7 mai 2013 Archives

Talgutööd võimaldavad Kuremaa mõisvalitsejamajas õppeklassi avada

Talgulised MTÜ Marlau eestvedamisel õppekeskuseks kohandatud Kuremaa kunagise mõisavalitsejamaja ees.

Mittetulundusühingu Marlau eestvedamisel Kuremaal 4 mail toimunud “Teeme ära ” talgutel puhastati kunagises mõisavalitsejamajas ka kaks ruumi , millesse plaanitsetakse rajada õppeklass ja puhkenurk.

MTÜ Marlau juhatuse liikme Triinu Palmiste sõnul võimaldab ruumide puhtaks saamine mõisavalitsejamajas hakata siin lisaks restaureerimise praktilisele õppele läbi viima ka teooriatunde. “See on märkimisväärne samm meie ettevõtmiste arengus, ” märkis kohaliku elu edendaja. “Kokku on valitsejamajas viisteist ruumi , millest varem olime juba korda teinud viis.

Talgupäeval sai ka maja ümbrus puhtaks okstest ja lehtedest. Maja ümbruse puhastamisega nägid kella kümnest hommikul õhtu kella viieni vaeva kuus inimest. MTÜ liikmetega oleksime sama tulemuse saavutanud mitmeid päevi kauem kestnud tööga. Nüüd on kohe mõnus restaureerimiskotta minna ja mõistagi ka ilus silmale vaadata, ” märkis Palmiste. “Talgutel osales kaheksa täiskasvanut ja kaks last, kes pika tööpäeva vapralt vastu pidasid. Mitmed talgulised olid väljaspooöt Kuremaad. Suured tänud kõigile mittetulundusühingu Marlau nimel, ” märkis ta. Triinu Palmiste nimetas MTÜ Marlaule suureks auks ja üllatuseks Kuremaa külavanem Aimar Pihlak palvet heisata talgupäeva avamisel Eesti Vabariigi riigilipp. Samuti oli Kuremaa külaseltsi poolt maitsev talgusupp.

“Ajaloohõnguline mõisavalitsejamaja on meile väga hingelähedane. Hoone valmib põhjalikumat remonti ja puhastamist, kuid oleme nõuks võtnud seda samm haaval korda teha. Selleks otsime ka erinevaid võimalusi rahastajate leidmiseks. Jõgeva valla pärl Kuremaa on seda väärt, et siia elu tagasi tuua ja pakkuda elanikele erinevaid võimalusi vaba aja veetmisel, ” ütles Triinu Palmiste.

Jaan Lukas

Põlvamaal on reisijad ühistranspordiga rahul

Põlva maakonnaliinide teenindamiseks sõlmitud 8-aastane leping AS Harjumaa Liinidega lõpeb 2014. aastal. Uue lepingu sõlmimiseks kavatseb maavalitsus käesoleva aasta teisel poolel välja kuulutada riigihanke eelteate. Bussiliikluse paremaks korraldamiseks ja reisijatelt tagaside saamiseks korraldas Põlva Maavalitsus küsitluse.

Kuu jooksul vastas küsitlusele 153 inimest, 58 vastajat täitsid ankeedi internetis ja 95 bussis. Kõige rohkem vastajaid olid Kanepi, Põlva ja Veriora vallast, kuid sealjuures olid kõik Põlvamaa vallad vastanute seas esindatud. Enamus tagasiside andnutest olid tööinimesed, pensionäre ja õpilasi oli kumbagi 25 protsenti.

Bussis küsitluslehti täitnud inimesed olid sagedased ühistranspordi kasutajad, internetis vastanute seas oli rohkem mõned korrad kuus bussiga liiklejaid. Sealjuures hindasid sagedased kasutajad busside kvaliteeti heaks ja väga heaks ning harvem ühistransporti kasutavatel vastajatel oli pretensioone rohkem. Üldjoontes pidasid vastajad busside peamisteks puudusteks asjaolu, et talvehommikutel on liini alustav buss külmavõitu. Samuti häirivad räpased ja alkoholijoobes inimesed ning lärmakad koolilapsed teisi bussikasutajaid. Peamised põhjused, miks autot ühistranspordile eelistatakse on asjaolud, et bussid sõidavad liiga harva ning sõidugraafikud või väljumisajad ei sobi.

Tehti mitmeid ettepanekuid ühistranspordivõrgu parandamiseks. Põlva maavanem Ulla Preedeni sõnul loetakse, analüüsitakse ja koondatakse kõiki arvamusi ning koostöös kohalike omavalitsustega selgitatakse välja, missugused neist on otstarbekas kasutusele võtta. Liinivõrgule seavad piirid eelkõige finantsvahendid ja üha vähenev elanikkond.

Hoolimata reisijate vähenemisest on Põlvamaa liinimahud viimastel aastatel võrreldes teiste maakondadega kõige rohkem suurenenud. Praegune maakonnaliinide maht on ca 2 miljonit liinikilomeetrit ja ühistransporti kasutab aastas ligi miljon reisijat. 2012. aastal kattis riigi toetus 68,6 protsenti Põlvamaa ühistranspordi kuludest.

Põlva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõuniku Mikk Mehilase sõnul on ühistransport valdkond, mis vajab stabiilsust ja head planeerimist, sest näiteks mõne inimese ettepanekul algatatud muudatused liinide sõiduaegades mõjutavad paljusid teisi ning seetõttu tuleb kõiki otsuseid põhjalikult kaaluda ja kasutajatelt tagasidet küsida.

Põlvamaa praeguse liinivõrguga on ühistranspordi kasutajatele tagatud paremad tingimused kui riiklikud liinivõrgu normid ette näevad. Samuti on Põlvamaal üha enam kasutajaid nõudeliinidel, mis tagavad regulaarliinidega katmata piirkondades ja kellaaegadel paindlikuma ühistranspordi kasutamise võimaluse. 2012. aastal kasutas Põlvamaal nõudebussiteenust juba üle 1 100 reisija. Tõenäoliselt suureneb nõudeliinide osakaal lähiaastatel veelgi.

Rohkem infot nõudebussideteenuse kohta siit.

Eveko koor lõi kultuurisilla Otepää ja Peterburi vahele

IMGP4977 — Eveko koor esinemas Peterburi Jaani kirikus
Foto: Monika Otrokova

Eveko koori esinemine võeti Peterburi ühes parima akustikaga kontserdisaalis väga soojalt vastu. A capella kõlanud kooripalu ilmestasid Otepää valla kultuurijuhi Sirje Ginteri eesti- ja venekeelsed laulututvustused. Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol andis Otepää valla poolt Peterburi Jaani koguduse esindajale, Peterburi Eesti Seltsi esinaisele Viiu Fjodorovale, üle nahkköites külalisteraamatu, kui sümboli Otepää ja Peterburi ajaloolistest sidemetest. Kontserdi lõpetas meeldejäävalt Ülo Vinteri “Laul Põhjamaast”.

Eesti üks ärkamisaja tuntumaid tegelasi Jakob Hurt teenis Otepää kogudust aastatel 1872-1880, Otepäält suundus ta Peterburi Jaani koguduse pastoriks, kus oli 1901. aastani. EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa pidas enne kontserdi algust eesti ja venekeelse palvuse.

“Jaani kirikus oli tajutav eriline vaimsus, otepäälastena oli meil üllas tunne, et oleme seotud Jakob Hurda, eestluse ning Eesti lipu sünniga,” rääkis vallavolikogu esimees Aivar Nigol. “Võin öelda, et Jaani kirikus laulis meie esinduskoor – tunnustan ja tänan kõiki kooriliikmeid ja dirigenti Vilve Maidet suurepärase esinemise eest!” Aivar Nigol lisas, et Otepää kirikuõpetaja Marko Tiirmaa palvus Jaani kirikus oli osa ajalooliste sidemete taastamisest kahe kiriku vahel.

“Nägin, et paljud eesti kogukonna liikmed laulsid kaasa ning olid kontserdist liigutatud,” sõnas Marko Tiirmaa. “Mind üllatas väga positiivselt see, et publiku seas olnud vene noored tulid hiljem palvuse teemadel vestlema ning tundsid elavat huvi Otepää ja Eesti vastu.”

IMGP5103 — Peterburi Jaani kirik
Foto: Monika Otrokova

Eveko kontserti oli teiste hulgas kuulama tulnud Peterburi kammerkoor Gasu, kellega vahetati kultuurikontakte ning kes hiljem tervitasid Eveko koori liikmeid lauluga.

Kultuurivisiidi raames tutvustati Peterburi kontserdipublikule Otepää ning Valgamaa turismipotentsiaali. Huvilised said tutvuda trükistega ja Karupesa hotelli ning Pühajärve Spa&Puhkekeskuse infovoldikutega.

Kontserti Peterburi Jaani kirikus toetasid Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp, Otepää vald ja MTÜ Eveko koor. Reisi Peterburis toetas Peterburi reisibüroo “Zolotoi kljutš”, kogu reisi aitas läbi viia turismikonsultant Mare Raid. Uudisnuppu Eveko koori esinemisest saab näha Kanal 2-s uudistesaates Reporter, kolmapäeval, 8.mail.

Täname Eveko koori ja kõiki, kes aitasid kultuurireisi korraldada!

Fotod: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/213-evekokoorpeterburis03052013 (Monika Otrokova)

Heakorratalgud Otepää vallas jätkuvad

IMGP8770 [1600x1200] (2) — Linnamäe koristustalgud 2012. aasta sügisel.
Foto: Monika Otrokova

Otepää Vallavalitsuse traditsioonilised heakorratalgud toimuvad 8.mail kell 13.00 Linnamäel.

Talgud viiakse läbi muinsuskaitsekuu raames ja koostöös Muinsuskaitseametiga. Vallavalitsuse töötajad korjavad Linnamäelt oksi, raiuvad võsa ning teevad muid heakorratöid.

Lisaks sellele jätkuvad heakorratalgud ka Otepää vallas. Pühajärve Põhikooli pere puhastab nädala jooksul sporditeed, rolleriteed ja maantee ääri. Otepää Gümnaasium koristab 8. mail kell 11.00 juba traditsiooniks saanud kava kohaselt Otepää kiriku ja pastoraadi ümbruse.

Algab fotokonkurss “Pärandkultuur minu metsas”

foto-kiviaed — Taastatud kiviaed Sõitme külas. Foto: Sulev Valdmaa

Eesti Erametsaliit kuulutab välja fotokonkursi “Pärandkultuur minu metsas”. Konkursi eesmärk on jäädvustada erametsades asuvaid pärandkultuuriobjekte, tugevdada metsaomanike sidet oma metsaga ning tutvustada avalikkusele erametsades leiduvaid ning hoitavaid kõrge ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega vaatamisväärsusi.

“Oma metsaga suhestumine on midagi palju enamat, kui seal kasvava puistu hooldamine,” ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe. “Üheks konkursi eesmärgiks ongi metsanduse teiste tahkude rõhutamine ja esiletoomine. Tänavune kultuuripärandi aasta annab väga hea ajendi, et oma kodumetsa kultuuripärandi ja esivanemate elu-oluga lähemat tutvust teha ning külaelanikega suhelda.”

Põllumäe lisab, et fotokonkursile on oodatud kõik, olenemata sellest, kas osaleja on metsaomanik või mitte, laps või täiskasvanu ja kas ta elukoht on linnas või maal. “Kindel on see, et metsaga oleme nähtamatute niitide kaudu seotud kõik.”

Pärandkultuuri spetsialist Lembitu Tarang loetleb, mida kõike loodusest leida võib: “Vanu talukohti või jälgi nendest – kaeve, keldreid, õue- ja väravapuid, kiviaedu, linaleoauke, tuulikuvaremeid, metsavendade punkreid, jälgi jahindusest. Väga palju on teid, millel on kõnekad nimed. Mõnikord võib ainus nähtav jälg vanast talukohast olla keset metsa kasvav sirelipõõsas.”

Sama oluline kui pärandkultuuri objekt ise, on lugu, millest see jutustab, rõhutab Tarang. “Selleks, et teavet koguda, tasub küsitleda külaelanikke. Igas Eestimaa vallas leidub vahvaid koduloohuvilisi, kes saavad ja tahavad teid aidata, tuleb nad vaid üles otsida,” annab teenekas pärandkultuuri-uurija nõu.

“Tänaseks on kaardistatud juba üle 35 000 pärandkultuuriobjekti. Fotokonkursile ootame neile lisaks uusi avastusi, et praegune loetelu saaks veelgi täiendust,” soovib Tarang kõigile fotoretkelistele iseseisvat avastamisrõõmu.

Filmimees ja pärandkultuuri saadik Artur Talvik peab tähtsaks, et pärandkultuuri leiud pole asjad iseeneses – ennekõike peaksid need aitama väärtustada eelkäijate elamise viisi ning mõtestada ka seda, mida me edasi pärandame. “Kultuuripärandi aastat pean eelkõige vaimse võsastumisega võitlemise aastaks,” ütleb ta.

Fotokonkurss “Pärandkultuur minu metsas” kestab kuni 1. augustini 2013 (k.a.). Saadetud JPG või JPEG-vormingus failide pikem külg peab jääma vahemikku 2500-7000 pikslit. Võistlustööd saab tuua mälupulgal või muul andmekandjal Eesti Erametsaliidu kontorisse, saata digitaalsel kujul e-postileerametsaliit@erametsaliit.ee või posti teel aadressile Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Fotoga koos tuleb esitada lühijutt või kirjeldus konkreetsest objektist ning foto autori kontaktandmed (nimi, e-post, telefon).

Žüriisse kuuluvad: Triinu Kusmin (pärandkultuuri spetsialist), Lembitu Tarang (pärandkultuuri spetsialist ning metsanduse elutööpreemia laureaat 2013), Jarek Jõepera (fotograaf ja metsaomanik), Artur Talvik (filmimees ja pärandkultuuri saadik), Vaike Pommer (pärandkultuuri spetsialist).

Konkursi tulemused selgitatakse välja 16. augustiks ja tehakse avalikuks talumetsamajandajate kokkutuleku raames 24. augustil 2013. Esitatud tööde hindamisel on võrdselt olulised nii foto kui ka selle juurde lisatud jutt.

Lisainfo konkursi kohta: www.erametsaliit.ee või kristel.arukask@erametsaliit.ee

Lisainfo pärandkultuuri kohta: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur

Pärandkultuuri maakonnaraamatud on alla laetavad Eesti Metsaseltsi kodulehel http://www.metsaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=972&Itemid=191

Eesti Erametsaliit on metsaühistute esindusorganisatsioon, mis ühendab Eesti looduse ja kultuuripärandi hoidmist ning maaelu säilitamist väärtustavaid metsaomanikke.

Pianist Kadri-Ann Sumera soolokontsert

1680600t139he648 — Kadri-Ann Sumera
Foto: Mait Jüriado

15. mail kell 19.00 toimub Võru kultuurimaja kontsertsaalis pianisti Kadri-Ann Sumera soolokontsert ” Prantsuse avamäng”. Soolokontserdil tuleb esitlusele vana-kooli kava – barokimeistrite Scarlatti ja Bachi ning viini klassiku Haydn’i muusikast.

Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Ta on esmaesitanud mitmeid talle loodud teoseid, samuti teinud mitme XX sajandi muusika tähtteose esiettekandeid Eestis. Sumera eestvedamisel on sündinud ka muusikat ja kujutavat kunsti ühendavaid multimeedia projekte, näit. kontsert-etendus „Heli:Pilt“. Loomulikult hõlmab olulise osa Kadri-Anne repertuaarist tema isa Lepo Sumera looming, aga ka teiste eesti heliloojate muusika.

Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, Eesti Muusikaakadeemias ning Kölni Muusikakõrgkoolis. Osales aastal 2004/5 stipendiaadina Ensemble Modern`i akadeemias Frankfurdis. Sumera on esinenud mitmetel festivalidel nii kodu- kui välismaal ning saavutanud tunnustust vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, mh II preemia Balti noorte muusikute telekonkursil “Alternatiiv” Riias (1997), eripreemia Euroopa Klaveriõpetajate Ühingu rahvusvahelisel pianistide konkursil Zagrebis (2003) ja diplom Eesti pianistide konkursil (1994) ning samas eripreemia kohustusliku teose, Mari Vihmandi „Eskiis 02” esituse eest (2002). On teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETVle ning Antes Editionile. Sumera on Tartu Uue Muusika Ansambli asutaja ning kunstiline juht. Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir. A.Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir. R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir. M.Kersten) jt. Alates 2004 Eesti Interpreetide Liidu liige, olnud ka EIL juhatuses. Aastaid on Kadri-Ann teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga, hetkel on ta pedagoog Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Muusikasõprade Seltsi üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale.

Piletid 4 € ja 2 € saadaval üks tund enne kontserdi algust.

Olete kõik oodatud!

Maanteemuuseum õpetab noortele ohutut jalgrattasõitu

Täna, 7. mail toimub Eesti Maanteemuuseumis traditsiooniline ohutu liiklemise päev, mis keskendub ohutule ja turvalisele jalgrattasõidu temaatikale. Seekordne päev on mõeldud 4.-6. klasside õpilastele, kellele vajalikke teadmisi lisaks muuseumile jagavad G4S, Eesti Punane Rist ja jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.

4.-6. klasside õpilased paistavad liikluses silma eelkõige jalgratastega liikudes ja see on ka vanus, kus enamus tegelevad jalgratturite juhilubade taotlemisega. “Õpilased küll läbivad edukalt jalgratturi juhiloa saamiseks eksamid, kuid siiski minnakse uljalt tänavale rattaga sõitma, mõtlemata liiklusohutusele,” rääkis muuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu. “Kevad on aeg, kus kaherattalised ilmuvad ootamatult tänavapilti ja seega on igati päevakohane noorematele liiklejatele tutvustada vajalikke liiklustõdesid,” lisas Õispuu.

Liiklusohutusalased tegevused toimuvad erinevates keskustes. G4S juhendab jalgrattureid, kuidas turvaliselt rattaid hoidlasse, puu või posti külge kinnitada. Muuseumi liikluslinnas kontrollitakse, kas ratastel on kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud helkurid olemas ja õigesti paigaldatud. Räägitakse, kuidas õigesti kiivrit pähe panna ning mis juhtub siis, kui seda mitte teha. “1. Juulist 2011 hakkas küll kehtima seadus, mis ütleb, et kõigil alla 16. eluaastastel jalgratturitel on kiivri kandmine kohustuslik. Siiski pole lapsed ega ka lapsevanemad aru saanud, et ostes jalgratta, siis tuleb sinna kindlasti juurde osta ka kiiver,” nentis Õispuu.

Lisaks saavad õpilased oma oskusi katsetada erinevatel sõiduvahenditel. Eesti Punase Risti Võrumaa Selts räägib aga esmaabist õnnetuste puhul, kui liigne hulljulgus või tähelepanematus on alt vedanud. Noored saavad end ka praktiliselt proovile panna. Praktilisi nippe jagab jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.

Muuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Maanteemuuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.

Põlvamaal Varbusel asuv Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Eesti Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu-näitusekeskkond kannab nime Teeaeg.

Lisainfo: Triinu Õispuu, Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog, tel 7970 790, 5854 5636, e-post triinu.oispuu@mnt.ee

Obinitsas toimus Setomaa Külateatrite päev

Pühapäeval, 5. mail, toimus Obinitsas Setomaa Külateatrite päev, kus esinesid meeleolukate etendustega Obinitsa-Meremäe teatritrupp, Eve Mäe, Karisilla Külateater, Mokornulga leelokoor. Külalistena astusid üles Krabi Külateater ning Kambja näitemänguring “Püünelind”.Etendused olid eripalgelised ning küllaldaselt nii rõõmu, äratundmist kui ka järelemõtlemisainet pakkuvad.

Setomaa Külateatrite Päevale eelnesid osalusteatri- ning lavastuskoolitused Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõu Katrin Nielseni juhendamisel.

Päeva lõppedes esinejate lõpuringis tõdeti koos, et inimesed vajavad külateatrite naeru- ja sotsiaalteraapilisi etendusi.

Samas toimus ka Setomaal traditsiooniline lihavõteteaegne munaveeretamisvõistlus, Külli Jakobsoni siberi seto mustritega kindanäituse avamine ning Ilmar Vananurme uue luulekogu “Ei ole kunagi hilja” esitlus.