Muudetud: 17:48
Tänase päeva jooksul vahendavad kylauudis.ee toimetajad Aksel Lõbu, Mart Valner ja Kadi Hainas lugejateni Tallinna Lauluväljaku klaassaalis
toimuva Rahvakogu arutelu muljeid. Jooksvalt kajastame arutelu ka meie Facebooki lehel.
Rahvakogu otseülekannet saab jälgida Rahvusringhäälingu kodulehelt.
Me täname Külauudiste poolt kõiki, kes meid jälgisid ja loodame, et olime kasulikud.
Rahvakogu on lõppemas Tallinna Lauluväljakul ja nüüd me jääme ootama, mis sellest edasi saab. Meie poolt lisanduvad täna õhtul veel kokkuvõtvad ja graafilised artiklid tänase päeva kohta.
Viimane viies aruteluplokk on lõppenud. Rahvakogujatel on töö tänaseks tehtud.
Valija hääle kaalukuse suurendamine valimistulemuste otsustamisel oli see, mille üle viimati arutleti.
Juhan Kivirähk lõpetuseks: “Rahvakogu väärtus ongi Rahvakogus endas.” See on inimesi aktiveerinud. Riigikogu ei pea kuulama Rahvakogu. Riigikogu peab kuulama rahvast.
Kompensatsioonimandaadid Riigikogu valimistel
Mis need on? Ringkondades jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse erakondade vahel kompensatsioonimandaatidena, võrreldes nimekirjade koguhäältearvu. Kui valimistulemus annab erakonnale näiteks kolm kompensatsioonimandaati, saavad need kolm kohta Riigikogus erakonna üleriigilises nimekirjas kolm esimest kandidaati, kes ei ole veel isiku- või ringkonnamandaadiga valituks osutunud (siiski peavad nad Riigikokku pääsemiseks olema kogunud vähemalt 5% oma ringkonna mandaadile vastavast häältearvust). Kandidaatide järjestus erakonna üleriigilises nimekirjas otsustatakse mõnes erakonnas sisevalimistega, teistes juhtorgani otsusega.
1.Küsimus:millist varianti pooldad?
1.Jätkata kompensatsioonimandaatide jaotamist praegusel kujul. – 21 häält
2.Jaotada kompensatsioonimandaadid, lähtudes kandidaadile antud toetusest (kuna ringkonnad on erineva suurusega, ei saa kandidaatide järjestamise aluseks olla häälte arv, vaid näiteks häälte suhe ringkonna lihtkvooti). – 124 häält
3.Loobuda kompensatsioonimandaatidest ning jagada kõik Riigikogu kohad ringkondades. – 92 häält
Üksikkandidaadid lihtsamalt Riigikokku!
2.Küsimus:millist varianti pooldad?
1.Jätta kehtima praegune kord, kus üksikkandidaat peab koguma oma ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli. – 19 häält
2.Võrdsustada üksikkandidaadi valituks osutumise tingimused erakonna nimekirja tingimustega ehk ta saab mandaadi, kui on kogunud vähemalt 75% lihtkvoodiks vajalikeks häältest. – 234 häält
Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus
ehk kui sind valiti, siis sa ka lähed. Sama kehtib ka kohalike omavalitsuste ja Europarlamendi valimistel.
3.Küsimus: millist varianti pooldad?
1.Jätta kehtima praegune kord, kus kandidaadil ei ole kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata. – 16 häält
2.Kehtestada valituks osutumise korral kohustus esinduskogus tööle asuda, millest võib loobuda vaid teatud erandlikel juhtudel. – 228 häält
Milliseid tagajärgi muudatus endaga tõenäoliselt kaasa tooks?
• Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus piiraks kandidaadi isikuvabadusi ja valijate valikuvõimalusi.
• Valimistulemus kajastaks rohkem valijate tahet – esinduskogusse saavad need, kelle poolt valijad hääletasid.
• Väheneks nende kandidaatide arv, kes kandideerivad vaid oma nimekirjale häälte kogumiseks. Esile saaksid kerkida uued võimekad kandidaadid, kes sellisel juhul ei oleks esinduskogus kellegi teise, vaid ainult iseenda häälte toel.
• Praktikas oleks see raskesti teostatav, sest ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest mandaadist loobuda (näiteks tervise halvenemine, vajadus hoolitseda lähedase eest, uus oluline tööpakkumine vms) ei saa kehtestada.
Presidendi otsevalimine:
4.Küsimus:millist varianti pooldad?
1.Jätta kehtima praegune kord, kus presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. – 148 häält
2.Muuta põhiseadust ja valida president üldvalimistel. – 104 häält
Milline oli kõige olulisem küsimus?
1.Kompensatsioonimandaadid Riigikogu valimistel – 44 häält
2.Üksikkandidaatide Riigikokku valituks osutumise tingimuste lihtsustamine – 63 häält
3.Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus – 95 häält
4. Presidendi otsevalimine – 55 häält
Kui Lauluväljaku teine ja kolmas korrus on hõivatud laudkondades toimuvate „juhuslike“ osalejate aruteludega, siis esimesele korrusele on kogunenud aruteluring, mille eestvedajaks on Eesti Väitlusseltsi nõukogu esimees Kajar Kase. Siit saab edasi lugeda!
Neljandas teemaplokis arutati erakondade ausat ja elavat konkurentsi.
Eestis on erakonnad MTÜd , mille eesmärgiks on oma liikmete poliitiliste huvide kaitsmine. Seega on aus ja elav konkurents erakondes väga oluline.
Erakonna asutamiseks on praegu vaja 1000 liiget. 20 aasta jooksul on sellise arvu liikmeteni jõudnud vaid kolm uut erakonda (Eestimaa Rohelised, Res Publica, Kristlik Rahvapartei) ja ükski neist ei ole kujundav jõud Eesti poliitikamaastikul.
Seega ka konkurentsi elavdamiseks mõeldud küsimused seekord Rahvakogu ees.
Kas tuleks vähendada minimaalset liikmete arvu erakondade asutamiseks?
1.Küsimus: millist varianti pooldad
1.Jätta kehtima praegune kord, kus erakonna asutamiseks on vaja 1000 liiget. – 76 häält
2. Lubada erakond asutada 200 liikmega, nagu enne 1995. aastat. – 106 häält
3. Lubada erakond asutada kahe liikmega, nagu ülejäänud mittetulundusühingute puhul. – 11 häält
Poliitilise reklaami piirangud.
2.Küsimus: millist varianti pooldad?
1.Jätta kehtima praegune reklaamipiirangute kord. – 34 häält
2.Loobuda praegustest piirangutest poliitilisele välireklaamile. – 4 häält
3.Kehtestada ülempiir poliitilise reklaami kulule. – 112 häält
4.Kehtestada ülempiir poliitilise reklaami mahtudele (näiteks välireklaamide mõõdud ja kohad, tele- ja raadioreklaamide pikkused ja eetrisoleku ajad vms). – 112 häält
Kautsioninõuete vähendamine.
3.Küsimus:millist varianti pooldad?
1.Jätta kautsjonisüsteem alles praegusel kujul. – 63 häält
2.Vähendada kautsjoni suurust poole võrra. – 68 häält
3.Võimaldada kautsjon asendada teatud hulga toetusallkirjade kogumisega. – 104 häält
Lisainfoks: Praegu tuleb Riigikogu valimistel nii erakonna nimekirja kuuluva kui ka üksikkandidaadi registreerimiseks maksta kautsjon, mille suurus on kaks palga alammäära (praeguse seisuga oleks see 2 x 320 = 640 eurot). Kautsjon tagastatakse, kui kandidaat osutus valituks, sai valimisringkonnas vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses hääli või kui erakond ületas 5% valimiskünnise.
4.Küsimus:Valimiskünnise langetamine
1. Jätkata praeguse, 5% valimiskünnisega. – 63 häält
2. Langetada valimiskünnis 3%-le. – 100 häält
Milline küsimus oli kõige olulisem:
1.Erakonna asutamiseks nõutava liikmete arvu vähendamine – 60 häält
2.Poliitilise reklaami imahu piiramine – 93 häält
3.Kautsjoninõuete vähendamine – 16 häält
4.Valimiskünnise langetamine – 62 häält
Seega kõige tähtsamaks peetakse valimisreklaami reguleerimist. Ekspertide arvates võib see kaasa tuua:
• Reklaamipiirangud võivad luua võrdsemad tingimused oma sõnumitega silma paista ka väiksemate rahaliste võimalustega nimekirjadele ja kandidaatidele, väheneb Riigikokku kuuluvate ja riigieelarvest rahastatavate erakondade konkurentsieelis.
• Piirangud võivad suunata erakondi otsima sisulisemaid ja säästlikumaid viise oma ideede esitamiseks ja valijatega suhtlemiseks (näiteks panema reklaami asemel rohkem rõhku debattidele, kohtumistele valijatega jne).
• Kuna poliitilist reklaami on raske defineerida, võivad piirangud ärgitada otsima võimalusi nendest mööda hiilida, näiteks kasutades kampaaniateks riigi või kohaliku omavalitsuse, mõne MTÜ vms vahendeid.
• Vähem valimisreklaami võib tähendada ka valijate vähemat informeeritust valimiste toimumisest ja kandideerijatest ning seetõttu väiksemat valimisaktiivsust ja kursisolekut ühiskonnas oluliste teemadega.
Kolmas eelistusvoor on lõppenud.Ühiskondliku ruumi politiseerituse vähendamisest oli küsimusi seekord palju vähem. Vaid kaks. Samas on mõlemad väga tähtsad. Rahvas on jälle elavamaks muutunud pärast kosutavat lõunapausi.
*
1.Küsimus – millist varianti pooldad?
ehk, kas Riigikogu liige võib olla riigifirma plagaline nõukogu liige
1.Jätkata praeguse süsteemiga, kus Riigikogu liikmed võivad kuuluda nõukogudesse ja saada selle eest töötasu. – 15 häält
2.Keelata Riigikogu liikmetel nõukogudesse kuuluda. – 110 häält
3.Lubada Riigikogu liikmetel küll nõukogudesse kuuluda, aga mitte lubada selle eest töötasu saada. – 52 häält
2.Küsimus: kas pooldad ideed kehtestada seadusega riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus?
1.Jah – 184 häält
2.Ei 28 – häält
Ekspertide hinnangul tooks see aga kaasa:
-Kui Riigikogu liikmetel pole lubatud nõukogudesse kuuluda, määratakse nende asemel seal riigi esindajaks teised inimesed, eeldatavasti vastava ala asjatundjad. See aitab kaasa erapooletu professionaalsuse kasvule selliste elanikke teenindavate organisatsioonide tegevuses.
-Teisalt on viidatud, et Riigikogu liikmed on riigi esindajana nõukogus enam informeeritud riigiasjadest ja -huvidest, samuti on nad rohkem avalikkuse tähelepanu all ja vastutaksid enam kui ametnikest või ärimeestest nõukogu liikmed.
-Kui Riigikogu liikme tööd nõukogus ei tasustata, aitab see vältida nõukogu liikme positsiooni kasutamist lisasissetuleku allikana. Samas oleks ebaõiglane, kui osa nõukogu liikmetest saab tasu, osa (Riigikogu liikmed) mitte.
Kumb küsimusest on tähtsam?
1.Riigikogu liikmete kuulumine riigi osalusega äriühingute nõukogusse. – 117 häält
2.Riigi ja kohalike omavalitsuse esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus. – 78 häält
Korraldajate ja vabatahtlike diskussioonigrupis kaevati, et viimane aruteluvoor oli küll väheste küsimustega, aga raskelt arusaadav.
Tundub, et Riigikogu liikmete rolli reguleerimine on rahva jaoks tähtsaim. Esindusreeglid tulevad pärast seda, kui otsus, kes üldse esindama pääseb.
Nüüd hakatakse arutama, kuidas tagada võimalikult elavat ja erapooletut diskussiooni partei ja tavainimese vahel.
Henrik Kalmet mainis sissejuhatuseks parteiteemale, et Eesti poliitmaastik näeb välja nagu „Vaprad ja Ilusad“ ja siia on vaja värsket verd. Me peame lõpetama rääkimise sellest, kes kellega käib ja hakkama reaalsetest teemadest arutama.
*
Rahvakogulase kartulisalat on häbiväärselt väike.
Teine plokk on lõpetatud. Pikkade arutelude lõpptulemus oli taas eelistushääletus. Erakondade rahastamine on selgeks räägitud, eelistuspuldid, nagu korraldajad neid kutsuvad, et Riigikogu liikmed end haavatuna ei tunneks, on kasutatud. Siin jälle tulemused. Tunne nagu Eurovisioonil.
Pärast rasket vaimutööd on rahvakogulased ära teeninud lõunapausi.
1.Küsimus – Millist varianti pooldad?
ehk kas anda rohkem raha neile erakondadele, kes Riigikokku ei pääsenud?
1.Jätta kehtima praegune kord, kus erakondade riigieelarveline toetus on seotud valimistel saadud Riigikogu kohtade arvuga. – 29 häält
2. Muuta praegust süsteemi nii, et pool toetust jagatakse Riigikokku pääsenud erakondade vahel võrdselt ning pool toetust kõigile valimistel kandideerinud erakondadele vastavalt saadud häälte arvule. – 195 häält
2.Küsimus – Millist varianti pooldad?
ehk kas annetajate ring peaks laienema, või jääma samaks?
1.Jätta kehtima praegune kord, kus erakonnale tohib annetada ainult üksikisik. – 204 häält
2.Muuta praegust korda ja lubada erakondadele annetada ka juriidilistel isikutel, see tähendab äriühingutel ja mittetulundusühendustel. – 59 häält
3.Küsimus – Millist varianti pooldad?
ehk kas hakata anonüümseid annetusi karistama? Hetkel ei ole need kriminaalkorras karistatavad.
1.Säilitada praegune olukord, kus erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest ei ole kriminaalvastutust ette nähtud. – 42 häält
2.Muuta õigusakte selliselt, et erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest nähakse ette kriminaalvastutus. -220 häält
4.Küsimus – Millist varianti pooldad?
ehk, kas suurendada kontrolli?
1.Jätkata praeguse süsteemiga, kus kontrollitakse tulude ja laekumiste seaduslikkust ning vaid valimiskampaania kulusid. – 25 häält
2.Suurendada erakondade rahastamise järelevalve organi volitusi kontrollida riigi rahastatud erakondade ja nende sidusorganisatsioonide kogu majandustegevust. – 151 häält
Lisaküsimus: Milline neist teemadest on kõige tähtsam? Millist esimena Riigikogus arutama peaks?
1.Riigieelarveliste toetuse sidumine valimistel saadud häälte arvuga – 43 häält
2.Kes tohib erakonnale hääletada? – 21 häält
3.Karistused ebaseaduslike annetuste tegemise ja vastuvõtmise eest – 33 häält
4.Erakondade rahastamise kontrollorgani volituste suurendamine – 55 häält
Tundub, et teemade valikul on korraldajad täppi pannud ja tähtsad on need kõik.Inimesed tahavad aga näha, et kontroll on suurem. Tore, kui kontrollimist peetakse tähtsamaks kui karistamist.
*
Esimene aruteluring on nüüdseks läbi saanud. Ka esimene eelistusring. Seega on olemas ka Rahvakogu esimesed hääletustulemused rahva kaasatuse ja Rahvakogu tuleviku kohta.
Enamik osalejaid pooldas vajadust seadusega reguleerida, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda. Selle poolt oli lausa 84% vastanutest.
Ülejäänud küsimuste tulemused:
2.Küsimus –millist varianti pooldad?
1.Jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi. – 174häält
2.Näha riigieelarvest ette vahendid Rahvakogu alaliseks tegutsemiseks, et koguda erinevatel teemadel ideid, neid arutada ja Riigikogule esitada. 70 – häält
3.Küsimus –Kas pooldad ideed kohustada Riigikogu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on an
tud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõigusliku kodaniku toetusallkirja?
1.Jah – 226 häält
2.Ei – 12 häält
4.Küsimus –Kas pooldad ideed lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda?
1.Jah – 164 häält
2.Ei – 56 häält
Milline neljast ettepanekust on kõige olulisem? Millist peaks Riigikogu esimesena hakkama arutama?
1 -Kas pead vajalikuks reguleerida seadusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda? – 48 häält
2 – Rahvakogu tulevik? -33 häält
3 – Kas pooldad ideed kohustada Riigikogu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõigusliku kodaniku toetusallkirja? – 74 häält
4 – Kas pooldad ideed lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda? – 28 häält
Pärast lühikest pausi kogunetakse taas laudadesse, et arutada erakondade rahastamisest. Kindlasti üks tähtsamaid teemasid tänasel päeval. Kuigi, vaadates neiusid, kes on järjekorras nina puuderdama, võib see paus muutuda oluliselt pikemaks.
Soovite teada, kuidas inimesed Rahvakogule valiti? Seda saab lugeda siit.
*
Käib elav arutelu kahel korrusel laudades esimese teema “Rahva aus kaasatus ja laiem osalemine poliitikakujundamises valimistevahelisel ajal” üle. Küsimus:«Kas pead vajalikuks reguleerida seadusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda?» Eksperdid on leidnud, et seadusega ei ole võimalik reguleerida kõiki kaasamise aspekte, seega ei pruugi seadusest piisata, et tagada kõigi poolte hea koostöö.
Esimesed pinged laudades. “Räägime palun üks korraga!” kõlab valjem lauajuhi hääl. Väitlusseltsi poolt koolitatud neutraalsetel lauajuhtidel ei saa täna lihtne päev olema.
Foto: Aksel Lõbu
Rahvakogu juhivad Henrik Kalmet ja Mari-Liis Jakobson. Juhuvalikuga üks tark naisterahvas ja üks mitte nii tark, aga vaimukas mees, nagu nad endid ise iseloomustasid. Sama juhuvalikut olevat kasutanud ka Reformierakond, kui Kaja Kallas ütles justiitsministri kohast ära ja tema asemel valiti Hanno Pevkur. Henrik Kalmet loodab avasõnades, et
see on uus aeg Eesti kodanikuliikumises.
Eelistuste selgitamine
Päev algas sissejuhatuse ning teemade tutvustamisega. Iga aruteluteema järel selgitatakse välja kohalolijate eelistused arutletud teema kohta. Selleks on igal osalejal oma pult, mida päevajuhid, politoloog Mari-Liis Jakobson ning näitleja Henrik Kalmet, nimetavad hellitavalt eelististeks. Hääletamiseks tuleb osalejatel vajutada puldil olevaid nuppe, mille järel selguvad protsendiliselt vastatud küsimuste tulemused.
Puldi katsetamiseks viidi läbi proovihääletus, kus küsiti küsimusi osalejate üldandmete kohta (sugu, vanus, haridus, elukoht).
Päevakava:
11.00 Päevajuhtide Henrik Kalmeti ja Mari-Liis Jakobsoni avasõnad, tervitus David Vseviovilt; toimub proovihääletus.
11.45 I osa: Rahva kaasatus poliitikakujundamises. Arutlusele tulevad 1) igapäevase poliitikakujundamise avatus, 2) Rahvakogu jätkamine ühisloomekeskkonnana, 3) rahvaalgatus, 4) rahvahääletuse lihtsam kasutamine
12.40 I osa eelistuste selgitamine; tulemused, kommentaarid
13.00 II osa: Erakondade rahastamise ausus ja kontrollitavus. Arutlusele tulevad 1) riigieelarvelise toetuse sidumine valimistel saadud häälte arvuga, 2) kes võib erakonnale annetada?, 3) karistused ebaseaduslike annetuste tegemise ja vastuvõtmise eest, 4) erakondade rahastamise kontrollorgani volituste suurendamine13.50 II osa eelistuste selgitamine; tulemused, kommentaarid. Paus.
14.25 III osa: ühiskondliku ruumi politiseerituse vähendamine. Arutlusele tulevad 1) Riigikogu liikmete kuulumine riigi osalusega äriühingute nõukogudesse, 2) riigi ja kohalike omavalitsuse esindamise tingimused ehk nõukogu liikme rolli ja vastutuse määramine seadusega
15.05 III osa eelistuste selgitamine; tulemused, kommentaarid
15.25 IV osa: erakondade konkurents. Arutlusele tulevad 1) erakonna asutamiseks nõutava liikmete arvu vähendamine, 2) poliitilise reklaami mahu piiramine, 3) kautsjoni nõuete vähendamine Riigikokku kandideerimisel, 4) valimiskünnise langetamine
16.15 IV osa eelistuste selgitamine; tulemused, kommentaarid
16.30 V osa: valimised. Arutlusele tulevad küsimused: 1) kompensatsioonimandaatide jaotamine lähtudes kandidaadile antud häältest, 2) üksikkandidaadi valituks osutumise tingimuste lihtsustamine, 3) valituks osutumise korral esinduskogusse tööle asumise kohustus, 4) presidendi otsevalimine
17.20 V osa eelistuste selgitamine. Kogu päeva kokkuvõtmine. Lõppsõna Urmo Kübaralt
Mõtle küsimuste üle kaasa! Täpsemalt saab neid lugeda SIIT.