Seokõrd valiti Umal Laulul kolm parõmbat vahtsõt võrokeelist laulu

 Chacha Roots "Näkinäkjä". Foto: Mari-Liisa Parder
Chacha Roots “Näkinäkjä”. Foto: Mari-Liisa Parder

16. mail Sännä kultuurimõisan peetü kolmandal Uma laulu võigõlusõl anti parõmbilõ võrokeelitsile laulõlõ vällä kolm pääpreemiat ja tetti valmis timahavadsõ Uma Pido sümbolpill – kivipill.

Pääpreemiä’ saiva’ Heiki Kelbi laul “Tulede ime” (ilosa sõnomi iist; ette kanni’ Peeter Saar ja Tiit Kõlli), Erkki Meistri laul “Näkinäkjä” (fantaasia iist sõnomin ja kuraasi iist; viis Erkki Meister, sõna’ Contra, ette kandsõ Chacha Roots) ja Urmas Kalla laul “Mõtõq Võromaast”.
Päält tuu and’ žürii vällä mitu eriavvohinda: Ingrid Rüütli eriavvohind läts Kadi Hainasele laulu “Ütskõrd tulõ tagasi” iist. Kreutzwaldi hää tõlkõ iist sai eriavvohinna ansambli Analysis laulõ “Lebotaminõ” ja “Pido” iist. Žürii eriavvohinna’ sai’ ka Urmet Arus ja Andreas Kalkun laulu “Kui sa, nii ma” iist ja Erkki Peetsalu laul “Perismaalasõq” (julgõ joro iist). Tekstipreemiä läts Aapo Ilvesele laulõ “Kodasse pesä” ja “Kosmos” iist.
Uma Laul III võistlusõ kõrraldaja Taisto Uuslail ütel´, et kontsõrdilt tull´ väega häste vällä, kuis võro kiil ja kultuur eläse’ ja edenese’. “Uma Laul om sääne kotus, kon saa perimüse inne linti võtta, ku lugu kuulsas saa,” ütel´ Uuslail nal´aga poolõs ja jakas´: “Uma Laulu üts pääminõ mõtõ omgi tuu, et kultuur saa püssü sis, kui taad eletäs. Võro keele man om nätä, et taa om nii elon, et õkva sünnütäs kimmäst loomingut kimmä keele ja helüpildiga. Suur rõõm om, et kõik laulu’ olli’ nii eri näko.”
Uma Laul III žüriin olli’ folklorist Ingrid Rüütel, muusik Anu Taul, Valdo Valper (Eesti Rahvaluule Arhiiv), dirigent Riivo Jõgi ja Sten Weidebaum (Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus).
Inne Uma Laul III võigõluskontsõrti kirotõdi ala Uma Pido võrokeelitse’ sponsorlepingu’ Nopri Talomeierei ja Arke Lihatüüstüsega.
Uma Laul III kuulutõdi välä märdsikuu lõpun ja 10. mais, miä oll´ vahtsidõ võrokeelitside laulõ võigõlusõlõ esitämise tähtaig, tull´ 15 laulu 17 viisi- ja tekstiautorilt. Pressiteedüssele om mano pant nimekiri kõigi Uma Laulu laulõga.
Avvohinna’ panni’ vällä Võro instituut, MTÜ Võro Selts VKKF, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Maanteemuuseum, Uhtjärve Nõiariik, MTÜ Urvaste Külade Selts, MTÜ Kuldre Käsitöötare ja Nopri Talumeierei. Kõik laulõ esitäjä’ sai’ piledi 1. juunil peetäväle Uma Pido pääkontsõrdilõVõru Kubija lauluväljakul. Loe edasi: Seokõrd valiti Umal Laulul kolm parõmbat vahtsõt võrokeelist laulu

Tallinna rattamaraton toimub 30 kraadises leitsakus

Tallinna rattamaratoni start. Foto: Tanel Meos
Tallinna rattamaratoni start. Foto: Tanel Meos

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja teisele etapile – 16. Tallinna rattamaratonile on registreerunud 1702 ratturit. Kõrvemaa Matka- ja Spordikeskusesse on seega eeloleval pühapäeval, koos Balbiino lastesõitude osalejatega, oodata rohkem kui 2000 suurt ja väikest ratturit.

Kollases liidrisärgis stardib 59-kilomeetri pikkuse põhivõistluse rajale Samsung Estonian Cup avaetapi võitja Alges Maasikmets ehk Massa. Erinevalt teistest Samsungi-sarja rattamaratonidest, lähetatakse Tallinna rattamaratonil võistlejad rajale viitstartidega. Esimeses stardigrupis numbrid 1-300, seejärel minutilise vahega järgmised 200 jne.
Tallinna rattamaratoni korraldaja Jüri Voodla juhib sõitjate tähelepanu sellele, et 4-5 kilomeetril ootab rattureid uus rajalõik. “Seal asub järsu lõpuosaga tehniline tõus, millest ülessõitmine nõuab ratturilt õigeaegseid käiguvahetusi ning ka sellele järgneval laskumisel tuleks olla tähelepanelik,” märgib Voodla.
Premium7 vahefiniši punktid jagatakse neljale kiireimale 17-ndal kilomeetril asuval Pukimäe tõusul, mis märgib ühtlasi esimese raskema rajaosa lõppu. Jäneda suunas kulgev maratoniraja teine kolmandik on kiire ja viib sõitjad suhteliselt laugetele metsa- ja kruusateedele. Raskem rajaosa distantsi viimasel kolmandikul algab Hansgrohe kiirenduslõiguga, mis sisaldab kahte küllalt rasket tõusu ning lõpeb vahetult enne kolmandat joogipunkti Venemäel. Sealt jääb veel finišini 13 kilomeetrit, mis on traditsiooniliselt mitmekesine ja tõusuderohke rajaosa. Loe edasi: Tallinna rattamaraton toimub 30 kraadises leitsakus

Homme on tornide linnuvaatluspäev

Laupäeval, 18. mail toimub tornide linnuvaatluspäev, mida Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) korraldab kolmandat aastat. Sel päeval ootavad juhendajad linnusõpru 16 vaatlustornis üheksas maakonnas.

Koos vaadeldakse ja õpitakse linde ning räägitakse linnujutte. Igas paigas peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti parim linnuvaatlustorn. Linnuvaatlusi ja liiginimekirja võib teha ka omal käel neis tornides, kus juhendajaid ei ole. Ankeedi vaatluste edastamiseks ning juhendajaga tornide asukohad ja vaatlusajad leiab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

Tornide linnuvaatluspäevaks on valitud mai keskpaik, kuna see on Eestis kõige liigirikkam aeg. Selleks ajaks on kõik rändlinnud juba saabunud ja enamus läbirändajad ei ole veel lahkunud. Seetõttu on vaatluskohtadest oodata pikki liiginimekirju ja põnevaid vaatlusi.

Vaatlustulemused tuleb EOÜ koordinaatorile edastada laupäeval, 18. mail hiljemalt kell 17.00 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Pressiteade tornide linnuvaatluse tulemustega avaldatakse samal päeval hiljemalt kell 18.30.