Talgupäeval osales 36 270 eestimaalast

t2_teeme_ara_logo_1Tänane Teeme Ära talgupäev on edukalt lõppenud. Tegemist oli tõeliselt vägeva talgupäevaga, mis tõi kodudest välja mullusest rohkem osalejaid – kokku 36 270 eestimaalast. Päikseline ja soe talgupäev sujus plaanipäraselt ning võimaldas ühiselt ära teha palju vajalikke töid. Talgupäeva meeskond tänab ja tunnustab kõiki talgulisi ja talgujuhte, kes olid valmis kodukoha ja kogukonna heaks midagi vajalikku ära tegema. Talgupäeva jooksul kogunenud muljeid ja tagasisidet saab vaadata aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva raames toimus kokku 1522 talgut, millest võttis tänase tagasiside põhjal osa 36 270 inimest. Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 10 582 inimest. Saaremaal osales 3160 inimest, Pärnumaal 2849, Ida-Virumaal 2549, Tartumaal 2472, Läänemaal 1985, Raplamaal 1966, Lääne-Virumaal 1965, Viljandimaal 1749, Järvamaal 1560, Jõgevamaal 1500, Võrumaa 1363, Valgamaal 1251, Põlvamaal 816, Hiiumaal 423. Kanadas osales talgutel 70 ja Soomes 10 inimest.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et eestimaalased näitasid taas veenvalt oma koostegemise võimu ja väge. „Täna toimus suurepärane talgupäev! Seda eriliselt head tunnet, mis võttis võimust täna talgustaabis kõiki talguid läbi helistades, on raske sõnadesse panna. Täna nägime taas, et maikuu esimesest laupäevast on saanud üle-eestiline hoolimise päev – perekondade, sõpruskondade, kogukondade ja ametkondade ühine ’teeme ära’ päev,“ rääkis Tüür.

Tüüri sõnul tõi vahetu tagasiside talgupaikadest esile kogukonnatunde tähtsuse inimeste jaoks, sest just ühises tegutsemises peitub sügavam väärtus, mida argipäevas sageli napib. „Varasemast suurem arv talguid ja rohkem talgulisi näitab, et siiras soov panustada vabatahtlikult ühiskonna arengusse on kasvamas. Me oskame üha enam märgata enda ümber toimuvat ning oleme valmis minema appi neile, kes abi vajavad, olgu selleks võõras tänavalt, naaber ülevalt, eakas külamemm, lähedal asuv lastekodu või koduta loomad. Aitäh, Eestimaa, selle hoolivuse ja õlatunde eest!“ Loe edasi: Talgupäeval osales 36 270 eestimaalast

Tänasel talgupäeval osaleb üle 30 000 inimese

Talgupäeva staap Tartus. Helistamistalgud: siit saavad kõik tänased talgujuhid ühe tervitus- ja tänukõne. Foto: Teeme Ära
Talgupäeva staap Tartus. Helistamistalgud: siit saavad kõik tänased talgujuhid ühe tervitus- ja tänukõne. Foto: Teeme Ära
Tänane üle-eestiline Teeme Ära talgupäev käivitus kohe hommikust suure hooga. Lõunaks talgupäeva staapi laekunud esmase info kohaselt osaleb talgutel kindlasti rohkem kui 30 000 inimest. Värskeid muljeid ja pidevalt uuenevat infot talgupäeval toimuvast saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on lõunaks talgupäeva staapi kogunenud erakordselt palju positiivset tagasisidet. „Täna on üle Eesti toimumas tõeliselt vägev talgupäev! Tänane talgupäev näitab taas, et eestimaalastel pole ükskõik sellest, mis meie ümber sünnib ja kuidas naaber elab,“ rääkis Tüür. „Inimesed soovivad panustada kogukonda ning väärtustada oma kodukohta ja kultuuripärandit. Talgulistele läheb korda, et Eestimaa külades ja linnades kihaks elu ning keegi teine ei saagi ju luua seda elu ja õlatunnet kui meie ise.“

Paljudel talgutel peetakse praegu lõunapausi. Tänavuses talgumenüüs on traditsiooniline talgusupp – populaarseimad on seljanka ja hernesupp, pakutakse ka värskekapsasuppi, hernesuppi, borši ja rassolnikut. Lõunamenüüst leiab ka erinevaid küpsetisi, enda küpsetatud leiba ja muid põnevamaid maitseelamusi: näiteks Lille Maja noortekeskus pakub talgulistele nõgesekotlette, Palupõhjas kostitatakse talgulisi toortoitudega. Joogiks pakutakse kase- ja vahtramahla. Mõnel pool on perenaised just koogid ahju pistnud, paljudes kohtades köevad saunad ning tehakse ettevalmistusi õhtuseks lõõgastuseks ja trilliks-tralliks. Loe edasi: Tänasel talgupäeval osaleb üle 30 000 inimese

Täna on suur Teeme Ära talgupäev

Täna toimub ühine Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti 1508 talgut. Varahommikuse seisuga on end talgutele kirja pannud ligi 19 000 talgulist. Talgupäeva korraldusmeeskond kutsub kõiki inimesi tänasel päikselisel kevadpäeval kodust välja tulema, et anda oma panus kodukandi ja kogukonna heaks ning tunda ühiselt rõõmu tegusast talgupäevast.

Kõige rohkem talguid peetakse Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 372 talgule on end kirja pannud üle 5600 inimese. Taas osaletakse talgutel väga aktiivselt Saaremaal, kus toimub 154 talgut, millele on end kirja pannud üle 1600 talgulise. Pärnumaal on registreerunud üle 1700 talgulise, Ida-Virumaal üle 1400 ja Tartumaal üle 1200 inimese. Ligi 1000 inimest on end osalejana kirja pannud Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Raplamaal, ligi 800 inimest Järvamaal, Viljandimaal ja Valgamaal. Teeme Ära talgupäeva raames korraldatakse täna talgud ka Kanadas ja Soomes. Vahetuid muljeid talgupäevast saab jälgida aadressilt http://www.teemeara.ee/otse.

Talguhommik algab mõnedes talgukohtades juba kell 9, ent suurem osa talguid algab kell 10 või kell 11. Sarnaselt varasematele aastatele peetakse mõned talgud ka pärastlõunal või õhtupoolikul ning mõned pühapäeval. Peamiselt korraldatakse küla- ja heakorratalguid ning haljastuse ja looduskaitse talguid, kuid kultuuripärandi aasta egiidi all toimub ka mälestiste talguid, spordiaasta raames peetavaid terviseradade jm spordirajatiste korrastamise talguid, samuti ühendatakse mitmes paigas praktiline töö mõttetalgutega. Loe edasi: Täna on suur Teeme Ära talgupäev

Loomade hoiupaigas saab odavalt loomi kiibistada

logo1301.04.–30.06.2013 (kaasa arvatud) korraldab Hoiupaiga Loomakliinik kiibistamise, steriliseerimise, kastreerimise ja vaktsineerimise kampaaniat.

2011. aastal sai loomade hoiupaiga kliinikust pärast remonti ja aktiivset arengut üks Tallinna juhtiv standardset teenuskomplekti osutav veterinaarkliinik, mis on sellest ajast alates oma positsiooni üha tugevdanud.

Kliinik lähtub põhimõttest, et standardprotseduurid, nagu kaitsesüstimised, kiibistamine, ussi- ja kirbutõrje ning muud lihtsamad protseduurid, aga ka mitmesugused operatsioonid (steriliseerimine ja kastreerimine (ka küülikute ja tuhkrute), kolmanda silmalau eemaldamine koertel jne) peavad olema inimestele võimalikult kättesaadavad. Püüame teha selleks kõik endast oleneva. Meie arstid tegelevad pidevalt täiendusõppega. Nad käivad mitmesugustel seminaridel (ka väljaspool Eestit), koolitustel ja loengutel, et oma kliente paremini nõustada. Väga meeldiv on see, et kord juba meie juurde tulnud kliendid jäävad meiega pikaks ajaks ja toovad siia ka oma tuttavaid. Täname neid usalduse eest. Lisainfo pets.ee

Loe edasi: Loomade hoiupaigas saab odavalt loomi kiibistada

Eesti suurim rattamaratonide sari alustab homme Viljandis

Samsung Estonian Cup rattasarja 13-hooaja avaetapp toimub Mulgimaa pealinnas 5. mail. Start 60 km maratonidistantsile antakse Viljandi järve kaldalt keskpäeval, sellele järgnevad Balbiino lastesõidud ning 35 km poolmaratoni start. Stardinimekirjas on hetkel 1600 ratturit, neist rohkem kui 1100 osaleb põhisõidu- ja ligi pool tuhat ratturit matkasõidu distantsil.
Stardinumbri 1 all läheb rajale sarja kolmekordne võitja Caspar Austa. Põhivõistluse raskeim lõik ootab sõitjaid raja keskosas, kui Holstre-Polli mägedes läbivad ratturid kümne kilomeetri jooksul 225 tõusumeetrit. Vahefiniš ootab liidreid Holstre-Polli rajaosa lõpus, millele omakorda järgneb mõnekilomeetrise vahega Hansgrohe kiirenduskilomeeter. Kui Premium7 vahefiniši punktidele pretendeerivad sõidu liidrid, siis kiirenduskilomeetri läbimisel on parimat aega võimalus näidata kõigil sõitjatel. Viimased 6-7 kilomeetrit Viljandi järve kaldal kulgevatel terviseradadel nõuavad sõitjatelt samuti tugevat pingutust ning läbida tuleb mitu rasket tõusu. Põhisõidu rajal asub kolm- ning poolmaratoni rajal kaks teenindus- ja joogipunkti. Kokku läbivad ratturid Mulgi Rattamaratoni põhidistantsil 760- ja poolmaratoni rajal 255 tõusumeetrit.
Maratoni peakorraldaja, Viljandi rattaklubi presidendi Veiko Šmidti sõnul tuleb 60 kilomeetri pikkuse võistlusmaa läbijatel arvestada, et rada nõuab vastupidavust ning kohati ka häid rattavalitsemise oskusi. Poolmaratoni rada on igati jõukohane ka vähe treeninud matkajale.«Poolmaratoni rada sobib suurepäraselt neile, kes armastavad rattaga puhkepäevadel matkamas käia ja soovivad proovida võistlusega kaasaskäivat melu,» julgustas ta rattureid. Nii põhisõidu kui poolmaratoni trass kulgeb sarnaselt eelmistele aastatele. Pikal rajal on mullusega võrreldes vaid paar väikest muutust.
Tasuta Balbiino lastesõidud toimuvad Viljandi linnastaadioni kõrval. Korraldajad ootavad lastesõitude starti kuni 400 väikest ratturit. Loe edasi: Eesti suurim rattamaratonide sari alustab homme Viljandis