30 mai 2013 Archives

Sikk otsib kollektsionääre

Otsime kogu Eestist kogujaid, kultuuripärandi talletajaid ja pakume neile ajaleheveergudel näitusepaika.

Alates 3. juunist annab Eesti Päevaleht (EPL) igal esmapäeval ühele tublile kollektsionäärile harukordse võimaluse korraldada Eesti Päevalehe veergudel oma kollektsiooni parimate palade näituse.

Nii kogu suve. Igal uuel esmaspäeval on meie ees leheveergudel, EPL-i online-versioonis ja digilehes Eesti Päevalehe suvenäitus, ühe tubli inimese kollektsiooni pärlid. Sild üle sümbolite püsimise ja hoidmise, mälu ja kultuurilise järjepidevuse alus. Pärandiaastal eriti tähtis. Nii kolmteist korda järjest.

Laiemas plaanis on selle sarja sünni ämmaemandaks legendaarne õllesiltide koguja Benno Viirandi, kes käimas juba kaheksandat elukümnendit. Kui teda kuue aasta eest kodus Mustlas väisasin, tundsin huvi, millal siis koduvalla rahvas on näitusel saanud näha unikaalsemaid taieseid ta õllepudelisiltide kollektsioonist, kus mitusada tuhat säilikut? Vastuseks oli vaikus. Vald ei pidanud seda vajalikuks ega võimalikuks.

Nii ongi Eesti Päevalehe suvenäituse sünni ajendiks just need tublid kogujad, pärandi talletajad, keda pole senini tahetud tähele panna.

Andke kogujatest teada!

Nüüd palungi seoses Eesti Päevalehe suvenäituse sarjaga ka tublide lugejate abi. Olge head, teatage mulle oma naabruse, oma küla, valla, linna, maakonna tublidest kogujatest, eriliste ning enneolematute kollektsioonide loojatest. Eriti nendest, kes kas liigse tagasihoidlikkuse või võimaluste puudumise tõttu on jäänud suurema tähelepanuta. Loe edasi: Sikk otsib kollektsionääre

Soomaal esitleti RMK Viljandimaa metsa majandamise kava aastani 2022

Elor Ilmet_29052013 — Elor Ilmet, RMK Viljandimaa metskonna ülem metsa majandamise kavaga aastani 2022

Põhjaliku ülevaate seni toimunud tegevustest ning meie maakonna metsade tulevikuplaanidest andis Viljandimaa metskonna ülem Elor Ilmet, tutvustades RMK Viljandimaa metskonna metsa majandamise kava aastani 2022. “Maakondlikus arvestuses (maakondi on 15, kuid metskondi Eestis kokku 17) metsade mahukuse osas on Viljandimaa kolmandal kohal. Meist eespool on vaid Harju- ja Vändra metskonnad,” rääkis Ilmet ning tegi kokkuvõtte meie metsi puudutavast olulisemast statistikast.

Riigimetsade üldpindala maakonnas on 97 124 ha, mis ajas pisut suureneb haldusalasse juurdetulevate maade arvelt. Metsakorralduslikult on inventeeritud alade pind 72 463 ha, metsakvartaleid 2009 tk ja metsaeraldisi 32 016 tk.

Viljandimaa metskonnad on töömahtude järgi jaotatud viieks ca 12 000 ha suurusteks metsandikeks, mida haldab metsnik-metsakorraldaja igas piirkonnas. Maakond jaguneb Vastemõisa-, Karksi-, Õisu-, Kõpu ja Aimla metsandikeks.

Metsavarude maakondlik RMK tagavara on ca 10 milj tm ning kui liita siia erametsade tagavara, on maakonna tagavara muljetavaldav ca 20 milj tm. “Täna võib öelda, et rohkem kasvab metsa juurde, kui kasutusele võetakse. Silmas peab pidama sedagi, et majandatava metsa osa on meil 66,6%, majanduspiiranguga metsa 19.1 % ning rangelt kaitstavat metsa 14,3%,” selgitas Ilmet.

Metsavarudest kokkuvõtlikult maakonnas esikohal on mänd, järgnevad kask ja kuusk ning alles seejärel muud liigid.

RMK_29.05.2013 — RMK Viljandimaa metskonnametsa majandamise kava aastani 2022

Viljandimaal on mõjuvaim looduskaitseala Soomaa rahvuspark, lisaks on 10 looduskaitseala, 8 maastikukaitse ala ja palju teisi piirangutega alasid, kus kasvab kaitsealune taimeliik või elab haruldane linnu- või loomaliik.

RMK hooldada on suur hulk kultuurimälestisi ja osa meie pärandkultuurist, näiteks: linnus “Lõhavere Linnamägi” ning Kivisaare pronksiaja kalmistu ja asukoht.

RMK tugevus võrreldes erametsaomanikega seisneb pikemaajaliste raie plaanide kavandamises metsade majandamisel ning metsa sihipärases uuendamises ehk istutamisega taastamises. Kahetsusväärselt suur osa erametsaomanikest jätavad taasmetsastamise sageli looduse enda mureks.

“Plaanipärane tegevus väljendub selleski, et kui mingi ala põllumajanduslikku tegevust ei võimalda, siis need metsastatakse. Keskmiselt istutame aastas 360 ha metsa ning metsakülvi teostame ca 20 ha. Metsasektor on hea majandamise korral tulutoov tegevus ning arvestatav tööandja,” rääkis Ilmet ja lisas, et ainuüksi maksutulu laekub prognoosi kohaselt sektorilt maakonna kohta ca 1,6 miljonit eurot aastas.

Peipsi rannikul peetakse romantikahõngulist muusikafestivali

19-20 juulil toimub Jõgevamaal Kasepää laululaval muusikafestival Peipsi Romantika. Festivalil esinevad Marko Matvere , Ott Lepland ja teised tuntud Eesti muusikud.

Peakorraldaja MTÜ Parim Valik kavatseb kultuurisündmuse korraldamise muuta igasuviseks traditsiooniks.

MTÜ Parim Valik juhatuse liige Hannes Soosaar nimetas festivali Peipsi Romantika eesmärgiks pakkuda kohalikele elanikele kui ka kaugemalt tulijatele kvaliteetset ja professionaalset kultuuritelamust ja meelelahutust.

“Kavatseme algatada selle aasta Peipsi Romantikaga traditsiooni igaaastaseks ürituseks, millest võiks kasvada igati suurejooneline festival. Romantiliste ja akustiliste kavadega astuvad üles Liisi Koikson, Marko Matvere ja Peep Raun, Bonzo, Ott Lepland & The Band. Valik on tingitud sellest, et tegemist on mu lemmikartistidega, kes sobivad igati esinema Peipsi äärde. Iseäranis on järve ja merega seotud Marko Matvere ja Peep Rauni kava “Mulle meeldib maa”-kontsert merelauludest koos lugudega purjelaevanduse hiigelaegadest. Teised esinejad esitavad nii oma vanemat kui ka uuemat loomingut”, kommenteeris Hannes Soosaar.

Kasepää laululava mahutab ligikaudu 600-800 inimest. “Piletite ostmisega tasub kiirustada, sest sooduspiletid on müügis 30. juunini”, teatas Soosaar.

Festivali läbiviimist toetavad sponsorid Leader Eesti, Nautimus ja Kasepää vald.

Koostööpartneriteks on ParimPidu.ee, Ares Security, Bookmill, Postimees, SL Õhtuleht, Vooremaa Ärileht, Piletilevi.

Kahel päeval festivalile kaasa elajatel on võimalus ööbida kaunil Peipsi rannikul nii telkide , kui ka ümberkaudsetes majutusettevõtetes.

Lendav auto Otepääl

lendav_auto2 — Lendav auto ja motovarjur.
Foto: Eesti Tiibvarjuspordi Liit

Lennushow korraldaja Paap Kõlar ütles, et vaatamata ilmaüllatustele on leitud varahommikuti ja õhtuti piisavalt lennuilma võistluste läbiviimiseks. Tema sõnul on Otepääle ja Paluperra kogunenud arvestatav hulk rahvusvahelisi motovarjusportlasi. Tulijaid on lisaks Eestile nii Itaaliast, Leedust kui Soomest. Eestit esindab motovarjurite paremik, s.h. Ott Maaten, kes saavutas möödunud aasta MM-l Hispaanias 14. koha, samuti mitmekordne Eesti meister Raido Paimre.

Tulemustest saab rääkida alles laupäeval, 1.juunil, kui kõik võistlusülesanded on sooritatud ja kokkuvõtted tehtud. Praegu võib juba prognoosida päris tugevat esinemist just itaallaste poolt, kus seitsmekordne Itaalia meister Sandro Passeri ja noorem talent Pascuale Biondo püüavad mõlemad esikohale pääseda.

“Itaallased on Otepää ümbruse maastikest vaimustuses kuna neil omal on asustus tihe ja lennutingimused hoopis teised,” rääkis Paap Kõlar. “Üldse meeldib neile Otepääl väga ning nad on aktiivsed tutvuma kõikvõimalike kohalike teenustega. Populaarseimad on Seikluspark ja Pühajärve SPA.”

Võistluste lõpetamine toimub ööklubis Comeback laupäeva õhtul peale Tehvandi Lennushowd. “Siiani on kõik kulgenud kenasti ning praegused prognoosid lubavad soodsat ilma ka laupäevaks. Kuigi Lennushowle on planeeritud aga ka reservaeg – 31.mai, tundub et saame selle siiski läbi viia planeeritud ajal, laupäeval, 1.juunil” lisas Paap Kõlar.

Lõplik otsus tehakse hiljemalt eelneval neljapäeval ning muudatustest teavitatakse ürituse veebilehtedel, Facebookis ning meedia vahendusel.

1.juunil on Tehvandi staadionil võimalik motovarjusid ja erinevaid masinaid ja lennumudeleid näha juba alates kella 17.00. Huvitavamate masinate hulgas on nii mehitamata lennumudeleid, täismõõtmetes motovarjusid, suur kahekohaline traik ning muud põnevat tehnikat.

Kohal on AHHAA keskus elektriautodega. Lähemalt saab uudistada ka lendavat autot, mis saabub Soomest. Ürituse täpne ajakava sõltub küll ilmast, kuid 18.30 paiku on oodata lennumudelistide etteasteid staadionil. Kui tuuletingimused paranevad, alustavad oma etteasteid motovarjurid, kes saabuvad traditsioonilise auringiga ümber kogu Otepää ning kellel on lisaks demonstratsiooniesinemisele seegi kord publikule toredaid üllatusi otse staadioni tribüünide ees. Show tippsündmuseks on esmakordselt Eestisse saabuv lendav auto.

Otepää Lennushow on külastajatele tasuta. Oodatud on nii suured kui väikesed huvilised.

Motovarjurite võistlusi korraldab Eesti Tiibvarjuspordi Liit, ettevõtmist toetavad Otepää ja Palupera vallad, Kultuuriministeerium ning mitmed ettevõtjad.

Täiendav info ja fotod: Paap Kõlar, tel 5051 015, e-post paap@paap.ee

Lennushow Facebookis https://www.facebook.com/EstPPA

Reoveekäitlussüsteemide uuring Rõuge vallas

AS Infragate Eesti viib Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi uuringut, milles hinnatakse hajaasustuspiirkondades paiknevate erinevate objektide – elumajad, koolid, kohaliku omavalitsuse sotsiaalobjektid, turismitalud jne – reoveekäitlussüsteemide seisukorda.

Läbiviidava uuringu põhjal koostatakse objektidest andmebaas ning kogutud andmeid kasutatakse hinnangute tegemiseks kogu Eesti kohta. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse nii küsitlusmeetodit kui ka kohapealset objekti inventariseerimist konsultandi poolt. Kui kohapealset inventariseerimist objektil ei teostata, võib soovi korral täita küsitlusankeedi.

Vallavalitsus annab elanikele võimaluse ise avaldada soovi oma majapidamise inventariseerimiseks. Kui soovitakse, et reoveekäitlussüsteemi inventariseerib konsultant (võimalus saada kohe tagasisidet süsteemide nõuetekohasuse kohta ja soovitusi edaspidiseks), siis tuleks sellest teada anda hiljemalt 10. juuniks Rõuge Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile (Karel Saarna, e-post keskkond@rauge.ee, tel 7859 322).

Kui kohapealset inventariseerimist ei soovita, kuid ollakse huvitatud tulevikus riikliku toetuse taotlemisest reoveekäitlussüsteemide rekonstrueerimiseks, siis tuleks täita küsitlusankeet veebikeskkonnas.

Prinditava ankeedi leiab Rõuge valla kodulehelt https://rouge.kovtp.ee/et/materjalid-juhendid-ja-kasulikud-lingid1 . Ankeedi saab peale täitmist tuua Rõuge vallavalitsusse.

Samuti on ankeeti võimalik täita internetis aadressil http://infragate.ankeet.ee/forms/view/2

Ankeedi küsimustele vastamisega on võimalus lisada enda valduses olev objekt koostatavasse andmebaasi, milles olevatele objektidele pakutakse tulevikus reovee-käitlussüsteemide rekonstrueerimiseks riiklikku toetust tõenäoliselt esmajärjekorras.

Otepää peab Eesti lipu sünnipäeva

IMGP5434 — Eesti lipu 128.aastapäeva tähistamine Otepääl 2012.aastal
Foto: Monika Otrokova

4. juunil 2013 on Eesti lipu õnnistamise 129. aastapäev. Otepää tähistab seda piduliku rongkäiguga, mis kulgeb vallamaja eest Kirikumõisasse, kus toimub traditsiooniline lipuheiskamine Kirikumõisas. Õhtul on Otepää kirikus kontsert-jumalateenistus. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa, esineb Siiri Sisask.

Vastavalt Eesti lipu seadusele, heiskavad 4.juunil lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol kutsus üles lipupäeval heiskama rahvuslippu. “Otepää on Eesti lipu häll, tähistagem siis Eesti lipu päeva meie kodulinna ehtimisega sinimustvalgete lippudega,” ütles Aivar Nigol. “Järgmisel aastal on Eesti lipu 130. juubel, ettevalmistused selle väärikaks tähistamiseks on juba alanud. Esimese sammuna lõime kultuurisilla Peterburi Jaani kiriku ja Otepää vahele maikuu algul, kui Eveko koor Peterburis esinemas käis ning Otepää vald kinkis Peterburi Jaani kogudusele külalisteraamatu. Kavatseme kindlasti rahvuslipule pühendatud üritustega jätkata.”

Otepää vallavanem Merlin Müür sõnas, et lipupäeval korraldatav rongkäik on saamas ilusaks traditsiooniks: “Kutsun kõiki Otepää organisatsioone ja seltsinguid üles osalema rongkäigul oma lippudega, õhtul on kõik oodatud kirikusse kontsert-jumalateenistusele. Väärtustagem ja hoidkem oma rahvuslippu!”

Lipupäeva puhul on Otepää Keskväljak, Lipuväljak ja osa Tartu maanteest kaunistatud tänavapostide lipuhoidikutesse paigutatud trikolooridega.

4. juunil 1884. aastal kogunes 24 eesti soost haritlast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Lipp pühitseti Otepää pastoraadis. Eesti iseseisvumisel sai riigilipuks sinimustvalge rahvuslipp.

IMGP5459 — Eesti lipu 128.aastapäeva tähistamine Otepääl 2012.aastal
Foto: Monika Otrokova

Eesti lipu 129. aastapäeva tähistamine Otepääl
4.juunil 2013:

Kell 9.45 rongkäiguliste kogunemine Lipuväljakule Otepää vallavalitsuse ette

Kell 10.00 pidulik rongkäik Lipuväljakult Kirikumõisasse

Kell 10.15 Kirikumõisas Eesti lipu heiskamine, kõned ja tervitused.

Kell 19.00 Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus “Siiri Sisask – oma laulud”. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa. Kontsert on tasuta.

NB! Seoses rongkäiguga on kell 9.45-10.15 häiritud liiklus Otepää linnas Tartu mnt Lipuväljaku tänavast kuni Tartu mnt- Hurda tn ristmikul.