Erametsaliit: Uue jahiseaduse vastuvõtmine loob hea pinnase maaomanike ja jahimeeste koostööks

Täna võeti Riigikogus kuue enamhäälega vastu uus jahiseadus. See sündmus tähistab aastaid kestnud pingeliste läbirääkimiste lõppu, milles osalesid maaomanike, jahimeeste ja keskkonnaministeeriumi esindajad. Eesti Erametsaliit tervitab uue jahiseaduse vastuvõtmist ning näeb selles positiivset arengut eraomanike õiguste kaitsel ja maaelu arengu toetamisel.

“Vastuvõetud seadus võimaldab jahitunnistust omavatel maaomanikel nüüdsest omal maal (olenemata maa suurusest) väikeulukijahti pidada, maaomanikel reaalselt kaasa rääkida ulukite arvukuse reguleerimisel, tagab reaalse kahjude hüvitamise süsteemi ning õiguse jahipiirkonna kasutajat välja vahetada,” sõnas Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais.

Samas lisas Ehrpais, et kompromissid sündisid valuliselt ja mitmed maaomanikele olulised parandusettepanekud aktsepteerimist ei leidnud.

“Neist kõige olulisem – kohustus sõlmida leping võõral maal jahipidamiseks – on endiselt jäänud õiglase lahenduseta,” lausus Ehrpais. Ta toob välja, et uus seadus ei kohtle sarnastes olukordades maaomanikke ja jahipiirkonna kasutajaid võrdselt. Kui jahipiirkonna kasutajal on vaja vaid lepingut ühe maaomanikuga, et saada riigilt jahipiirkonna kasutusluba (§14 lg 5), siis jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks peavad ühisavalduse tegema maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonnas asuvatest kinnisasjadest ja vähemalt 51% jahimaa pindalast (§20 lg 2).

Eesti Erametsaliit kutsub kõiki metsaomanikke pöörduma piirkondlikke metsaühistute poole, et koos läbi arutada võimalused ja huvi sõlmida maa- ning metsaomanike ühine raamleping jahipiirkonna kasutajaga. EEML on ette valmistamas raamlepingu näidiseid.

Regina Hansen, Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht

Nädalavahetusel toimub Viimisis Aprillilaat

Viimsi keskuses aadressil Kaluri tee 5 toimub laupäeval, 27. aprillil kella 10-18 ja pühapäeval, 28.a prillil kella 10-16 Viimsi Aprillilaat. Üritus toimub selles kohas esimest korda.

Aprillilaadale tuleb müüjaid lähedalt ja kaugelt. Kõige kaugemateks tulijateks on Mustangi talu peremees Aarne Musting varajaste maasikatega ja OÜ Ami Treipuit puidust nikerdustega Võrumaalt. Kauplema tuleb rahvast ka Tartust ja Narvast, Harjumaalt ja Tallinnas ning loomulikult oma inimesi Viimsist.

Pakkumisel on erinevaid lapitehnikas tooteid, puidust ja nahast käsitööesemeid, mütse, kudumeid ja kevadisele ajale sobilikke
maalitud kummikuid. Naisterahvad saavad end kaunistada ehetega, meesterahvad ei pea kartma, et kõht tühjaks jääb – müügil
suitsutatud liha, juustu, värsket kala ja kohapeal pakutakse ka BBQ-d. Lastele batuut ja meisterdamisnurk. Avatud on Allika kohvik.

Aprillilaat on avalöögiks 1. maist samas kohas alustavale Viimsi turule, kus pakutakse kõike head ja eestimaist. Kui endal kliima ei
võimalda kasvatada, siis vaatame naabrite poole. Olete kõik oodatud kauplema, sest ega hind ei ole turul kivist!

Milline on eestlase toidulaud aastal 2020?

Foto: eestitoit.ee
Foto: eestitoit.ee

Eelmise nädala lõpus Tartus Maafestil peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult, tarbija on hinnatundlik ning kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist.

Kohapeal arutlesid taluturismi ettevõtja Aigar Piho, Laulasmaa Spa peakokk Angelica Udeküll, TÜ Taluturg juhatuse liikmed Katrin Noorkõiv ja Merle Vall, põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand, Tiit Niilo Nopri Talumeiereist, Tiiu Ohvril Eesti Maaülikoolist ja Triin Muiste, Parem Elu toitumiskoolitaja. Vestlusringi juhtis ETV saate Köögikodanikud juht Priit Kuusk ja kirja pani Heikki Sal-Saller In Nominest.

Maablogis on avaldatud kohaliku toidu vestlusringi põnevamad seisukohad. Loe lähemalt: http://maablogi.wordpress.com/2013/04/23/milline-on-eestlase-toidulaud-aastal-2020/

Eesti tippsekretär õpib Olustveres

Sekretäride kutsevõistluse võitja Monika Rogenbaum lahendamas situatsiooniülesannet näitleja Andres Ojaga. Foto: SA Innove
Sekretäride kutsevõistluse võitja Monika Rogenbaum lahendamas situatsiooniülesannet näitleja Andres Ojaga. Foto: SA Innove

Eile, 24. aprillil toimus Tartu kutsehariduskeskuses sekretäride kutsevõistlus „Tippsekretär 2013”, kus oma oskused ja teadmised panid proovile sekretäritöö õpilased üle Eesti.

Kutsevõistluse „Tippsekretär 2013” võidu napsas endale Monika Rogenbaum Olustvere maamajandus- ja teeninduskoolist, talle järgnesid teise koha saanud Triin Nooska Tartu kutsehariduskeskusest ja kolmandale kohale tulnud Kristiina Traumann Tallinna majanduskoolist.

Kutsevõistlusel võeti mõõtu teoreetiliste teadmiste testis, arvutikirjas, käsikirja toimetamises, dokumenditöös ja situatsioonülesande lahendamises.

Žürii sõnul jäi neile kõige eredamalt meelde Lääne-Viru rakenduskõrgkooli tütarlaps Diana Remmelgas, kelle kliendiks oli vaegkuulja, ning kõigile üllatuseks kasutas neiu rollimängus viipekeelt.

Tippsekretäri kutsevõistlus toimus 14. korda ning tänavustel võistlustel panid end proovile  22 kutseõppurit Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist, Pärnumaa kutsehariduskeskusest, Tartu kutsehariduskeskusest, Lääne-Viru rakenduskõrgkoolist ja Tallinna majanduskoolist. Sekretäride kutsevõistluse žüriisse kuulusid Sirje Orvet, Riina Järve-Tammiste, Triin Ojamaa ja Linda Kull.

Sekretäride kutsevõistlust „Tippsekretär 2013” korraldas SA Innove koostöös Tartu kutsehariduskeskuse ning Eesti Juhi Abi Ühinguga. Võistlust rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Tippsekretär 2013 pildigalerii leiad siit: http://www.snap.ee/user/liinaliiv88/album/tippsekretar_2013

Liina Liiv

Pärandiralli kutsub suitsukala kõrvale uurima vanade majade ja akende hingeelu

pärandiralliPärandiralli kolmas väljasõit sellel laupäeval, 27. aprillil kutsub kultuuripärandihuvilisi Haapsallu Rannarootsi muuseumisse. Tähelepanu keskpunktis on Läänemaa, peamiselt Noarootsi ja Haapsalu kultuuripärand.

Haapsalu väljasõit on eelkõige suunatud vanade majade omanikele ja elanikele. Vanad majad vajavad sageli eriti hella kätt ja rohkelt teadmisi, mistõttu toob pärandiralli Haapsallu kohale hulga eksperte, kellelt saab nõu küsida.

Detailsemalt saab tutvuda vanade akende restaureerimise protsessiga. Laupäevase pärandiralli lektor, vanade puitesemete restaureerimisega pikka aega tegelenud Kalle Kase selgitab: “Õpetame vana akent tähelepanelikult vaatama – kust üldse restaureerimisega alustada ning kuidas tööd nii teha, et võimalikult palju väärtuslikku vana puitu ning sellesse ladestunud emotsionaalset väärtust alles jääks. Aga räägime ka praktilisemast – kuidas värvi eemaldada, millega kruntida ja värvida.”

Rannarootsi muuseum näitab rannaäärsete kalurite traditsioonide tutvustamiseks keskpäevast alates publikule oma uhket ennesõjaaegset suitsuahju ja kui paadid hommikul ikka räime toovad, siis tõstetakse letile ka värske suitsuräim. Süüa saab sealsamas piknikuplatsil ning kui kala söödud, siis alustabki pärandiralli Rannarootsi muuseumis kell 14.

Päev lõpeb praktikaga – koos minnakse vaatama ühte Haapsalu vana puitmaja. Vana maja saladusi õpetab märkama Joosep Metslang, kes pani eelmisel aastal kokku populaarse “Vana maamaja käsiraamatu”. Haapsalu pärandiralli päeva täpne ajakava on kättesaadav aadressil http://j.mp/ralli-haapsalu.

Kõige värskem info sündmuse kohta Facebookis: https://www.facebook.com/events/139682656215538/.

Pärandiralli on kogu kultuuripärandi aasta jooksul toimuv sündmustesari, järgmine rallipäev toimub 3. mail Kärdlas. Lähemalt Pärandiralli kohta: www.parandiaasta.ee/ralli.

Põllumehi toetati keskkonna parandamisel mullu
58 miljoni euroga

Kõige rohkem toetusi keskkonna ja paikkonna parandamiseks on makstud Pärnu-, Saare- ja Lääne-Viru maakondade põllumeestele.

Kokku maksti eelmisel aastal keskkonna ja paikkonna parandamise toetusi 58 miljoni euro ulatuses. Kõige rohkem keskkonnatoetusi said eelmisel aastal taimekasvatuse sektor (40%), järgnesid piimatootmine (27%), loomakasvatus (21%), segatootmine (11%) ning sea- ja linnukasvatus (1%).

Kõige rohkem keskkonnatoetusi maksti eelmisel aastal Pärnu- (5,8 miljonit eurot), Saare- (5,3 miljonit eurot) ja Lääne-Virumaa (5 miljonit eurot), kõige vähem aga Hiiumaa ja Ida-Virumaa põllumeestele (1,7 miljonit eurot).

Keskkonnameetmetega liitunud tootjate käsutuses olev maa moodustas 2012. aastal 63% kogu ühtset pindalatoetuse alla kuuluvast maast, sealjuures näiteks mahetoetusi saanud tootjate pind kasvas võrreldes perioodi algusaastaga 14,4% kogu toetusalusest maast.

Maaelu arengukava 2007-2013 püsihindamise raames analüüsitakse meetmete rakendumist ning tegevustele seatud eesmärkide täitmist. Kõigi keskkonna ja paikkonna parandamise toetuste ehk nn teise telje meetmete püsihindamist teeb Põllumajandusuuringute Keskus.

MAK 2007-2013 teise telje meetmed on eelkõige seotud mullastiku, veekeskkonna, elurikkuse, põllumajandusmaastike säilitamise ja parandamisega ning maaelanikkonna jätkusuutlikkuse tõstmisega. Alates 2007. aastast on selleks välja makstud 270 miljonit eurot, keskkonnameetmete kogueelarve oli 380 miljonit eurot.

Karin Volmer, põllumajandusministeerium

EMSL-i uueks juhatajaks saab augustist Maris Jõgeva

Maris Jõgeva. Foto: EMSL
Maris Jõgeva. Foto: EMSL

Vabaühenduste liidu EMSL juhatajana asub augustis tööle Maris Jõgeva, kes praegu töötab Avatud Eesti Fondis vabaühenduste fondi koordineerijana.

Juuli lõpuni jätkab EMSL-i juhatajana Urmo Kübar, kes on seda ametit pidanud 2006. aasta sügisest.

Maris Jõgeva töötas 2003-2006 siseministeeriumis kodanikuühiskonna küsimuste peaspetsialistina ning enne seda Vormsi vallavalitsuse nõunikuna. Lisaks praegusele tööle Avatud Eesti Fondis osaleb ta koolitajana Sisekaitseakadeemia avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskuse programmides ning õpetab Vormsi põhikoolis ühiskonnaõpetust. Jõgeval on magistrikraad sotsiaaltöös.

EMSL-i juhataja ülesandeks on korraldada EMSL-i igapäevategevusi. Juhataja valib ning tema tööd kontrollib EMSL-i üldkoosolekul valitud nõukogu, kuhu praegu kuuluvad Barbi Pilvre, Daniel Vaarik, Krista Pedak, Kristina Mänd, Liia Hänni, Maarja Mändmaa, Margo Loor, Sandra Lillemaa ja Tarmo Tüür.

Motovarjurite võistlused kulmineerivad Otepääl
lendava autoga

Lendav auto.
Lendav auto.

23. maist kuni 2. juunini toimuvad Otepää-Palupera piirkonnas rahvusvahelised motovarjurite võistlused, mis lõpevad 1. juunil üllatusterohke lennushowga Tehvandi staadionil, kus Otepää taeva all saab näha lendavat autot.

Lennushow eestvedaja Paap Kõlar, kes ka ise ürituses aktiivselt kaasa lööb, sõnas, et sellel aastal tasub kohale tulla juba veidi varem, kuna alates kella 17st on võimalik uurida lähemalt motovarjurite ja lennumudelistide väljapanekuid Tehvandi staadioni peavärava esisel.

Huvitavamate masinate hulgas on nii mehitamata lennuaparaadid, suured kopteri- ja lennukimudelid, täismõõtmetes motovarjud, suured kahekohalised traigid ja isegi lendav auto. Niipea kui tuul piisavalt vaibub, alustavad oma etteasteid motovarjurid. Sissejuhatuseks tehakse auring Otepää kohal. Järgnevad staadionilt üle- ja läbilennud, demo- ja trikilennud staadioni kohal, serpentiinid, suitsud ja muud põnevat. Kindlasti paigaldatakse staadionile veerenn, et soovijatel oleks võimalik varbad lennul vette kasta, samuti keeglirivi, pallid koos korviga, suured täispuhutavad püloonid jm atribuutika.

Otepää lennushow on külastajatele traditsiooniliselt tasuta ja oodatud on nii suured kui ka väikesed huvilised.

NB! Kuna motovarjusport on ilmatundlik, on sõltuvalt ilmaoludest planeeritud üritusele päev varem ka reservaeg. Lõplik otsus tehakse hiljemalt eelneval neljapäeval ning muudatustest teavitatakse ürituse veebilehtedel, Facebookis ning meedia vahendusel.

Motovarjurite võistlusi korraldab Eesti Tiibvarjuspordi Liit, ettevõtmist toetavad nii Otepää vald, kultuuriministeerium kui ka mitmed ettevõtjad.

Tulekul on koolitusseminar Võrus “Kuidas oma kodanikuühendust tugevdada?”

3. mail kella 10.30-16.30 toimub Võrus koolitusseminar “Kuidas oma kodanikuühendust tugevdada?”

Seminaril käsitletakse järgmisi teemasid:

  • Kodanikuühenduse mõju: selle sõnastamine, hindamine ja kommunikatsioon kogukonnale
  • Vabatahtlikud mentorid ja ärisektori toetajad: nende leidmine ning kaasamine
  • Sotsiaalne ettevõtlus: võimalused ja väljakutsed

Vaata lisainfot siit (PDF): Heateo_kutse

Seminari korraldab Heateo SA ning osalemine on tasuta. Koolituspaiga täpne asukoht ja ajakava saadatakse pärast registreerimist. Registreeri end seminarile siin http://tinyurl.com/czzbkwx

Täna avatakse Vapramäe loodusmaja

Vapramäe uus loodusmaja. Foto: KIK
Vapramäe uus loodusmaja. Foto: KIK

Täna, 25. aprillil avatakse Vapramäe loodusmaja, mis on üks osa Lõuna-Eesti ühest külastatumaist loodusõppekeskusest.

Loodusmaja pakub üle 20 erineva loodusõppeprogrammi, mida seni korraldati õues. Nüüd on võimalik õpet läbi viia igal ajal ja iga ilmaga. Uues majas on 220 ruutmeetril kaks õppeklassi, millest ühes tehakse uurimusõpet ning teises täiendatakse õpitut mängu kaudu. Peale selle on väljas erinevad ekspositsioonid ja õppevahendid, mis looduse tundmaõppimisele kaasa aitavad.

“Ootame loodusmajja nii kooli- kui ka lasteaialapsi, samuti peresid ning kõiki loodushuvilisi. Maja on piisavalt suur ja samas parajalt väike, et iga külastaja end siin koduselt tunneks,” ütles sihtasutuse Vapramäe-Vellavere-Vitipalu juht Gea Järvela.

Loodusmaja projekteeris Kaido Kepp ettevõttest Arhitektuuriklubi ning ehitas Jaagor Grupp. Mööbli valmistas Jaan Sild (Wako Värkstuba) ning ekspositsiooni tegi Baas Disain. Õppevahendid aitasid soetada Total Eesti ja Matkasport.

2012. aastal külastas Vapramäe-Vellavere-Vitipalu looduskeskust üle 5000 inimese. Projekti investeeriti 379 283 eurot, millest 341 355 eurot tuli SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kaudu Euroopa Liidu regionaalarengu fondist ning 37 928 eurot omaosalusena sihtasutuselt Vapramäe-Vellavere-Vitipalu. Tööd kestsid ligi kolm aastat.

SA Vapramäe-Vellavere-Vitipalu kujundab loodust säästvat mõtteviisi, aitab kaasa loodushariduse ja loodusturismi arendamisele ning korraldab maastikukaitsealade jätkusuutlikku majandamist.

Läinud nädala Maamess osutus Eesti suurimaks messiks

Pildike tänavuselt Maamessilt. Foto: Elina Allas
Pildike tänavuselt Maamessilt. Foto: Elina Allas

ASi Tartu Näitused messikeskuses 18.-20. aprillil toimunud Maamess kujunes Eesti suurimaks messiks. Lõppenud Maamessil osales 375 eksponenti (neist välisriikidest 40, osales 140 uut firmat) kümnest riigist (Eesti, Läti, Soome, Leedu Venemaa, Poola, Saksamaa, Rootsi, Gruusia, Kanada). Mess toimus viiel hektaril, sisepinda messihallides oli 5900 m2. Messi külastas kolmel päeval 32 442 külastajat.

Maamess pole juba aastaid ainult Eesti sündmus, vaid on oluline ka paljude välisfirmade jaoks. Seda kinnitab messi väliseksponentide arv, aga ka messil käinud delegatsioonide hulk ja kosseis. Maamessi külastasid kolmel päeval mitmed väga erinevad välisdelegatsioonid: avamisel osalesid ja seejärel tegid messil ringkäigu Agrofoorumi väliskülalised eesotsas mitme riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajatega; messiga tutvusid ja uurisid ärivõimalusi Leningradi oblasti ettevõtjad; messi külastasid ka Venemaa, Ukraina ja Valgevene kõrged metsandustegelased.

Maamess teeb koostööd ka teiste, naaberriikides toimuvate põllumajandus- ja maaelumessidega. Nii osalesid Maamessil eksponentidena messikorraldajad Soomest (Finnmetko) ja Rootsist (Elmia Wood), messi külastasid ning pidasid koostöökõnelusi Soome Jyväskylä Koneagria, Läti messikeskuse Ramova ning Peterburi põllumajandusmessi Agrorus korraldajate esindused.

Moisekatsi Elohelül saadetakse päev
Uma Pido lauludega metsa taha

umapido

Moisekatsi Elohelül lauldakse 26. aprillil õhtul alates kella 20 koos päikseloojanguga päev metsa taha ning avatakse XIV eesti rahvamuusikatöötluste festival.

“On saanud traditsiooniks, et nendel aastatel, mil toimub võrukeelne laulu- ja rahvapidu, teevad Moisekatsi Elohelü ja Uma Pido koostööd. Nii kogunevadki reedel Moostesse III Uma Pido konnakoorid ligi 50 lauljaga, et võtta eest ja kutsuda rahvast ühes laulma kolme rahvalaulu III Uma Pido repertuaarist,” sõnas Uma Pido vedaja Ursula Zimmermann. “Neist kaks, Räpina ja Põlva kihelkondade rahvalaulud, tulevad esitusele konnakooride eestvõtmisel Kubija mändide all ka 1. juunil, tund aega enne õhtust peakontserti.”

“Kari kodo!” lauldakse peakontserdi repertuaaris koorilaulude vahele. Regilaulude programmi kaasamisega loodavad korraldajad ärgitada kõiki, sh pealtvaatajaid, tagasi rohkem meie oma iidse laulutraditsiooni juurde.

Mooste järve ääres ettekandele tuleva viie koorilaulu seas on ka “Võromaa laulu'” ja “Võro kiil”, mis kõlavad ka 1. juunil Kubija laulukaare all. Mooste järve ääres laulavad Mooste segakoor, Tilsi segakoor ja Põlvast segakoor “Kevadised hetked”. Koore juhatavad Jaanus Prükk, Saidi Tammeorg, ja Kalev Lindal, kes on ka kõik III Uma Pido peodirigendid, ning Andres Määr, kes on samuti III Uma Pidoga mitmeti seotud.

Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mille eesmärgiks on levitada rõõmu võrukeseks olemisest ja võru keele ning kultuuri tundmisest. I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.

1. mail tähistatakse Rõuge Saviorus kevadpüha

Rõuge vallas Saviorus külas tähistatakse 1. mail algusega kell 17 kevadpüha. Kevadpüha tähistamisele on oodatud kõik ümbruskonna külade inimesed ja huvilised nii Rõuge vallast kui ka kaugemalt.

Arutlatakse, mis võiks seoses maipühaga meenuda, rõõmustatakse ja mängitakse ümber lõkke, lapsed ja neiud punuvad värvikirevaid paelu, millega tantsitakse ümber ehitud meiupuu (armastusepuu, mis viitab iidsele viljakusesümbolile). Meiupuu ehtimiseks tuleks soovi korral kaasa võtta oma lint, pael või lõng, millest saab punuda.

Võta peole tulles kerge suupiste ühisele lauale ka kaasa.

Kohale jõudmiseks tuleks sõita Savioru bussipeatusesse, kust nooled juhatavad peopaika. Kaasa rõõmus tuju ja hääd kavatsused!

Lisainfo: heinopall@hot.ee või tel. 5109 007.

Festival toob Tartusse indiekultuuri

21.-25. mail toimub Tartu Indiefest, mis toob publikuni kohaliku ja välismaise indiemuusika, -filmid ning arutelud. Festival tutvustab nii erinevaid artiste kui ka indiekultuuri laiemalt.

Koostöös Möku baariga on kuulutatud välja demokonkurss, et leida uusi, alustavaid artiste, kes saavad võimaluse esineda festivali välilaval. Demosid oodatakse kuni 30. aprillini aadressile demod@indiefest.eu. Muusikaprogrammi pealava on Genialistide klubis, kus lisaks kodumaistele artistidele, nagu näiteks Argo Vals Band, Zebra Island, Tenfold Rabbit, astuvad üles Cats Park Venemaalt, NEØV Soomest, Julia Spada & Saturday, Monday Rootsist ja ReedNoBrass Leedust.

Lisaks muusikaprogrammile linastuvad kolmel päeval Tartu Elektriteatris erinevad dokumentaal- ja mängufilmid. Päevase programmi täidab Domus Dorpatensis erinevate aruteluplatvormidega. Mõlema kõrvalprogrammi eesmärgiks on mõiste indie kui sõltumatu kultuuri avardamine.

“Indiefest on sündinud soovist luua Tartus linnafestival, mis erinevaid valdkondi ühendades looks nendeks päevadeks ühtse hingamise – sellest ka selleaastane muusika ja filmi sümbioos, mille sõlmib üheks festivalil taustaks toimuv arutelude programm,” ütles Tartu Indiefesti eestvedaja Sten Otsmaa.

Maikuus toimuv Tartu Indiefest on esmakordselt toimuv alternatiivkultuuri festival. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu linn, Rootsi Suursaatkond ja OÜ RGB Baltic.

Vaata lisa:
www.indiefest.eu
https://www.facebook.com/tartuindiefest

MTÜ Eesti Indie Festival loodi 2012. aastal. Eesmärgiks on anda hoogu kodumaistele indieartistidele ning tutvustada eesti publikule indiemuusika žanris tegutsevaid artiste välismaalt.

Sabatantsu festival seisab kodumaise tantsuhariduse eest

sabatantsSabatants tuleb taas koos õpitubade, seminaride ja tantsuklubidega, tuues seekord kaasa ka kontserdisarja. Sabatantsu festival toimub 9.-12. mail Tallinnas Von Krahli teatri ja baari ruumides.
Paljude rahvatantsurühmade, mis tegelevad enamasti uusloominguga, ning paljude võõramaiste tantsustuudiote kõrval on eesti omakultuuri ja kohaliku tantsupärandi hoidmine ja õpetamine hindamatult suure tähtsusega. Traditsioonilise tantsu festival Sabatants on mõeldud erineval tasemel tantsuoskajatele ja pakub põnevat ja väljakutsuvat programmi nii neile, kel tantsukogemusi juba palju, kui ka täiesti uutele tulijatele.
Hommikustes seminarides oodatakse arutlema, kaasa mõtlema ja kuulama eesti tantsukultuuri teemadel. Päeval toimuvad õpitoad, mille põhirõhk on eesti tantsudel, kuid traditsioonilise kultuuri paremaks mõistmiseks on palutud õpetama oma pärimustantse ka mõned külalised kaugemalt: Noa Shamir Taanist, Sviatlana Klepikava Valgevenest ja ingerisoome asjatundja Juha-Matti Aronen. Tantsuõpetajad on oma ala parimad asjatundjad.
Õhtul toimuvad külapidude ja tantsuklubide eeskujul tantsuõhtud, kus saab praktiseerida ja kinnistada päeval omandatud oskusi.
Tantsufestivali raames toimub sel aastal ka kontserdisari. Kontsertidel esinevad ansamblid nii kuulamiseks (Mari Kalkun, Pastacas, Anu ja Triinu Taul) kui ka tantsimiseks (Klapp, VEM ja Ülemakstud Rentslihärrad ehk Lauri Õunapuu ja Tarmo Noormaa).
Festivalipassid müügil Piletimaailmas soodushinnaga 22€/20€ vaid aprilli lõpuni, hiljem ja kohapeal 25€/22€
Rohkem infot ja täpsem kava: www.sabatants.ee

Hooandja ootab nüüd ka kodanikuühiskonna projekte

hooandja.logo_Hooandja.ee ühisrahastusplatvorm on aasta jooksul aidanud ligi 50 projektil üle 100 000 euro väärtuses toetust koguda. Senini sai keskkonda esitada vaid loomigulisi projekte, kuid nüüd on asjad muutumas.

Hooandja ootab kodanikealgatuslikke projekte, mille esitajateks on seltsid ja teised mittetulundusühingud. Kui teie piirkonna avalikus ruumis võiks olla midagi, mis teeks kohalike elu paremaks, siis on Hooandja just see koht, kuhu oma idee esitada. Võibolla on teil ühissaun, mis vajab parandamist? Park, milles puuduvad pingid? Soovite korraldada kogukonna üritust, millega kaasnevad kulud?

Kõik need projektid ja paljud teisedki on Hooandjasse nüüdsest teretulnud.

Kodanikualgatuslikku Hooandjasse sobivad projektid, mis vajavad ühekordset rahastust, mille tulemus on mõõdetav ja avalikkusega jagatav. Iga projekt peaks pakkuma midagi ka toetajatele, olenevalt toetussummast, olgu selleks siis osalus üritusel, graveeritud nimi pingil vms. Samuti on tarvis kohaliku omavalitsuse põhimõttelist nõusolekut projekti läbiviimiseks juhul, kui on tarvis omavalitsusega kooskõlastust.

Lähema informatsiooni projekti esitamise kohta leiab siit

Lisainformatsioon, küsimused ja projektiideed – info@hooandja.ee