Lastel kujunevad rahaga seotud hoiakud seitsmendaks eluaastaks

Heli Lehtsaar,www.minuraha.ee toimetaja

Emal, isal ja teistel lähedastel on oluline roll laste hoiakute kujundamisel rahaga ümber käimisel, viitab Cambridge ülikoolis hiljuti valminud uuring. 

Nii omandavadki lapsed umbes seitsmendaks eluaastaks vanemate igapäevast rahaga majandamist jälgides üldise arusaama rahast.

Veelgi enam, vanemate hoiakud ja käitumismustrid – nii positiivsed kui negatiivsed – võtavad lapsed oma täiskasvanuellu kaasa. Selleks, et laps tulevikus oskaks rahaga vastutustundlikult ümber käia, on vaja nii vanemate head eeskuju kui ka koolist ja kodust saadavat praktilist infot igapäevaste rahaasjade korraldamiseks.

Kuidas ja millal käitumine ja harjumused lastel kujunevad?

Nelja-viie aastaselt mõistavad lapsed, et poest kauba ostmiseks on vaja raha, kuid nad ei pruugi mõista, et erinevad rahatähed ja mündid on erineva väärtusega.

Seitsmeaastased saavad üldjuhul aru, et poest saab sularahaga maksetes vahetusraha tagasi siis, kui müüjale antud rahatähe väärtus on suurem ostetud kauba väärtusest. Niisiis mõistab suurem osa lastest raha väärtust ja oskab raha lugeda.

Seitsmeaastased lapsed on võimelised planeerima, kuid ei tee vahet igapäevaeluks vajalike asjade ja ilusate-toredate, kuid tegelikult ebavajalike asjade vahel. Küll aga saavad nad aru, mida tähendab raha teenimine ja mis on palk.  Loe edasi: Lastel kujunevad rahaga seotud hoiakud seitsmendaks eluaastaks

Imaveres tähistatakse laupäeval piimapäeva

Meenutus eelmise aasta piimapäevast.

1. juunil tähistatakse Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres piimapäeva, kus saab maitsta Eesti parimaid piimatooteid ja kohapeal valminud piimatoite, õppida nii või ja sõira kui kohupiimavärvide valmistamist.

“Piim on oluline ja tervislik toiduaine, seda eriti laste toidulaual. Seepärast korraldamegi ühe vahva piimapäeva kogu perele, kus saab erinevaid piimatooteid nii maitsta kui ka proovida ise teha,” ütles Eesti Piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe. “Tahame julgustada nii peresid kui ka koolikokkasid toiduvalmistamisel kodumaiseid piimatooteid kasutama.”

Piimapäeval võtavad mõõtu koolikokad, kes valmistavad piimatoodetest erinevaid toite, toimub parima piimatoitude ja -toodete valimine, kõik huvilised saavad proovida kätt või ja sõira ning kohupiimavärvide valmistamises, näidatakse piimafilme ja proovida saab vibulaskmist jpm. Kes ise kätt võiseks teha ei soovi, siis kell 11.30 saab jälgida käsitsi võivalmistamist piimandusveteranide Arno Kannikese ja Arvi Truu poolt. Päeva lõpus saavad huvilised minna tutvuma Risti Agro uue veisefarmi vabapidamise laudaga.

Lisainfo ja piimapäeva ajakava: http://www.piimandusmuuseum.ee/

Tööd on alustamas Valga Toidupank

Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn ning Valgas asuva MTÜ Domus Petri Kogu juhatuse liige Ester Liinak allkirjastasid koostöölepingu, millega loodi Valga Toidupank.

Seega on Eestis tänaseks kokku üksteist toidupanka – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Narvas, Jõhvis, Põlvas, Järvamaal ja nüüd ka Valgas.

Valga Toidupanga vabatahtlik koordinaator Grete Mõttus on optimistlik: “Kuigi Valga on väike linn, loodan ma, et saame kiirelt hoo sisse,” ütleb erinevates MTÜdes aktiivselt tegutsenud naine. “Kõige olulisem on saada koostöö toimima meie kohalike toidukaupu müüvate ettevõtetega – vaid nõnda saame toitu, mida puudustkannatavatele peredele edasi jagada,” lisab ta.

Kuna iga toidupank kogub jagatava kauba kohalikust kaubandusvõrgust ning väiksemates linnades pole üle jäävad kogused kuigi suured, on toidupanga loomine suuremates linnades kindlasti lihtsam. Samas on väiksemate linnade kogukonnad sageli toetavamad ning koos saadakse üle ka raskematest aegadest.  Loe edasi: Tööd on alustamas Valga Toidupank

Võrokesed peavad uma pido

1. juunil peetakse Võrus Kubija laululaval järjekorras III Uma Pido, millest võtab osa 150 koori 3800 lauljaga.

Laulu- ja rahvapidu algab juba hommikul, kui Võru linna kirikuplatsil toimub laat ning lipujooksu ümber Vana Võromaa lõpetab tuntud luuletaja Contra.

Lavastaja Tarmo Tagamets ütleb Uma Pido ettevalmistamise kohta, et viimased lahtised otsad on meeskonnal jäänud veel kokku sõlmida. “Kuulda on, et koorid lauldes tulevad, kivid vaikselt veerevad ja kapsatünnid muhedalt mulksuvad. Suured vesirattad ootavad võrokeste lipu õnnistamist ning kivipill häälestamist. Ainus, kes peoks juba kohal on ja kannatlikult rõõmsaid dirigente, lauljaid, pillimehi, tantsijaid ja eestkõnelejaid ootab, on suur dirigendi kivi. Nii et homseni on vaid hetk jäänud. III Uma Pido Kubijal sõlmib ideeliselt kokku Võhandu jõgi oma pühalikkuse ja jõuga.”

Uma Pido ei ole päris tavaline laulupidu, sest õppinud laulukooride kõrval laulavad ka “konnakoorid”, mis on kokku pandud sugu-, selts-, sõprus- ja kogukondadest. Kontsert-etenduse saateansambliks on kokku pandud bänd (Jaan Randvere, Henno Kelp, Meelis Jaanimägi, Andres Neissar), keelpilliorkestris mängivad Võru ja Põlva muusikakooli noored. Pärast laulupeo põhikontserti jätkub pidu simmaniga, kus mängivad Untsakad

Loe edasi: Võrokesed peavad uma pido

Kevadpealinn Türi kutsub festivalile

6.-9. juunil kutsub Eestimaa kevadpealinn Türi kõiki kultuuri- ja loodushuvilisi endale külla.

Ajal, mil ringi uitavad õitsvad tuuled ja õhk on tulvil sireliõite uimastavat lõhna, toimub kevadpealinnas traditsiooniks saanud Türi Kevadfestival.

„Türi festival polegi (õnneks) nagu muusikafestival. Pigem on see mitmekülgse inimese sisukas päevade veetmise vorm,“ on öelnud kriitik Heili Vaus-Tamm ajakirjas „Muusika“ Kevadfestivali kohta.

Ainulaadses formaadis sündmus, mille patrooniks on Fred Jüssi, leiab aset juba seitsmendat korda ning kostitab juunikuu teisel nädalalõpul oma külalisi kontsertide, näituse, etenduse, loengute ja loodusmatkaga, sedakorda egiidi „õitsvad tuuled“ all.

Türi kultuurimajas, Püha Martini kirikus ja Türi Põhikooli algklasside majas resideeruval Kevadfestivali muusikalise osa eest hoolitsevad järgemööda ansamblid Vox Clamantis ja Weekend Guitar Trio, klavessiiniduo Reinut Tepp-Irén Lill, flötist Tarmo Johannes, paaniflöödimängija Matthias Schlubeck (Saksamaa) ning pianist Alexander Puliaev (Saksamaa).

Teatrisõprade rõõmuks mängivad festivali avaõhtul Theatrumi näitlejad Marius Peterson ning Ott Aardam J. Fosse etenduses „Ma olen tuul“, mille on lavastanud Lembit Peterson. Reedel ja laupäeval on publik oodatud Raadio Ööülikooli salvestustele, kus Jaan Tätte ja Mikk Sarv arutlevad tuule ja vaimu teemadel. Pühapäeva varahommikul kutsub matkajuht Kaarel Aruoja huvilisi Türi voorestikuga tutvuma. Läbi tasub astuda ka Janne Põlluaasa loodusfotode näituselt Türi Kultuurimaja klaassaalis.

Piletid on saadaval tund enne algust kohapeal ning Piletilevis. Täpsema info ürituste toimumise kohta leiab veebilehelt kevadfestival.tyri.ee ja facebooki lehelt VII Türi Kevadfestival.

Sikk otsib kollektsionääre

Otsime kogu Eestist kogujaid, kultuuripärandi talletajaid ja pakume neile ajaleheveergudel näitusepaika.

Alates 3. juunist annab Eesti Päevaleht (EPL) igal esmapäeval ühele tublile kollektsionäärile harukordse võimaluse korraldada Eesti Päevalehe veergudel oma kollektsiooni parimate palade näituse.

Nii kogu suve. Igal uuel esmaspäeval on meie ees leheveergudel, EPL-i online-versioonis ja digilehes Eesti Päevalehe suvenäitus, ühe tubli inimese kollektsiooni pärlid. Sild üle sümbolite püsimise ja hoidmise, mälu ja kultuurilise järjepidevuse alus. Pärandiaastal eriti tähtis. Nii kolmteist korda järjest.

Laiemas plaanis on selle sarja sünni ämmaemandaks legendaarne  õllesiltide koguja Benno Viirandi, kes käimas juba kaheksandat elukümnendit. Kui teda kuue aasta eest kodus Mustlas väisasin, tundsin huvi, millal siis koduvalla rahvas on näitusel saanud näha unikaalsemaid taieseid ta õllepudelisiltide kollektsioonist, kus mitusada tuhat säilikut? Vastuseks oli vaikus. Vald ei pidanud seda vajalikuks ega võimalikuks.

Nii ongi Eesti Päevalehe suvenäituse sünni ajendiks just need tublid kogujad, pärandi talletajad, keda pole senini tahetud tähele panna.

Andke kogujatest teada!

Nüüd palungi seoses Eesti Päevalehe suvenäituse sarjaga ka tublide lugejate abi. Olge head, teatage mulle oma naabruse, oma küla, valla, linna, maakonna tublidest kogujatest, eriliste ning enneolematute kollektsioonide loojatest. Eriti nendest, kes kas liigse tagasihoidlikkuse või võimaluste puudumise tõttu on jäänud suurema tähelepanuta. Loe edasi: Sikk otsib kollektsionääre

Soomaal esitleti RMK Viljandimaa metsa majandamise kava aastani 2022

Elor Ilmet_29052013
Elor Ilmet, RMK Viljandimaa metskonna ülem metsa majandamise kavaga aastani 2022

Põhjaliku ülevaate seni toimunud tegevustest ning meie maakonna metsade tulevikuplaanidest andis Viljandimaa metskonna ülem Elor Ilmet, tutvustades RMK Viljandimaa metskonna metsa majandamise kava aastani 2022. “Maakondlikus arvestuses (maakondi on 15, kuid metskondi Eestis kokku 17) metsade mahukuse osas on Viljandimaa kolmandal kohal. Meist eespool on vaid Harju- ja Vändra metskonnad,” rääkis Ilmet ning tegi kokkuvõtte meie metsi puudutavast olulisemast statistikast.

Riigimetsade üldpindala maakonnas on 97 124 ha, mis ajas pisut suureneb haldusalasse juurdetulevate maade arvelt. Metsakorralduslikult on inventeeritud alade pind 72 463 ha, metsakvartaleid 2009 tk ja metsaeraldisi 32 016 tk.

Viljandimaa metskonnad on töömahtude järgi jaotatud viieks ca 12 000 ha suurusteks metsandikeks, mida haldab metsnik-metsakorraldaja igas piirkonnas. Maakond jaguneb Vastemõisa-, Karksi-, Õisu-, Kõpu ja Aimla metsandikeks.

Metsavarude maakondlik RMK tagavara on ca 10 milj tm ning kui liita siia erametsade tagavara, on maakonna tagavara muljetavaldav ca 20 milj tm. “Täna võib öelda, et rohkem kasvab metsa juurde, kui kasutusele võetakse. Silmas peab pidama sedagi, et majandatava metsa osa on meil 66,6%, majanduspiiranguga metsa 19.1 % ning rangelt kaitstavat metsa 14,3%,” selgitas Ilmet.

Metsavarudest kokkuvõtlikult maakonnas esikohal on mänd, järgnevad kask ja kuusk ning alles seejärel muud liigid.

RMK_29.05.2013
RMK Viljandimaa metskonnametsa majandamise kava aastani 2022

Viljandimaal on mõjuvaim looduskaitseala Soomaa rahvuspark, lisaks on 10 looduskaitseala, 8 maastikukaitse ala ja palju teisi piirangutega alasid, kus kasvab kaitsealune taimeliik või elab haruldane linnu- või loomaliik.

RMK hooldada on suur hulk kultuurimälestisi ja osa meie pärandkultuurist, näiteks: linnus “Lõhavere Linnamägi” ning Kivisaare pronksiaja kalmistu ja asukoht.

RMK tugevus võrreldes erametsaomanikega seisneb pikemaajaliste raie plaanide kavandamises metsade majandamisel ning metsa sihipärases uuendamises ehk istutamisega taastamises. Kahetsusväärselt suur osa erametsaomanikest jätavad taasmetsastamise sageli looduse enda mureks.

“Plaanipärane tegevus väljendub selleski, et kui mingi ala põllumajanduslikku tegevust ei võimalda, siis need metsastatakse. Keskmiselt istutame aastas 360 ha metsa ning metsakülvi teostame ca 20 ha. Metsasektor on hea majandamise korral tulutoov tegevus ning arvestatav tööandja,” rääkis Ilmet ja lisas, et ainuüksi maksutulu laekub prognoosi kohaselt sektorilt maakonna kohta ca 1,6 miljonit eurot aastas.

 

 

Peipsi rannikul peetakse romantikahõngulist muusikafestivali

Mulle meeldib maa - väike19-20 juulil  toimub Jõgevamaal Kasepää laululaval muusikafestival Peipsi Romantika. Festivalil esinevad Marko Matvere , Ott Lepland ja teised tuntud Eesti muusikud.

Peakorraldaja MTÜ Parim Valik kavatseb kultuurisündmuse korraldamise muuta igasuviseks traditsiooniks.

MTÜ Parim Valik juhatuse liige Hannes Soosaar nimetas festivali Peipsi Romantika eesmärgiks pakkuda  kohalikele elanikele kui ka kaugemalt tulijatele kvaliteetset ja professionaalset kultuuritelamust ja meelelahutust.

“Kavatseme  algatada selle aasta Peipsi Romantikaga traditsiooni igaaastaseks ürituseks, millest  võiks kasvada igati suurejooneline festival. Romantiliste ja akustiliste kavadega astuvad üles Liisi Koikson, Marko Matvere ja Peep Raun, Bonzo, Ott Lepland & The Band. Valik on tingitud sellest, et tegemist on mu lemmikartistidega, kes sobivad igati esinema Peipsi äärde. Iseäranis on järve ja merega seotud Marko Matvere ja Peep Rauni kava “Mulle meeldib maa”-kontsert merelauludest koos lugudega purjelaevanduse hiigelaegadest.  Teised esinejad esitavad nii oma vanemat kui ka uuemat loomingut”, kommenteeris Hannes Soosaar.

Kasepää laululava mahutab ligikaudu  600-800 inimest. “Piletite ostmisega tasub kiirustada, sest sooduspiletid on müügis 30. juunini”, teatas Soosaar.

Festivali läbiviimist toetavad sponsorid Leader Eesti, Nautimus ja Kasepää vald.

Koostööpartneriteks on ParimPidu.ee, Ares Security, Bookmill, Postimees, SL Õhtuleht, Vooremaa Ärileht, Piletilevi.

Kahel päeval festivalile kaasa elajatel on võimalus ööbida kaunil Peipsi rannikul nii telkide , kui ka ümberkaudsetes majutusettevõtetes.

Lendav auto Otepääl

lendav_auto2
Lendav auto ja motovarjur.
Foto: Eesti Tiibvarjuspordi Liit

Lennushow korraldaja Paap Kõlar ütles, et vaatamata ilmaüllatustele on leitud varahommikuti ja õhtuti piisavalt lennuilma võistluste läbiviimiseks. Tema sõnul on Otepääle ja Paluperra kogunenud arvestatav hulk rahvusvahelisi motovarjusportlasi. Tulijaid on lisaks Eestile nii Itaaliast, Leedust kui Soomest. Eestit esindab motovarjurite paremik, s.h. Ott Maaten, kes saavutas möödunud aasta MM-l Hispaanias 14. koha, samuti mitmekordne Eesti meister Raido Paimre.

Tulemustest saab rääkida alles laupäeval, 1.juunil, kui kõik võistlusülesanded on sooritatud ja kokkuvõtted tehtud. Praegu võib juba prognoosida päris tugevat esinemist just itaallaste poolt, kus seitsmekordne Itaalia meister Sandro Passeri ja noorem talent Pascuale Biondo püüavad mõlemad esikohale pääseda.

“Itaallased on Otepää ümbruse maastikest vaimustuses kuna neil omal on asustus tihe ja lennutingimused hoopis teised,” rääkis Paap Kõlar. “Üldse meeldib neile Otepääl väga ning nad on aktiivsed tutvuma kõikvõimalike kohalike teenustega. Populaarseimad on Seikluspark ja Pühajärve SPA.”

Võistluste lõpetamine toimub ööklubis Comeback laupäeva õhtul peale Tehvandi Lennushowd. “Siiani on kõik kulgenud kenasti ning praegused prognoosid lubavad soodsat ilma ka laupäevaks. Kuigi Lennushowle on planeeritud aga ka reservaeg – 31.mai, tundub et saame selle siiski läbi viia planeeritud ajal, laupäeval, 1.juunil” lisas Paap Kõlar.

Lõplik otsus tehakse hiljemalt eelneval neljapäeval ning muudatustest teavitatakse ürituse veebilehtedel, Facebookis ning meedia vahendusel.

1.juunil on Tehvandi staadionil võimalik motovarjusid ja erinevaid masinaid ja lennumudeleid näha juba alates kella 17.00. Huvitavamate masinate hulgas on nii mehitamata lennumudeleid, täismõõtmetes motovarjusid, suur kahekohaline traik ning muud põnevat tehnikat.

Kohal on AHHAA keskus elektriautodega. Lähemalt saab uudistada ka lendavat autot, mis saabub Soomest. Ürituse täpne ajakava sõltub küll ilmast, kuid 18.30 paiku on oodata lennumudelistide etteasteid staadionil. Kui tuuletingimused paranevad, alustavad oma etteasteid motovarjurid, kes saabuvad traditsioonilise auringiga ümber kogu Otepää ning kellel on lisaks demonstratsiooniesinemisele seegi kord publikule toredaid üllatusi otse staadioni tribüünide ees. Show tippsündmuseks on esmakordselt Eestisse saabuv lendav auto.

Otepää Lennushow on külastajatele tasuta. Oodatud on nii suured kui väikesed huvilised.

Motovarjurite võistlusi korraldab Eesti Tiibvarjuspordi Liit, ettevõtmist toetavad Otepää ja Palupera vallad, Kultuuriministeerium ning mitmed ettevõtjad.

Täiendav info ja fotod: Paap Kõlar, tel 5051 015, e-post paap@paap.ee

Lennushow Facebookis https://www.facebook.com/EstPPA

Reoveekäitlussüsteemide uuring Rõuge vallas

AS Infragate Eesti viib Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi uuringut, milles hinnatakse hajaasustuspiirkondades paiknevate erinevate objektide – elumajad, koolid, kohaliku omavalitsuse sotsiaalobjektid, turismitalud jne – reoveekäitlussüsteemide seisukorda.

rvp4
Reoveepuhasti. Foto: Võru Vesi

Läbiviidava uuringu põhjal koostatakse objektidest andmebaas ning kogutud andmeid kasutatakse hinnangute tegemiseks kogu Eesti kohta. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse nii küsitlusmeetodit kui ka kohapealset objekti inventariseerimist konsultandi poolt. Kui kohapealset inventariseerimist objektil ei teostata, võib soovi korral täita küsitlusankeedi.

Vallavalitsus annab elanikele võimaluse ise avaldada soovi oma majapidamise inventariseerimiseks. Kui soovitakse, et reoveekäitlussüsteemi inventariseerib konsultant (võimalus saada kohe tagasisidet süsteemide nõuetekohasuse kohta ja soovitusi edaspidiseks), siis tuleks sellest teada anda hiljemalt 10. juuniks Rõuge Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile (Karel Saarna, e-post keskkond@rauge.ee, tel 7859 322).

Kui  kohapealset inventariseerimist ei soovita, kuid ollakse huvitatud tulevikus riikliku toetuse taotlemisest reoveekäitlussüsteemide rekonstrueerimiseks, siis tuleks täita  küsitlusankeet veebikeskkonnas.

Prinditava ankeedi leiab Rõuge valla kodulehelt https://rouge.kovtp.ee/et/materjalid-juhendid-ja-kasulikud-lingid1 . Ankeedi saab peale täitmist tuua Rõuge vallavalitsusse.

Samuti on ankeeti võimalik täita internetis aadressihttp://infragate.ankeet.ee/forms/view/2

Ankeedi küsimustele vastamisega on võimalus lisada enda valduses olev objekt koostatavasse andmebaasi, milles olevatele objektidele pakutakse tulevikus reovee-käitlussüsteemide rekonstrueerimiseks riiklikku toetust tõenäoliselt esmajärjekorras.

Otepää peab Eesti lipu sünnipäeva

IMGP5434
Eesti lipu 128.aastapäeva tähistamine Otepääl 2012.aastal
Foto: Monika Otrokova

4. juunil 2013 on Eesti lipu õnnistamise 129. aastapäev. Otepää tähistab seda piduliku rongkäiguga, mis kulgeb vallamaja eest Kirikumõisasse, kus toimub traditsiooniline lipuheiskamine Kirikumõisas. Õhtul on Otepää kirikus kontsert-jumalateenistus. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa, esineb Siiri Sisask.

Vastavalt Eesti lipu seadusele, heiskavad 4.juunil lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol kutsus üles lipupäeval heiskama rahvuslippu. “Otepää on Eesti lipu häll, tähistagem siis Eesti lipu päeva meie kodulinna ehtimisega sinimustvalgete lippudega,” ütles Aivar Nigol. “Järgmisel aastal on Eesti lipu 130. juubel, ettevalmistused selle väärikaks tähistamiseks on juba alanud. Esimese sammuna lõime kultuurisilla Peterburi Jaani kiriku ja Otepää vahele maikuu algul, kui Eveko koor Peterburis esinemas käis ning Otepää vald kinkis Peterburi Jaani kogudusele külalisteraamatu. Kavatseme kindlasti rahvuslipule pühendatud üritustega jätkata.”

Otepää vallavanem Merlin Müür sõnas, et lipupäeval korraldatav rongkäik on saamas ilusaks traditsiooniks: “Kutsun kõiki Otepää organisatsioone ja seltsinguid üles osalema rongkäigul oma lippudega, õhtul on kõik oodatud kirikusse kontsert-jumalateenistusele. Väärtustagem ja hoidkem oma rahvuslippu!”

Lipupäeva puhul on Otepää Keskväljak, Lipuväljak ja osa Tartu maanteest kaunistatud tänavapostide lipuhoidikutesse paigutatud trikolooridega.

4. juunil 1884. aastal kogunes 24 eesti soost haritlast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Lipp pühitseti Otepää pastoraadis. Eesti iseseisvumisel sai riigilipuks sinimustvalge rahvuslipp.

IMGP5459
Eesti lipu 128.aastapäeva tähistamine Otepääl 2012.aastal
Foto: Monika Otrokova

Eesti lipu 129. aastapäeva tähistamine Otepääl
4.juunil 2013:

Kell 9.45 rongkäiguliste kogunemine Lipuväljakule Otepää vallavalitsuse ette

Kell 10.00 pidulik rongkäik Lipuväljakult Kirikumõisasse

Kell 10.15 Kirikumõisas Eesti lipu heiskamine, kõned ja tervitused.

Kell 19.00 Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus “Siiri Sisask – oma laulud”. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa. Kontsert on tasuta.

NB! Seoses rongkäiguga on kell 9.45-10.15 häiritud liiklus Otepää linnas Tartu mnt Lipuväljaku tänavast kuni Tartu mnt- Hurda tn ristmikul.

Ida-Eesti grillimeistriks sai Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse võistkond

Grillfest Jõhvis selle aasta mais. Foto: erakogu
Grillfest Jõhvis selle aasta mais. Foto: erakogu

Laupäeval, 25. mail peeti Jõhvi keskväljakul Ida-Eesti meistrivõistlused grillimises ­ Grillfest 2013 raames. Piirkondliku võistluse võitis ning Ida-Eesti grillimeistriks tuli Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse barbeque-võistkond (IVKHK BBQ).

Jõhvi võistlusel osales üheksa võistkonda: Alutaguse Malev, Grilliministeerium, Grillisemud (Jõgeva), Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse BBQ, Jõhvi Vallavalitsus, Roger Vinni, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Ida-Virumaa), Tõrvandi Peomaja ja Virukad. Kõik võistkonnad küpsetasid võistlusroogasid Rakvere searibi, Talleggi kanatiibade ja Kaupmehe fantaasiavoorus.

Grillivõistlusi hindasid kümme kohtunikku. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse BBQ võitis esikohad searibi- ja fantaasiavoorus ning kanatiibade voorus 3. koha. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse BBQ-võistkonda kuulusid: Indrek Kõverik (kapten), Anna Alasoo, Dmitri Filippov, Siim Parts, Ene Valgemäe ning tööandjate esindajana Mihkel Luus Vanameistri Pubist. Võistluste korraldajateks olid Eesti Grilliliit ja Jõhvi Vallavalitsus.

Piirkondlike võistluste võitjad osalevad Pärnus 7.-8. juunini toimuvatel Hea Toidu Festivali-Grillfest lõppvõistlustel. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus läheb Pärnus võistlustulle nii õpilaste kui täiskasvanute võistkonnaga.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest.

Pikakannul toimub kandle valmistamise koolitus

10.-14. juunil toimub Pikakannul kandle valmistamise koolitus. Kandlemeister Mihkel Soon õpetab algusest lõpuni valmistama väikekannelt.

Soovi korral võib kaasa võtta oma materjali – ükskõik mis puupaku, peaasi, et on kuiv (seisnud vähemalt kaks aastat kuivas) ning ilma pragudeta. Väikekandle suurus on ca 80 x 25 cm. Käsitööriistadest võib kaasa võtta kumerpeitli ja lapikpeitli ning võimalusel käsihöövli.

Koolituspäevad kestavad kella 10 – 18.

Osalustasu on 35 eurot ja sisaldab lõunasööki, kohvi ja teed.

Soovi korral on võimalus majutuseks. Info tel 5028783, registreerimiseks saada kiri info@pikakannu.ee.

Otepääl toimub perepäev

Eelmise aasta perepäev Otepää keskväljakul. Foto: Monika Otrokova
Eelmise aasta perepäev Otepää keskväljakul. Foto: Monika Otrokova

Laupäeval, 1.juunil, kell 11.00-14.00 toimub Otepää Kultuurikeskuse pargis kevad-suvine perepäev. Kell 17.00 algab Kultuurikeskuses kitarrikontsert.

Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Jana Rohumets ütles, et sellel aastal on perepäeval kavas lastele erinevad mängud, näomaalingud, oma oskusi saab proovile panna batuudil. “Täiskasvanud saavad võistelda nii jõus, kui ka osavuses, võistluste vahepeal saab aga nautida erinevaid tantsuetteasteid.”

Kell 17.00 on Otepää Kultuurikeskuses kitarrikontsert, kus esinevad H.Elleri nimelise muusikakooli kitarriõpilased. Kontsert on tasuta.

Perepäeva korraldavad Otepää ANK ja Otepää Kultuurikeskus, toetab Otepää vald, Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp. Perepäeva kohvikut peab kohvik-restoran l.u.m.i.

Algas registreerimine III Haanjamaa suitsusauna nädalale

Suvi läheneb ja III Haanimaa suidsusanna nätäl samuti!
Ootame teid Haanjamaale 1.-4. augustini!

Neljapäev, 1. august
Kell 10 algab 2-päevane praktiline vana sauna renoveerimise töötuba Hartsmäe talus. Eelregistreerimine VAJALIK!
Kell 12 saunateemaline pärimusmeditsiini õpituba Irje Karjuse (Metsamoori) juhendamisel Mooska talus. Eelregistreerimine VAJALIK!

Reede, 2. august
Jätkub 2-päevane praktiline vana sauna renoveerimise töötuba Hartsmäe talus.
Kell 14 algab 2-3 tunnine ringkäik kohalikesse suitsusaunadesse eesmärgiga tutvuda erinevat tüüpi saunadega. Ringkäiku viib läbi kohalik Haanimees Silver Näkk.
Kell 19 toimub juhtmevaba muusika ja tantsuõhtu Plaani Karjamõisas.

Laupäev, 3. august – suitsusaunapäev
Osalemine etteregistreerimisel, kohtade arv piiratud.

Pühapäev, 4. august
Kell 11-15 ootame kõiki Haani naiste ja meeste Suvetarre Suurel Munamäel.
Suure Munamäe tornis on avatud kohalike suitsusaunade teemaline näitus.

Pikemalt saab sündmuse kohta lugeda programmi leheküljelt!

Iisaku külalaada ajal tormavad piirkonnas ringi Xdreamil osalejad

Pühapäeval, 9. juunil algusega kell 10 toimub Ida-Virumaal Iisaku muuseumi juures Iisaku IX külalaat. Laadal on oodata:

  • toidukaubad, taimed, istikud, käsitöö ja tarbeesemed,
  • laval astuvad üles kohalikud ja külalistaidlejad,
  • lastega tegutsevad Vello Vaheri tsirkuse- ja trikikooli õpetajad,
  • huvitegevused nii suurtele kui väikestele,
  • töötavad täika- ja kohvipood,
  • loterii, kus iga loos võidab,
  • laadatralli juhib päevajuht Heinar,
  • algusega kell 14 lõunaregiooni tantsupäev laadaplatsil.

Korraldaja: Iisaku Muuseumi Sõprade Selts
Toetajad: Kohaliku Omaalgatuse Programm, Iisaku Vallavalitsus, Iisaku Muuseum, Iisaku Elamumajandus, kohalikud ettevõtjad

Ootame ka tänavu annetusi õnneloosi ja täika korraldamiseks. Täikakauba võib enne laata tuua muuseumisse, loterii pannakse kokku raamatukogus. Sissepääs laadaplatsile 1 €.

9. juunil toimub läheduses ka Ace Xdreami Iisaku osavõistlus, millele saab pilgu peale heita ning osalejad saavad tulla kohale kogu perega, et teised saaks samal ajal laadal aega veeta! Xdreami kohta lähemalt!

Kohtume Iisakus!

Rattaga Teise-Eestisse

Kristel Vilbaste
Kristel Vilbaste

Iga kord kui rohelised ratturid mõnd maakonda avastama lähevad tekkib minus ärevus – tahaks ka. Ära autoroolist ja kiirustamisest, õrnroheluse rüppe üheskoos nendega, kes sellest hoolivad ja huvituvad.

Tegelikult meeldib mulle ka lihtsalt rattaga sõita. Tunne, kui tuul kõrvus tuhiseb ja lõoke kõrgel peakohal lõõrib, on vabadusetunne. Tundub, et kahe ümmarguse ratta seljas võib vuhiseda muidu nii kättesaamatutesse kaugustesse, leidma seda, mis hinges kripeldab.

Oma esimese päris enda jalgratta sain tegelikult alles hiljuti, kaks aastat tagasi pärast üht väsitavat koolitust, kui tundsin, et pean end vabaks sõitma. Lapsepõlves pidin esialgu leppima vanema venna ratastega, aga need olid… jah enamasti juba kas ribadeks sõidetud või oli sealt mõnd „juppi“ vaja olnud, nii õppisingi korralikult rattaga sõitma alles umbes 9-aastaselt, kui ulatusin ema ratta lenkstangini. Seda ratast võis alati võtta ja sellega sai põhjalikult avastatud kõik kodulähedased salaurkad umbes 15 kilomeetri kaugusel. Vahel siiski sai sõitu tehtud ka isa veneaegse meesterattaga ja ma ei kujuta siiani ette, kes õpetas sellega sõitma „pulga alt“ ja kuidas see üldse võimalik on.

Igal juhul tegi ratas minu lapsepõlves kõik kohad kättesaadavaks. Hiljem, ülikooli ajal, ma rattaga peaaegu ei sõitnud ja mingi vahe tuli sisse ka hiljem. Küll vaatasin ikka ja jälle neid Roheliste rattaretkede kuulutusi ja unistasin kaasa minna. Aga ratast ju polnud, saan enda vabanduseks öelda 🙂 Loe edasi: Rattaga Teise-Eestisse

Contra alustab täna 334 kilomeetri pikkust lipujooksu

LipujuuskTäna, 26. mail kell 11.00 alustab Contra lipujooksu – võrokeste lipp läbib koos Contraga nädala aja jooksul 334 kilomeetrit ning teeb ajaloolisele Võrumaale tiiru peale, läbides kõiki 8 Vana Võrumaa kihelkonda. Lipp jõuab 1. juunil, Uma Pido päeval, kell 12 Võru kirikuplatsile laadamelu keskpunkti, sama päeva õhtul toimub võrokeste suur laulu- ja rahvapidu Uma Pido uue ja sisseõnnistatud lipu all.

Vahetult enne jooksmise algust toimub Võru kirikuplatsil Contra pidulik teelesaatmine. Uma Pido projektijuht Ursula Zimmermann sõnab, et Contra lipujooks on nagu ühe oja voolamine suurde jõkke. “Uma Pido soovib Contrale ja võrokeste lipule kaitstud teed ja head kohalejõudmist. Nagu Võhandu on oluline tuiksoon, mis seob Vana Võrumaad, nii on Contra lipujooks oluline tuiksoon, mis toob Uma Pido ja võrokeste lipu rahvale lähemale.”

Jooks toimub peamiselt suuri teid mööda, kuhu kõik kaasaelajad on lehvitama oodatud. Nii on kõigil võimalus anda oma panus lipu Umale Pidole jõudmiseks.

Contra jooksutrajektoori saab jälgida live’is internetist (lipujooks.tracklog.us), samuti tekivad internetti päeva kokkuvõtted video kujul ning jooksu pildigalerii. Silm tasub peal hoida järgmistel kanalitel:
Contra blogi konnulacontra.blogspot.com
Uma Pido kodulehekülg www.umapido.ee
Uma Pido blogi umapido.wordpress.com
ning Facebookis “Uma Pido” ja “Lipujooks ümber Võrumaa” lehtedel.

Manuses on kaasas jooksumarsruut kaardina, planeeritav marsruut päevade lõikes on järgmine:
26. mai: Võru Katariina – Rõuge – Pärlijõe – Krabi – Pähni – Varstu
27. mai: Mõniste – Saru – Hargla – Koobassaare – Lüllemäe – Haabsaare – Antsla – Urvaste
28. mai: Kärgula – Kanepi – Saverna – Krootuse – Ihamaru – Põlva – Mooste
29. mai: Leevaku – Räpina – Kahkva – Niitsiku – Kamnitsa
30. mai: Orava – Võmmorski – Obinitsa – Lepä – Meremäe – Kalatsova – Vastseliina
31. mai: Kärinä – Misso – Ruusmäe – Plaani – Haanja
1. juuni: Võru

Contra janu kustutab Värska Vesi ning jooksu toetavad ka Nopri ja Taarapõllu talu.

Uma Pido on võrokeste laulu ja tantsupidu, mille eesmärgiks on levitada rõõmu võrukeseks olemisest ja võru keele ning kultuuri tundmisest. I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.

Pühapäeval toimub Jaanipeebu kitarrikooli kevadkontsert ja valla noorte tänuüritus

26. mail algusega kell 16 toimub Rõuge Avatud Noortekeskuse juures Jaanipeebu kitarrikooli kevadkontsert ja Rõuge valla noorte tänuüritus. Samal päeval kell 12 on huvilistel võimalik osaleda kitarrimängu õpitoas, mida juhendab Madis Arvisto.

NB! Vihmase ilma korral toimub üritus Rõuge rahvamajas.

Lisainfo: raugeank@gmail.com või telefonil 5340 3309.

Üritust toetab: Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Rõuge Vallavalitsus, Võru Maavalitsuse Avatud Noortekeskuste programm.

Hang’i maagia kolmes lossis

Hang Masive_Storia_vasakult all Peter Wickström_Markus Johansson_ üleval Craig Rainbo Ninja_Victoria Grebezs_Danny CuddKolmel varasuvisel õhtul, kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hang’i maagilist kõla. 5. 7. ja 8. juunil  vastavalt siis Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega sind kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.

Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 koos Hang’i mängma asunud  Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’s pea 3 miljonit vaatajat. Lisaks hang’ile on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia(UK) ehk Victoria Grebezs  ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hang’i mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström(SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka(UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja(UK).

Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hang’id valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hang’i mängitakse seda põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.

Kontserdite algus igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestvus üle 3 tunni. Piletid mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

TÜ ajaloo muuseumist leitud hauakastist paljastus elusuuruses skelett

Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool
Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud keskaegse hauakasti sügavustest paljastus meesterahvale kuuluv elusuuruses skelett. Toomkirikust pärit üksi asetsev hauakast ja surnu matmisviis viitavad väärika isiku matmispaigale.

Märtsikuus TÜ ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud hauakast on kõrge arheoloogilise väärtusega, kuna sedavõrd tervena säilinud keskaegset hauakasti pole Toomkirikust varem leitud. Pärast augu seest kindlustamist asusid arheoloogid hauakasti seest tühjaks kaevama. Kaevetööde käigus leiti umbes 1,8 m sügavusele maetud inimese skelett. Tartu ülikooli arheoloogia kabineti tehniku, luuarheoloogi Martin Malve jaoks oli leiu juures üllatuseks tervikliku luustiku säilimine: „Kuna Liivi sõja ajal keerasid vene sõdurid hauakastid segi, siis meil ei olnud väga suurt lootust leida tervet luustikku.“

Surnu oli asetatud laudkirstu, mis oli naeltega kokku löödud. „Surnu juurest me esemeid ei leidnud, küll aga hulgaliselt kirstust pärinevaid kirstunaelu ja veidike kõdupuitu, mille analüüsimisel loodame teada saada puuliigi, millest kirst tehti – selle järgi saame dateerida ka matuse,“ räägib Malve. „Hetkel võib öelda, et skelett pärineb 13.–15. sajandist, kui hauakast oli aktiivselt kasutuses matmiseks. Luustik kuulus mehele vanuses 40-50 aastat. Esialgse vaatluse järgi võib öelda, et hambad olid küllaltki vähe kulunud, oli näha eluajal väljalangenud hambaid ning hambakivi ja kaariest. Parema käe küünarvarreluu kaugeimas otsas oli eluajal paranenud luumurd, mis võis olla tekkinud kukkumisel kätt ette pannes,“ kirjeldab Malve leidu.

Luustik viiakse Tartu ülikooli arheoloogia inimluude hoidlasse edasisele analüüsimisele. TÜ ajaloo muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul soovitakse leidu eksponeerida hiljemalt suve lõpuks.

Virge Tamme

Viljandis avati üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Viljandi Linnagaleriis avati üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav aadressil http://www.unesco.ee/projekt-elav-kirev-ja-ponev-vaimne-kultuuriparand/.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Päästeliit korraldab kultuuripärandi aasta raames vanade päästealaste fotode ja filmide kogumise kampaania

Päästeliit korraldab kultuuripärandi aasta raames vanade päästealaste fotode ja filmide kogumise kampaania, mille eesmärgiks on säilitada tulevastele põlvedele fotodel ja filmilindil jäädvustatud mälestus vabatahtlike päästjate tegevusest nii sõjaeelsel, kui ka sõjajärgsel perioodil.

Koostöös Rannarahva Muuseumi ja Eesti Tuletõrjemuuseumiga tahetakse kokku koguda fotod ja muud salvestised vabatahtlikest pritsimeestest, merepäästejaamadest,-paatidest ja nende vabatahtlikest meeskondadest. Oodatud on pildid vabatahtliku päästega seotud naisseltsidest, puhkpilliorkestritest ja karskusliikumisest. Samuti ülesvõtted nõukogude võimu aegsest vabatahtlikust ja sõjaväestatud tuletõrjest. Kogutud materjal esitatakse ja säilitatakse Eesti Tuletõrjemuuseumis. Merepäästejaamu ja merepäästet puudutav osa antakse üle Rannarahva Muuseumile.  

Koopiad fotodest saatke palun aadressil Päästeliit Lõõtsa 4 Tallinn 11415. Elektroonilisel kujul olemasolev materjal saatke meiliaadressil kaido@paasteliit.ee Tekkivatele küsimustele saab vastuse Päästeliidu tegevjuhilt Kaido Taberlandilt telefonil 522 7987.  

Ants Raava

Jänedal kuulutati välja Eesti parimad maaparandusrajatised

kuivendatud_maade_paiknemineReedel kuulutati Jänedal toimunud maaparanduse infopäeval välja konkursi „Keskkonnasõbralik maaparandus” võitjad – võidud kolmes kategoorias läksid Pärnu-, Tartu- ja Jõgevamaale.
Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal (MTÜ Leetva

Maaparandus Leetval.
Maaparandus Pärnumaal.

Maaparandusühistu), parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal (Hortiteh OÜ) ning parima keskkonna- või vesiehitise kategooria võitis Loduga settebassein Viruvere-Räsna II rekonstrueerimise koosseisus Jõgevamaal (MTÜ Viruvere-Räsna MPÜ).
Konkursil hinnati Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatisi.
Loe lähemalt konkursi võitjate ja nominentide kohta:  http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3121&page=3265&action=article&
Karin Volmer