Viljandis avatakse reedel üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Emmaste Põhikooli kunstitöö. Foto: Piret Veevo
„Lehmalüps Niidi talus“ Kaarel Niit (16),
Kertu Lehtsaar (16), Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson. Foto: Piret Veevo

Viljandi Linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu. Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näituse pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast. Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav siin.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Projekti korraldajad on UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahvakultuuri keskus ja Sally Stuudio. Toetavad kultuuripärandi aasta 2013, Hasartmängumaksu nõukogu, Kultuuriministeerium ja Edelaraudtee.

Suure-Jaani vald räägib uuest haridusvõrgust

Neljapäeval, 23. mail kell 18 on Suure-Jaani gümnaasiumi aulasse oodatud kõik, keda huvitab valla haridusvõrgu tulevik.

Viimased viis kuud on haridusvõrgu arengustsenaariumitega tegelenud vallavalitsuse poolt moodustatud ajutine komisjon.
Töörühma ettepanekuid tutvustab Margus Nurk, Innovatiivne Arengupartner OÜ juhataja.

Suure-Jaani vald moodustus 2005. aasta oktoobris nelja omavalitsuse ühinemisel. Hetkel on vallas neli põhikooli ja gümnaasium. Viimase seitsme aasta jooksul on õpilaste arv vähenenud 352 võrra – omavalitsuste ühinemise ajal õppis valla koolides 859 õpilast, käesoleval ajal 507 õpilast. Õpilaste arvu suure vähenemise tõttu on vähenenud õpetajate koormused ja motivatsioon ning mis kõige olulisem – laste valikuvõimalused. Haridusvõrgu muutmise ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda lastele parimat võimalikku haridust.

Vabaõhumuuseumis algavad Leigarite rahvatantsuhommikud

Alates laupäevast, 25. maist esitab rahvakunstiselts Leigarid igal laupäeval ja pühapäeval vabaõhumuuseumis Rocca al Mares ehedat eesti rahvatantsu ja -laulu.

Leigarite esinemine koosneb tantsudest, lauludest ja elavas esituses pillilugudest. Alati on kavas tantse ja mänge, mida saab kaasa teha ka publik. Sel aastal, mis on Eestis nimetatud kultuuripärandi aastaks, saab neil eheda rahvatantsu ja -lauluga täidetud hommikutel olema eriline tähendus.

Leigarid on endale eesmärgiks seadnud hoida elus eestlaste vanu traditsioone, tantsides ja lauldes neid lugusid, mis meie vana- ja vanavanavanematele armsad olid. Omaaegsed seltskonnatantsud, kalendri- ja muude tavadega seotud laulud ning mängud jõuavad publiku ette peaaegu samal kujul, nagu folkloristid need kunagi kirja panid.

Igal suvel muuseumi külastajate seas populaarseks kujunenud tantsuhommikud on kestnud katkematu traditsioonina juba üle 40 aasta. Ehe rahvatants ja -laul on toonud kohale nii Eestiga tutvuma tulnud turiste kui ka traditsioonidest või lihtsalt meeldivast ajaviitest huvitatud kaasmaalasi.

Leigarid esinevad vabaõhumuuseumis Rocca al Mares alates 25. maist kuni 1. septembrini igal laupäeval ja pühapäeval kell 11.00. Esinemiskoht on Sassi-Jaani talu õu muuseumi peavärava lähedal. Kontsert on tasuta, vaatama pääseb muuseumi sissepääsupiletiga.

Kuidas üks Leigarite tantsu- ja lauluhommik välja näeb, saab näha siin.

Festival toob indiekultuuri Tartusse

21.-25. mail toimub Tartu Indiefest, mis toob publikuni kohaliku ja välismaise indiemuusika, -filmid ning arutelud. Festival tutvustab nii erinevaid artiste kui kaindiekultuuri laiemalt.

Festivali programm on jagatud kolmeks. 21. mail alustab Tartu Elektriteater kolm päeva vältava filmiprogrammiga. Kolmapäeval, 22. mail võtab teatepulga üle Domus Dorpatensis oma aruteluplatvormidega, kus põnevate külaliste seas saab kohata kultuurikriitik Tõnis Kahu, muusikut ja luuletajat Jaan Pehki, riigikogu liiget Eiki Nestorit ning paljusid teisi huvitavaid persoone.

23. mail liitub festivaliga muusikaprogramm, mille pealaval, Genialistide klubis astuvad üles näiteks Argo Vals Band, Zebra Island ja Tenfold Rabbit. Lisaks kodumaistele muusikutele esinevad festivalil Cats Park Venemaalt, NEØV Soomest, Julia Spada & Saturday, Monday Rootsist ja ReedNoBrass Leedust.

Viie päeva jooksul toimub 23 üritust. Festivali passid hinnaga 10€ on müügil Tartu Elektriteatris, üksikpileteid filmidele ja Genialistide klubi kontsertidele on müügil kohapeal. Päevased aruteluprogrammid ning välilavad on tasuta. Rohkem infot ürituse kohta leiab siit.

„Indiefest on sündinud soovist luua Tartus linnafestival, mis erinevaid valdkondi ühendades looks nendeks päevadeks ühtse hingamise – sellest ka selleaastane muusika ja filmi sümbioos, mille sõlmib üheks festivalil taustaks toimuv arutelude programm,“ rääkis Tartu Indiefesti eestvedaja Sten Otsmaa.

Mai lõpus toimuv Tartu Indiefest on esmakordselt toimuv alternatiivkultuuri festival. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Rootsi Suursaatkond.

Rosmal kõneldi uutest haridusalgatustest

Põlva külje all Rosmal peeti laupäeval, 18. mail V kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve ühiskond”, kus kõneldi terve ühiskonna ja terve kooli seostest, vanemate aktiivsusest ning uutest haridusalgatustest.

Viiendat aastat peetud kogupere konverentsi eesmärk oli vaadelda haridusmaastikul toimuvat optimistliku pilguga ning innustada kaasa mõtlema ja tegutsema üha rohkem lapsevanemaid. Esimesel korral oli fookuses terve laps, teisel aastal terve pere, kolmandal terve kool, neljandal terve kogukond, nüüd terve ühiskond.

Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsil osales ligi 160 inimest (95 täiskasvanut ja 61 last), kes päeva lõpus võtsid vastu teesid terve ühiskonna ja terve kooli kohta.

Konverentsi lõppdokument ärgitab lapsevanemaid, ametnikke ja omavalitsusi koostööle uute haridusalgatuste loomisel ja toetamisel. “Terve ühiskond ning seda toetav terve kool algab meist endast – igast inimesest, igaühe teadlikest valikutest ja soovist panustada. Terve, hooliva ja tasakaaluka ühiskonna ning elukeskkonna loomine eeldab meie ühist teadvustatud otsust selle nimel tegutseda, samuti koostööd kõigi ühiskonnaliikmete ja institutsioonide vahel,” kirjutatakse dokumendis.

Sõna said endine haridusminister ja Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas, õuesõppe eestvedaja ja rahvapärimuse uurija Mikk Sarv, Uue Kooli grupi ja Gaia Hariduse üks eestvedajaid Ele Koppel ning EHE kooliuuenduse ja Embassy of Education esindaja Hedvig Evert, samuti Rosma waldorfkooli ja Tartu waldorfgümnaasiumi vilistlane Kadri Kalle Eesti Maaülikoolist ning Sänna kultuurimõisa plaanitava Leiutajate Külakooli eestvedaja Hendrik Noor. Lisaks peeti vestlusring Rosma Haridusseltsi vanemate osavõtul.

Ettekannete ajal toimusid tegevused nii kooliealistele lastele kui noorematele, kelle päralt oli waldorflasteaed. Rosma kooli 2.-3. klassi lapsed etendasid ka näidendi “Assisi Franciscus”. Konverentsirahvale pakkusid tervislikku toitu Seto sõsarad. Päevale pani muusikalise punkti Eesti Mandoliinide Orkester . Osalemine oli tasuta, omapoolse toetuse sai anda annetuse korras.

Täiendava info Rosma Haridusseltsi kohta leiab siit.

Erki Pütsep tegi Tallinna Rattamaratonil võimsa soolosõidu

Liidrid rajal. Foto: Jarek Jõepera.

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja teise etapi võitis ülekaalukalt Erki Pütsep, kes edestas mullust üldvõitjat Caspar Austat ja käesoleva aasta punktiarvestuse liidrit Alges Maasikmetsa nelja minutiga. Kokku osales 16. Tallinna Rattamaratonil 1503 ratturit.

Ligi 30-kraadises kuumuses peetud Tallinna Rattamaratoni 59 kilomeetrisele põhidistantsile startis 1062 ratturit. Kõrvemaale omaselt oli rada vaheldusrikas ning tänu eelmisel päeval sadanud vihmale, oli ka tolmu vähem, mis tegi raja väga kiireks.

Premium7 vahefinišis Pukimäe tõusul, maratoniraja 17-ndal kilomeetril, noppis aktiivsuspunktid sarja möödunud aasta võitja Caspar Austa, Alges Maasikmetsa ja Erki Pütsepa ees. Sellele järgnenud kiiretel kruusasirgetel ja metsateedel näitas oma võimu Alpha Baltic-Unitymarathons maanteeproff Erki Pütsep, kes kodustel maastikurattavõistlustel kaitseb Fixus Sport võistkonna värve. Pütsep alustas raja laugel osal 40-kilomeetri pikkust soolsõitu ning vahe jälitajatega kasvas kiirelt mitmele minutile. Seda, et “Püta” kiirus oli täna teisest klassist, näitas ka raja 46-ndal kilomeetril Venemäel asunud Hansgrohe kiirenduslõik, kus liidrina üksi pedaalinud Pütsep tegi selgelt päeva parima aja.

Pärast finišit tunnistas võitja, et on vigastuse järgselt saanud vähem treenida kui tavaliselt. “Viimase nädala jooksul olen aga teinud 1000 km mahutreeningut,” kommenteeris Erki Pütsep. “Enne otsustavat äraminekut tegin juhtgrupis paar kiiremat lõiku, et näha kuidas konkurendid reageerivad – tundus, et on põhjust proovida eest ära sõita ja nii see edumaa kasvas,” sõnas ta.  Loe edasi: Erki Pütsep tegi Tallinna Rattamaratonil võimsa soolosõidu