Maailm räägib endiselt hobuselihaskandaalist

Mirjam Matiisen
Mirjam Matiisen

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiiseni valik maailma keskkonnauudistest eelmisel kuul.

Välismaa keskkonnauudistes jätkus ka viimase kuu aja jooksul jõuliselt hobuseliha puudutav saaga. Ehk teisisõnu jätkub teema, millel peatusin pikemalt ka kuu aega tagasi. Avalikuks tulnud tõsiasi, et loomaliha sisaldavatesse toodetesse on ebaseaduslikult sattunud hobuseliha, põhjustas näiteks Inglismaa tarbijakäitumises põhjalikke muutusi.

Briti väljaanne „The Guardian“ kirjutab, et Inglismaal on keskeltläbi kuus inimest kümnest niinimetatud hobuselihaskandaali tagajärjel oma ostmisharjumusi muutnud. 30%  inimestest ostab nüüdsest vähem töödeldud lihatooteid. 25% inglastest on otsustanud vähem osta valmistoitu. Veerandik vastanutest on hakanud ka otsima asendusi taimetoidu hulgast.

Uuringufirma küsitluses osales 2064 Inglismaal elavat täiskasvanut. 68% vastanutest arvas ka seda, et valitsus ei ole toidukaupade märgistamist puudutavale seadusandlusele piisavalt tähelepanu pööranud. Pooled vastanutest ütlesid, et nad ei ole kindlad, kuivõrd vastab tõele kaupadel olev toiduainete sisaldust puudutav informatsioon. 44% vastanutest jälgib nüüdsest rohkem, mida lihatoodete pakenditele kirjutatud on ning 83% vastanutest nõustus sellega, et liha päritolumaa peaks pakendil näha olema.

Samas on Inglismaa suurim taimset valmistoitu tootev firma Quorn andnud teada, et nende müük on pärast hobuselihaskandaali enam kui kahekordistunud. Müüginumbrite kasvu on kinnitanud ka mitmed teised tuntud lihavaba toidu tootjad. Loe edasi: Maailm räägib endiselt hobuselihaskandaalist

Muuksi linnamäel tulevad talgud

Muinsuskaitseamet,  Keskkonnaameti Viru regioon ning Eesti Metsaühistu korraldavad järgmisel laupäeval, 13. aprillil kell 12 Muuksi linnamäel  pärandi õppe- ja talgupäeva. Kohale on oodatud kõik loodusesõbrad, kes tahavad õla alla panna kodukoha heakorrale. Avatud on jututoad ja erinevatel teemadel räägivad oma ala spetsialistid.

Muuksi linnamägi on paik, kus kohtuvad kolme korraldaja huvid. Muuksi asub Lahemaa rahvuspargis, kus kõrvuti looduspärandiga kaitstakse kultuuripärandit. Muuksi ala on muististerohkemaid paiku Eestis ja Lahemaa on Euroopa suurimaid metsakaitsealasid.

Muuksi pärandi õppe- ja talgupäeval puhastatakse kadakavõsast muinasajast pärit Muuksi linnamäe nõlvasi, kiviaedu ja teeradu. Laasitakse mahavõetud puid, tehakse lõket ja põletatakse oksi. Talguliste jõuvarusid aitab taastada ühine talgutoit.

Vaimutoitu pakutakse mitmetel teemadel: kultuuripärandi saadik Artur Talvik räägib kodukandi pärandist, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus kultuuripärandist ja maahoolduse spetsialist Tõnu Laasi loopealsetest Lahemaal, Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht kadakapuidu kasutamisest, Gurly Vedru Ajalooinstituudist Muuksi piirkonna muinasasutustusest, Maarja Orusalu metsanduslikust pärandkultuurist. Päeva lõpus küpsetatakse lõkkekartuleid ning lauldakse lõkke ääres koos Jaak Johansoniga.

Talgulisi sõidutab Muuksi linnamäele Looduse Omnibuss. Talgupäevast osavõtt on kõigile tasuta.  Vajalik eelnev registreerimine tel 520 3208 või e-postiga: info@eestimy.ee

Nädalavahetusel saab lisateavet maale elama kolimisest

Projektis “Maale elama” osalevatele kogukondadele on kirjutanud või helistanud juba 24 inimest, kes uurivad maale kolimise võimalusi.

Kuigi “Maale elama” koduleht on toiminud vaid paar nädalat ning suurem turundustöö seisab alles ees, on huvi algatuse olnud märkimisväärne – kodulehte www.maale-elama.ee on tänaseks külastanud 7273 inimest.

Kodulehe kaudu maale kolimise vastu huvi üles näidanud noor pere Tartust on pakkumisi saanud kolmelt kogukonnalt ning plaanib lähiajal Setomaale kohti vaatama tulla. Ka Urvastes on eakam linnadaam endale kohta otsimas käinud.

Kogukonnad ja maaelu huvilised saavad omavahel kokku “Maale elama” messil, mis toimub 13. aprillil Tallinna Tehnikaülikooli peamajas.

Messilt saab otse allikast infot teenustest, hariduselust, harrastusvõimalustest, elu- ja töökohtadest maal. Samuti toimub messi raames seminar “Miks just maale?”, kus räägitakse maaelu võludest ja valudest. Oma läkituse saadab seminarile ka Jüri Mõis. Samuti on avatud vaba lava, kus teiste hulgas saab näha-kuulata Seto muusikuid, Karksi tantsijaid, Sännas elavat portugallasest räpparit, Contrat pojaga ning Madonnaga koostööd teinud Värska slackline´i meistrit.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.

Projekti viivad MTÜ Partnerluse eestvedamisel ellu Setomaa Valdade Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Kating Noored ja MTÜ Minu Otepää. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

 

Laulupeomuuseum ootab peomeenutusi

X noorte tantsupidu "Lävel"Kultuuripärandi aasta raames korraldab Tartu Laulupeomuuseum laulu- ja tantsupeomälestuste kogumise projekti.

Laulu- ja tantsupeod on Eesti kultuuripärandis väga olulisel kohal. Kahtlemata on aga laulu- ja tantsupidude mõte aja jooksul muutunud. On väga oluline kaardistada just selle arenguprotsessi muutumist läbi erinevate põlvkondade mälestuste kogumise. Seda nii mineviku, oleviku kui tuleviku seisukohast. Mälestuste kogumine mõtestab laulupidude 150. ja tantsupidude 85. juubeli eel traditsioonide senist arengut ja tähendust ning on samas ka suurepäraseks eelhäälestuseks 2014. aastal toimuvale XXVI laulu- ning XIX tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg!”.

Muutuste kaardistamiseks on väga oluline ligipääs võimalikult suurele hulgale mälestustele. Selleks on muuseum koostanud küsimustiku, mis annab ülevaate erinevatest laulu- ning tantsupeoga seotud traditsioonidest, lauludest, mis on enim meelde jäänud ning nende ürituste tähendusest. Küsitluse täpsed juhendid on Tartu laulupeomuuseumi kodulehel. Vastustes oodatakse kirjeldusi  selle kohta, kuidas peoettevalmistused kulgesid, millised emotsioonid valdasid peol osalenud ning milline on laulu- ja tantsupidude tähtsus laiemalt.

 

Haanja taluturg kogub hoogu

Foto: www.uganditk.ee
Foto: www.uganditk.ee

18. aprillil kell 15 saavad Võrumaal Haanjas kokku kohaliku taluturu huvilised. Arutatakse, kus ja millal täpsemalt turgu pidama hakata, millised oleksid reklaamikanalid, kes tuleksid kaupa müüma jne.

2012. aasta oktoobris toimunud Haanja valla ettevõtluspäeval oli üheks arutelu teemaks taluturu käivitamine Haanjas. Novembri alguses korraldas vallavalitsus huvilistele vestlusringi, kus oma kogemustest rääkisid Osula taluturu eestvedajad. Mõlemal kokkusaamisel jäi kõlama mõte, et ka Haanjas võiks taluturg olla, ostjaid- müüjaid oleks.

Kõige rohkem soovitakse turul müüa juur- ja puuvilju, mett ning mune. Ostjaid oleks enim lisaks nimetatutele ka juustul ning teistel piimatoodetel, köögiviljadel (tomat, kurk) ja marjadel. Vallas läbiviidud küsitlusest selgus kohalike elanike soov, et turg võiks toimida aastaringselt,  suvel õues ning talvel siseruumides, lisaks internetipõhiselt.  Oli arvamusi, et turg võiks olla ka Ruusmäel, kindlasti tuleks korraldada laadapäevi ja ko0halikus poes võiks olla taluturu riiul kohaliku toodanguga.

Vallavalitsuses vaetakse võimalust lubada tänavakaubandust ka Suure Munamäe jalamil asuva parkla servas ja Suurele Munamäele viival jalakäijate teel. Turukaubanduseks määratava ala asukoht ning kauplemise aeg tuleb  18. aprillil kokku leppida.

Nii tänava- kui turukaubanduse korral on volikogu kehtestanud, et Haanja valla elanikele on omatoodangu müümisel müügipilet tasuta.