal, kes võistlesid eelmisel aastal üle-Euroopalistel kutsevõistlusel EuroSkills. Esimest korda võistleb Eesti floristi erialal.

Tänavu toimub 42. korda WorldSkills Saksamaal Leipzigis. WorldSkills´i kutsemeistrivõistlused toimuvad iga kahe aasta tagant ning need on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust töötada projektidega. SA Innove on rahvusvahelisi kutsevõistlusi korraldavate organisatsioonide WorldSkills ja EuroSkills ametlik esindaja Eestis.

Noorte tutvustused avaldame enne võistlust veebilehel www.kutseharidus.ee

Lisainfot WorldSkills´i kohta: http://www.worldskillsleipzig2013.com/en/