Maksu- ja tolliamet avas Viljandis maakondlike strateegiaseminaride sarja

Maksu- ja tolliameti seminar Viljandis - 24-04-2013 - 013
Hetk täna Viljandis peetud strateegiaseminarist. Foto: Viljandi maavalitsus

Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektori Marek Helmi kutsel peeti täna Viljandis strateegiaseminari. Seminaril otsiti koos omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega vastust küsimusele, kuidas koostöös Eesti majandusruumi ausamaks ja efektiivsemaks muuta.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse tunnustas avatervituses MTAs rakendatud valdkondlikku kava, mis võimaldab jätta maksuametite teeninduspunktid alles kõikidesse maakonnakeskustesse.

Marek Helm rõhutas MTA strateegiat tutvustades, et nende eesmärk on leida uusi lahendusi ja võimalusi koostööks ettevõtjate ning omavalitsustega. „Ettevõtja unistab ausast konkurentsist. Kohaliku omavalitsuse elu sõltub maksutuludest. MTA tegevuse suhtes ühiskonna ootus kasvab. Kõik need on tinginud vajaduse tõhusama koostöö järele ning meie oleme selleks avatud,“ rääkis Helm. Heade näidetena tõi Helm võimaluse olenevalt elu-või asukohast inimestel pöörduda maksuküsimustes lähimasse büroosse, töö toimub 10 aastat kasutusel olnud e-maksuameti kaasaegsemate võimaluste arendusega, operatiivsuse tagamiseks töötatakse välja vajalikud maksukorraldusseadusandluse muudatused ning veel palju muud. Loe edasi: Maksu- ja tolliamet avas Viljandis maakondlike strateegiaseminaride sarja

Uuring: Eesti ettevõtted on hädaolukorras valmis toidu kättesaadavust tagama

Eesti toidutootmis- ja kaubandusettevõtetel on piisavalt suured toiduvarud, et Eesti elanikele jätkuks täiendava tootmiseta toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Eluks vajalike toiduainete tootmine ja kaubandus hädaolukorras”.

“Uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti saaks ka väga raskes olukorras oma elanike toitmisega hakkama,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. 

Toiduainete osas on ettevõtete olemasolevad laovarud piisavalt suured, et ilma täiendava tootmiseta jätkuks toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, lisaks elanike endi ja riiklikud toiduvarud. Tavapäraselt toodavad uuringus osalenud ettevõtted kuni kaks korda rohkem päevasest minimaalsest toiduainete vajadusest.

Riskikohtadena näevad ettevõtted elektri ja kütuse kättesaadavuse tagamist. “Näiteks katkestavad kuni seitsmepäevase elektrikatkestuse ajal tegevuse kuni 43% kaubandusettevõtetest ja kuni 55% tootmisettevõtetest. Kütust jätkuks kolmandikul kaupmeestest ja pooltel tootjatel viieks kuni kaheksaks päevaks – tankimisvõimaluse puudumisel võib tekkida probleeme toidu transportimisega,” rääkis Eesti Uuringukeskus OÜ projektijuht Jon Ender. Loe edasi: Uuring: Eesti ettevõtted on hädaolukorras valmis toidu kättesaadavust tagama

Mari rahvalaulud ja tantsud homme Võru folkloorifestivali tantsutoas Haanjas

XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Homme osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).

Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas onvanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud. Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.

Tantsutoas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid kõigile huvilistele tähistades sellega ka mari sangari päeva. Loe edasi: Mari rahvalaulud ja tantsud homme Võru folkloorifestivali tantsutoas Haanjas

Metsandustoetuste jõuline kärpimine töötab vastu metsade hooldamisele ja elurikkuse säilimisele

 

Seoses uueneva maaelu arengukavaga on põllumajandusministeeriumis valminud eelseisva maaelu arengu perioodi rahastamiskava, kus erametsaomanikke ootaks ees ülisuur kärbe.

“Kuigi kogu uue perioodi MAK-i eelarve jääb 2007.-2013.a eelarvega samasse suurusjärku, on sealt täielikult puudu Natura 2000 toetus,” nendib EEML-i juhatuse esimees Aira Toss. Veelgi enam, kava näeb ette, et 30% kärbe tuleb ka metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamise meetmes. EEML-i tegevdirektor ning MAK 2014-2020 ettevalmistava juhtkomisjoni liige Priit Põllumäe tõdeb, et esialgne kava tõepoolest nii ette näeb.

“Arvestades seda, mil määral on metsade hooldamise tegevused viimastel aastatel hoo sisse saanud, on põllumajandusministeeriumi sellekohane ettepanek nördimust tekitav,” märgib EEMLi tegevdirektor Põllumäe ning rõhutab: “Toetus metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamiseks on väga oluline, sest selle abil teevad Eesti inimesed hooldamist vajavaid metsi korda, võimaldavad kohalikele elanikele lisatööd ja leiba ning kindlustavad selle, et meil sirgub terve ja elujõuline tulevikumets.” Loe edasi: Metsandustoetuste jõuline kärpimine töötab vastu metsade hooldamisele ja elurikkuse säilimisele

Laupäeval algab Metsanädal

plakat
Metsanädala plakat. Allikas: Eesti Metsaselts

Sel laupäeval (27.04) algab Metsanädal 2013. Metsanädala sündmuste põhirõhk langeb käesoleval aastal Metsapealinna 2013 – Elvasse.

Metsanädal avatakse Elvas koos matkahooajaga, Elva Matkakeskusest saavad sel puhul alguse erinevad matkad, toimuvad töötoad ning avatakse Hendrik Relve põlispuude fotonäitus. Üritused algavad kell 10.30 hommikul.

Metsanädala sündmused jätkuvad Elvas pühapäevase hundijuttude õhtuga, uut nädalat alustatakse puidufirmade külastuspäevaga. Järgnevatel päevadel on kavas veel Elva keskkonnapäev, metsakonverents ja metsapealinna lauluvõistlus. Sündmused kulmineeruvad laupäeval, 04. mail metsapealinna kümnenda sünnipäeva tähistamisega. Päev algab juba hommikul kell 9, kui Kultuurikeskus Sinilind ümbruses avatakse metsapealinna laat. Päeva jooksul saab Elvas osa veel puukujurite võistlusest, kellatornijooksust
ning ainulaadse vineerist skulptuuri KÄBI valmimisest.

Sünnipäevapidustused lõpevad kontserdi ja etendusega Elva Lauluväljakul.

Metsanädala üritustega tahab metsapealinn Elva tõsta inimeste arusaama sellest, et metsa on Eestis igal pool. „Pargid, haljas- ja rohealad hõlmavad ligi pool Elva linna territooriumist. Igal aastal istutatakse linna juurde puid ja uuendatakse haljastust,“ rääkis Elva linnapea Toomas Järveoja. Loe edasi: Laupäeval algab Metsanädal

Homme on Haanjas Marimaa tantsutuba

XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Järgmisel neljapäeval osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega Mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).

Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas on  vanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud.  Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.

Haanja rahvamajas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid tantsutoas kõigile huvilistele. Tantsutuba toimub neljapäeval, 25 aprillil algusega kell 19 Haanja rahvamajas.

 

43 last lugõ Sännän umakiilset luulõt

Hummõn, mahlakuu 25. pääväl algusaga kell 12 lugõ Sännä mõisan umakeelist luulõt 43 aoluulidse Võromaa last. 31 etteastõga pääväst omma’ oodõt ossa saama kõik huvilidsõ’.

14. Artur Adsoni nimelidsel võrokiilsel luulõ lugõmisõ võistlusõl astva’ üles nii latsiaialatsõ’ ku gimnasisti’. Kõgõ inämb om ülesastjit 2.-4. ja 5.-9. klassõ vannusõrühmän.

Latsi lemmikpala’ omma’ tinahavva Wimbergi luulõtus “Kodo” (võro kiilde ümbre pannu Contra), Rihhard Iheri “Vana varõsõ laul” ja Eve Leimanni “Presidendi man”. Kõiki naid esitädäs katõl kõrral. Artur Adsoni luulõtuisi loetas neläl kõrral.

Artur Adsonilõ (1889-1977) pühendet umakiilse loomingu ettekandmisõ mõtõ om edimäst suurt võrokeelist luulõtajat miilde tulõta’ ja tõisigi kiränige võrokiilset loomingut lukõ’. Edimäne luulõvõistlus oll´ Sännän 1999. aastagal Artur Adsoni 110. sünnüaastapäävä avvus.

Luulõ lugõmisõ võistlust kõrraldasõ’ Võro Instituut ja MTÜ Sänna Mõisakeskus kuuhtüün MTÜga Sänna Kultuurimõis. Ilulugõmisõ võistlusõ jaos andsõva’ raha Eesti Kultuurkapital ja Rõugõ vald.

Ümber Vaskna järve jooksul osales rekordarv spordisõpru

22. aprillil toimus ümber Vaskna järve jooks, millest võttis osa kokku 173 jooksjat ja kepikõndijat.

Jooksu võitis meeste arvestuses Ivar Ivanov ja naiste arvestuses Silja Suija.

Alates sellest aastast kuulub ümber Vaskna järve jooks Võrumaa pikamaajooksusarja ja on selles sarjas hooaja esimene jooks.

Pikamaajooksu sarja lõpetab 19.oktoobril 29. Munamäe-Võru maastikujooks, mille start on Suure Munamäe juures.

 

Kodupilt.ee võrdleb omavalitsustes pakutavaid teenuseid

Praxis ja Geomedia lõid interaktiivse veebilehe www.kodupilt.ee, mis võrdleb omavalitsustes ja maakondades osutatavaid teenuseid.

“Kodupilt on mõeldud inimestele, kes tunnevad huvi oma koduomavalitsuse – valla või linna – teenuste suhtes ja soovivad neid võrrelda naabritega,” selgitas veebilehe üks autoreist Hille Hinsberg Praxisest.

Valitud on näitajaid valdkondadest nagu haridus, hoolekanne, kogukonnateenused, vaba aja veetmine, vee- ja soojamajandus ning omavalitsuse tulud ja kulud. Näitajaid saab võrrelda omavalitsusüksuste lõikes.

“Võrrelda saab näiteks, milline on kütte või vee eest küsitud hind erinevates omavalitsustes. Samuti, kui palju abivajajaid saab vastu võtta kohalik hooldushaigla ning kui palju tuleb hooldusteenuse eest maksta. Kui palju saab omavalitsus maksutulu või kui suured on investeeringud,” illustreeris veebilehe võimalusi Rivo Noorkõiv Geomediast.

Võrrelda saab kahte omavalitsust ükskõik millisest maakonnast. Samuti saab teenuste kohta ülevaate maakonna kohta keskmiselt.

Veebis esitatav info ei paku kõikide teenuste kohta ammendavaid vastuseid. Pigem on koostajate eesmärk, et inimesel tekiks omavalitsuste võrdlemise käigus küsimusi, mida arutada nii oma kodukoha elanike kui kohaliku omavalitsuse ametnike ja teenuse osutajatega. Teenuste pakkumise suutlikkus on oluline teema ka käima lükatud haldusreformi aruteludes.

Veebilehel kuvatav info on pärit erinevatest avalikest andmekogudest, mida haldavad rahandusministeerium, statistikaamet, konkurentsiamet, pensioniregister, Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS, Vabariigi valimiskomisjon, Vee-ettevõtete Liit, spordiregister, põllumajandusministeerium ja Eesti külaliikumine Kodukant.

Korteriühistud: toetus majade renoveerimiseks on hädavajalik

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi sõnas kommentaariks eilsele uudisele valitsuse otsusse eelnõu kohta laenata
sihtasutusele KredEx täiendavalt 16 miljonit eurot korterelamute renoveerimise toetuseks, et taoline rahasüst on ühistutele
hädavajalik. “Ühistute huvi maju renoveerida on väga suur ja kevad on just renoveerimiste alustamise aeg. Oleks rumal see aeg mööda lasta lihtsalt seepärast, et uued eurorahad pole veel tulnud,” sõnas ta.

Soodsama laenuga kaasfinantseeritakse valdavalt CO2 kvoodi müügitehingutest eraldatavaid sihtotstarbelisi toetusi korterelamute
energiatõhususe parandamiseks.

Mardi sõnul on energiasääst tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete ja oli ka hiljuti Tallinnas peetud Balti elamumajanduse
konverentsil väga teravalt luubi all. Delegaatide poolt vastu ka ühispöördumine Eesti valitsuse ja parlamendi poole, rõhutamaks riigi
toe olulisust korteriühistutele majade renoveerimisel. Konverentsile kogunenud ühistud tegid ettepaneku tagada korteriühistute toetusteks ettenähtud vahendite olemasolu perioodiks 2014 – 2020 kogusummas 200 miljonit eurot. Selle toetuse abil investeerivad ühistud oma majadesse 600 miljonit eurot ning renoveeritakse kompleksselt 2900 kortermaja, mis on ligikaudu 15% kõigist Eesti korterelamutest. Loe edasi: Korteriühistud: toetus majade renoveerimiseks on hädavajalik

Sekretäride päeval selgub Eesti tippsekretär

Tippsekretär 2012 kutsevõistluse klienditeeninduse rollimäng. Foto: SA Innove
Tippsekretär 2012 kutsevõistluse klienditeeninduse rollimäng. Foto: SA Innove

Kolmapäeval, 24. aprillil toimub Tartu Kutsehariduskeskuses sekretäride kutsevõistlus „Tippsekretär 2013”, kus oma oskused ja teadmised panevad proovile sekretäritöö viimase kursuse õpilased üle Eesti.

„Sekretäride kutsevõistlus annab sõnumi, et kutseõppe tasemel on võimalik koolitada suurepäraseid sekretäritöö tegijaid,” rääkis kutsevõistluse hindamiskomisjoni esimees Riina Järve-Tammiste, lisades, et õpilaste tase tõuseb igal aastal. „Olen kutsevõistluse hindamiskomisjonis neljandat aastat ja pean tunnistama, et hindamine on raske. Piir võistlejate vahel on imeõhuke,” selgitas Järve-Tammiste.

„Sekretäride kutsevõistlused on hea proovikivi oma võimete, teadmiste ja oskuste testimiseks ning enda pingetaluvuse hindamiseks,” meenutas võistluse eelmise aasta võitja Ingra Küngas. Tema sõnul on võistlus ka hea võimalus jääda silma potentsiaalsetele tööandjatele. Loe edasi: Sekretäride päeval selgub Eesti tippsekretär

Sännas tuleb reedel väärtfilmiõhtu

26. aprillil kell 19 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu, filmiks sel korral klassikaliselt südamlik ja romantiline prantsuse komöödia! “Populaarne tüdruk” (Populaire).

Filmi tegevus toimub 1950. aastate Prantsusmaa provintsis. Noor ja kaunis Rose on kihlatud linna edukaima noormehega, mis tõotab tütarlapsele õdusat ja rahulikku koduperenaise saatust. Paraku muutub kõik hetkel, mil Rose kohtab karismaatilist Louis’i. Nüüd on neil on ühine ja kindel siht vallutada maailm.

Vaata treilerit: http://www.youtube.com/watch?v=x0a_35I5hcE

Osalustasu 2 eurot. Filmiõhtu toimub koostöös Kinobussiga.

Info: Sänna Kultuurimõis, tel 555 88 929, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa

Contra. Foto: www.vorusoo.werro.ee
Contra. Foto: www.vorusoo.werro.ee

1. juunil peetäv III Uma Pido toimus edimäst kõrda vahtsõltvalitu võrokõisi lipu all. Luulõtajal ni joosumehel Contral om pido tähistämises plaan üts umbõ tükk tetä – lipujuusk läbi katsa Vana Võromaa kihlkunna, kokko 340 kilomeetrit. Üritüs nakkas 26. mail Võrolt ni jõud lõpulõ 1. juunil, Uma Pido pääväl, Võron peetävä Keriguplatsi laadamöllü keskel.

Contra juusk päämiselt suuri teie pääl, kohe kõik omma’ oodõtu juuskjale lehvitämä. Seole lisas omma’ joosutrassi lähkün elävä’-olõva’ inemise’-küläseldsi’ lahkõlt oodõtu juuskjale söögipoolist pakma, sest süük om juuskmisõ man väegä tähtis. Nii om egäütel võimalus anda uma osa lipu Umalõ Pidolõ joudmisõl. Tavaperäst spordivõistluisi söögikõrraldust timähavva ei tetä’. Kogo toidus võinu olla’ Võromaal kasvatõt-valmistõt.

Contra joosumarsruuti saa samaaigsõlt kaia’ internetist. Vastav link pandas inne juusku üles ni Uma Pido kodolehele (www.umapido.ee), Uma Pido aoraamaduõhe (umapido.wordpress.com) ku ka Facebooki Uma Pido ja Contra konto pääle. Ka saa nende lehti päält täpsämbät teedüst joosu plaani kottalõ.

Üten või kah juuskõ, sest tempo piässi kõigilõ konte müüdä olõma ja esi saa valida paraja hulga kilomeetrid. Kes juuskmisõst pikembält taht osa võtta – terve päävä vai esiki nädäli, pallõmi Contralõ teedä anda urvaste@gmail.com vai kõlista 5283540. Loe edasi: Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa