Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiiseni valik maailma keskkonnauudistest eelmisel kuul.
Välismaa keskkonnauudistes jätkus ka viimase kuu aja jooksul jõuliselt hobuseliha puudutav saaga. Ehk teisisõnu jätkub teema, millel peatusin pikemalt ka kuu aega tagasi. Avalikuks tulnud tõsiasi, et loomaliha sisaldavatesse toodetesse on ebaseaduslikult sattunud hobuseliha, põhjustas näiteks Inglismaa tarbijakäitumises põhjalikke muutusi.
Briti väljaanne „The Guardian“ kirjutab, et Inglismaal on keskeltläbi kuus inimest kümnest niinimetatud hobuselihaskandaali tagajärjel oma ostmisharjumusi muutnud. 30% inimestest ostab nüüdsest vähem töödeldud lihatooteid. 25% inglastest on otsustanud vähem osta valmistoitu. Veerandik vastanutest on hakanud ka otsima asendusi taimetoidu hulgast.
Uuringufirma küsitluses osales 2064 Inglismaal elavat täiskasvanut. 68% vastanutest arvas ka seda, et valitsus ei ole toidukaupade märgistamist puudutavale seadusandlusele piisavalt tähelepanu pööranud. Pooled vastanutest ütlesid, et nad ei ole kindlad, kuivõrd vastab tõele kaupadel olev toiduainete sisaldust puudutav informatsioon. 44% vastanutest jälgib nüüdsest rohkem, mida lihatoodete pakenditele kirjutatud on ning 83% vastanutest nõustus sellega, et liha päritolumaa peaks pakendil näha olema.
Samas on Inglismaa suurim taimset valmistoitu tootev firma Quorn andnud teada, et nende müük on pärast hobuselihaskandaali enam kui kahekordistunud. Müüginumbrite kasvu on kinnitanud ka mitmed teised tuntud lihavaba toidu tootjad.
Näiteks Lõuna-Aafrika bränd Fry´s, mis müüs taimseid vorste ja pirukaid siiani peamiselt tervisepoodidele, andis teada, et nüüd on nendega ühendust võtnud ka paljud suured supermarketid. “Siiani on meid aastaid supermarketite poolt ignoreeritud,” lausus Lisa Drummy, kes juhib ettevõtte toodete importi Inglismaale.
Inglismaa suurima taimset valmistoitu tootva firma Quorn juhataja Kevin Brennan lausus “The Guardianile”, et loomaliha kallis hind, mis kokkuvõttes on olnud hobuselihaga toimunu peamiseks põhjuseks, sunnib inimesi tulevikus üha rohkem alternatiivset toidukraami otsima.
Tulevikus eeldatavasti loomaliha hind tõuseb veelgi. Kuna maailma rahvastik ja ka nõudlus liha järele on tõusuteel, siis üha rohkem lähevad hinda ka näiteks lehmade toitmiseks kuluvad teraviljataimed ja soja. “Loomalihast hakkab üha enam saama luksus,” ütles taimetoitu valmistava firma juht Kevin Brennan.
Uuringufirma Mintel andmetel on Inglismaal praegu taimetoitlasi 6% rahvastikust.
Hobuseliha temaatikas ei puudu aga lisaks sellele veel uued paljastused. Ajaleht “The Ecologist” avaldas hiljuti artikli, kus kirjeldatakse, kuidas Ameerika Ühendriikidest üsna julmades tingimustes hobuseid Euroopasse eksporditakse, kus loomad seejärel toidulauale jõuavad. Ameerikas sarnaselt Inglismaaga hobuseliha söömise traditsiooni ei ole. Hobuseliha eksport on toiminud illegaalseid kanaleid pidi. Igal aastal jõuavad tuhanded USA hobused- kes on nii võistlushobused, koduloomad kui ka farmihobused, suurtel veoautodel Mehhikosse ja Kanadasse. Seal hobused tapetakse ja saadetakse enamaltjaolt söögiks eurooplase toidulauale. Hobuste selline teekond saab aga enamasti alguse üle terve Ameerika toimuvatelt oksjonitelt.
Mehhiko ja Kanada kaudu jõuab igal aastal Euroopasse 15 tuhat tonni hobuseliha, mille väärtuseks olevat enam kui 60 miljonit USA dollarit.
Uudiseid on aga ka Jaapanist ja hoopis teistel ainetel. Nimelt Jaapani võimud on lubanud Google´i kaamerad Fukushima tuumakatastroofist räsitud Namie linna. Nii et nüüd saavad kõik huvilised Google Mapsi tänavavaadete kaudu uudistada, milline näeb välja 2011. aasta tuumaõnnetuse järgne Jaapan. Virtuaalselt saab reisida kõigis neis Namie piirkondades, kus kümned tuhanded inimesed olid sunnitud oma kodud maha jätma. Namie linna virtuaalpildil näeb mahajäetud maju, poode ja restorane ning rohtukasvanud maalappe. Vaatasin ise järgi ja veendusin- tuur räsitud linna on tõesti vaid paari hiireklõpsu kaugusel.
Google´i kaameratega varustatud meeskonna kutsus ajakirjanduse andmetel kohale Namie linnapea Tamotsu Baba isiklikult, kes tundis muret, et maailm hakkab ehk Fukushimas toimunut unustama. Seega Google´i meeskond pääses kaameratega ligi linna, mis avalikkusele on veel suletud, ehkki mõningad linnaosad on varsti plaanis ajutistele visiitidele avada.
Inimestele, kes Fukushima tuumaelektrijaama lähistes linnades ja külases elasid, ei ole õnnetus kaugeltki veel lõppenud. Umbes 160 tuhat inimest, kes evakuatsioonialalt olid lahkuma sunnitud, elavad endiselt ajutistes elamiskohtades. 21 tuhat sellist inimest elas sellessamas Namie linnas.
Arvatakse, et paikades, mis olid Fukushima jaamale kõige ligemal, kulub veel aastakümneid enne, kui need taas elamiskõlbulikeks saavad. Firma Google aga andis teada, et loodetavasti hoiab nende töö Fukushima mälestusi elavana ka tulevaste põlvede jaoks.
Fukushima õnnetuse tagajärgede kokkuarvamine pole aga kaugeltki veel läbi. “Newscientist” kirjutas märtsikuus sellest, et Jaapanis teeninud USA sõdurid ja nende perekonnad nõuavad kohtu kaudu tuumasaastest põhjustatud tervisehädade tõttu kahjutasusid 2 miljardi dollari ulatuses. Tuumajaama omanikfirmat TEPCO süüdistatakse ka selles, et USA militaarjõudusid kriisiga tegelemisse kaasates ei öeldud neile täpselt, kui suur on radiatsiooni tase nende tööpiirkonnas.
Siiani on kaebuse esitanud 24 inimest. Juhtumitega tegelev California advokaat Paul Garner ütles, kõik USA militaarjõud ja nende pered, kes Jaapanis õnnetuse ajal elasid, võivad soovi korral hagis osaleda. Kaebuse esitanud inimesed väidavad, et radiatsioon on põhjustanud leukeemiat, munandivähki, nägemisprobleeme ja mitmeid muid haigusi.
Maailma Tervishoiorganisatsioon on andnud hiljaaegu teada, et väikelapsed, kes viibisid õnnetuse ajal Fukushima tuumajaama vahetus läheduses, võisid saada väikse vähiriski, kuid täiskasvanutele on risk madal. USA Kaitseministeeriumi kodulehele on kogutud andmeid õnnetusjärgse Jaapani radiatsioonitasemete kohta just nendes piirkondades, kus USA sõjaväelasi võis viibida. Kodulehe andmetel on kõik need radiatsioonitasemed kahjustuste põhjustamiseks liiga madalad.
Sellistele vaidlustele ei olegi praegu lõppu näha. Märtsikuus esitas enam kui 1600 Fukushima elanikku tuumajaama omanikfirma TEPCO vastu hagi, nõudes kompensatsiooni sunnitud ümberasumiste ja psüühiliste kahjustuste eest.
Kokkuvõte on eetris homme kell 14 KUKU raadio saates Ilmaparandaja